← Eesti

3-04-356/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 15.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-356 Haldusasi A. P., J. M., M. J. ja M. K. kaebus Saue Linnavolikogu 23.09.2004 otsuse nr 142 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.04.2006 määrus nr 3-04-356 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta Menetluse alus ringkonna- A. P., J. M., M. J. ja M. K. kohtus määruskaebus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.04.2006 määrus nr 3-04-356 ja teha uus määrus, millega rahuldada A. P., J. M., M. J.e ja M. K. esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Saue Linnavolikogu 23.09.2004 otsuse nr 142 kehtivus. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Saue Linnavolikogu kehtestas 23.09.2004 otsusega nr 142 * 39 detailplaneeringu (detailplaneeringuga hõlmatava ala suurus 2,41 ha). Nimetatud otsuse peale esitasid kaebuse naaberkinnistute ** 22, 24, 26 ja 28 omanikud A. P., J. M., M. J. ja M. K.. Kaebuses väideti, et detailplaneering on vastuolus Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kinnitatud „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". * 39 kinnistu kattub rohekoridoriga ning asub Keila maantee ja kaebajate kinnistute vahel. Antud alale elamute kavandamine toob kaasa haljastuse likvideerimise ja mürataseme suurenemise, millega rikutakse otseselt naaberkinnistute omanike õigusi. Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamiseks jättis kohus 07.12.2004 määrusega rahuldamata põhjendusega, et planeeringulahenduse vaidlustamise korral tuleneb keeld toimingute sooritamiseks ja haldusaktide väljaandmiseks vahetult planeerimisseadusest (PlanS § 26). 3-04-356 Kohtumenetluse käigus esitasid kaebajad kaebuse täienduse, milles märkisid, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ka põhjusel, et sellega kehtestatud detailplaneering on vastuolus Saue linna üldplaneeringuga; detailplaneeringut ei ole kooskõlastatud piirinaabritega; detailplaneeringu kehtestamise otsus on motiveerimata ja kaalutlemata. 10.04.2006 esitasid kaebajad uue esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks. Taotluse kohaselt on kaebajatele teatavaks saanud, et * 39 kinnistu on käesolevaks ajaks jagatud omaette kinnistuteks (* 43, 47, 49, 33, 39, 39T1 ) ning Saue Linnavalitsuse poolt on vormistatud korraldused nr 77, 80, 81, 106-107, millega kinnitati nimetatud kinnistute projekteerimistingimused, samuti * 33, 39 kvartali vahelise veevarustuse ja kanalisatsiooni tänavavõrkude projekteerimistingimused. Kuna linnavalitsuse tegevus näitab, et vaidlustatud planeeringulahenduse alusel soovitakse väljastada veel teisigi haldusakte, sh ka ehituslube, siis on põhjendatud linnavolikogu vaidlustatud otsuse peatamine HKMS § 121 lg 3 p 1 alusel. 12.04.2006 määrusega jättis kohus korduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjendusega, et menetluse käesolevas staadiumis tuleb lugeda kaebust perspektiivituks. Kaebajad ei ole konkretiseerinud, millist kaebajate väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt rikub. Kaebuse väidetest võiks järeldada, et seoses planeeritavale alale väikeelamute rajamisega hävitatakse Tallinn-Keila mnt ääres asuv kõrghaljastus, mistõttu hakkab kaebajateni kostma Tallinn-Keila maanteelt tulenev transpordimüra. Samas ei ole kaebajad esitanud kohtule ühtegi tõendit kinnitamaks oma väiteid selle kohta, et seoses kõnealuse planeeringu elluviimisega suureneb kaebajate elualal või kaebajate elamutes müra üle sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud müra normtaseme. Samuti on paljasõnalised kaebajate väited kõrghaljastuse hävitamise kohta. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et planeeringuga on tagatud rohekoridoride säilimine ja et Tallinn-Keila mnt äärde on planeeritud kogu Saue linnast mööduva teelõigu ulatuses müratõke. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES J. M., A. P., M. J.e ja M. K. määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise kohta. Ekslik ja eelotsustuslik on kohtu seisukoht selle kohta, et kaebajad ei põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist ning et kaebus ei ole perspektiivne. Kaebajad on planeeringuala naaberkinnistute omanikud, kelle õigusi kehtestatud planeering otseselt puudutab. Peale selle annab PlanS § 26 lg 1 igale isikule õiguse pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et planeerimisotsus on seadusega või muu õigusaktiga vastuolus. Kaebajad vaidlustasid vastavalt PlanS § 26 lg 1 Saue Linnavolikogu 23.09.2004 otsuse nr 142, kuivõrd planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud nõuetega; detailplaneering ei ole kooskõlas üldplaneeringuga; detailplaneeringut ei ole kooskõlastatud piirinaabritega; detailplaneering näeb ette ca 0,5 ha ulatuses hoonestamise üldplaneeringuga ettenähtud rohealale; planeeringu otsus on motiveerimata ja kaalutlemata. Kuna linnavalitsus on asunud väljastama projekteerimistingimusi, siis võib ta hakata väljastama ka ehituslube ning alustatakse hoonete ehitamist. Seeläbi saavad kaebajate õigused pöördumatult kahjustatud. Saue Linnavolikogu vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamisel, menetlemisel ja kehtestamisel menetlusnõudeid ega seadust rikutud ning vaidlustatud otsus on õiguspärane. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrust rikutud ei ole. PlanS § 9 lg 7 tulenevalt on detailplaneering aluseks üldplaneeringu muutmisele. Detailplaneering sisaldab plaanimaterjale ja kogu planeeringu menetlemise käiku ja põhjendusi. Kaebajad on olnud planeeringu menetlemisega pidevalt kursis. Linnavalitsuse 2

(4)3-04-356 poolt vastustajale antud selgituste kohaselt ei ole planeeringualale ühtegi ehitamist käsitlevat haldusakti väljastatud. Projekteerimistingimused on küll väljastatud, kuid nende näol on tegemist eelhaldusaktiga, mida võib ka muuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Käesoleva vaidluse esemeks on detailplaneeringu kehtestamise otsus ning kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduseks on kartus ehitustegevuse alustamise suhtes. Kohtupraktika kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või muuta selle võimatuks, kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning avalik või kolmandate isikute huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ei kaalu üle kaebuse esitaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Planeerimisseaduse § 26 lõikest 1 nähtub, et selle järgi pole kohtusse pöördumise aluseks üksnes isikute õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, vaid see säte võimaldab kohtusse pöörduda ka isikutel, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus õigusaktidega. Sellest järeldub, et kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamist välistada ka nendes haldusasjades, kus seadus võimaldab esitada halduskohtule kaebuse ilma, et vaidlustatud haldusakt isiku subjektiivseid õigusi rikuks. Kohus ei saa keelduda esialgsest õiguskaitsest PlanS § 26 lg 1 alusel esitatud kaebuses motiivil, et kohtusse pöörduja subjektiivseid õigusi pole rikutud. Kaebajad väitsid, et detailplaneering on vastuolus Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga (mille kohaselt kõnealune elamuehituseks kavandatud planeeringuala kattub rohekoridoriga) ning Saue linna üldplaneeringuga (mille kohaselt on detailplaneeringu maa-alale ette nähtud puurkaevu rajamine ja puurkaevu sanitaarkaitseala ning millega ei ole detailplaneeringu koostamisel arvestatud ega tehtud sõnaselget ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks); mürauuringute läbiviimine on toimunud ebakorrektselt ja vastuolus sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 ning detailplaneeringuga on seega lahendamata Keila maanteelt tuleva mürakaitse küsimus, mis otseselt kahjustab kaebajate huve; detailplaneeringut ei kooskõlastatud piirinaabritega, kuigi planeeringu lähteülesanne seda ette nägi. Veel väitsid kaebajad, et vaidlusalune otsus on motiveerimata ja kaalutlemata ning sellest ei nähtu, millest tingituna otsustati just nimelt selline planeering kehtestada ning kaebajate vastuväidete ja ettepanekutega mitte arvestada. Esialgse õiguskaitse korras detailplaneeringu kehtestamise otsuse peatamiseks peaksid kaebusel olema arvestatavad eduväljavaated. Esimese astme kohtu eelhinnangu kohaselt ei ole kaebus perspektiivikas. Ringkonnakohus halduskohtu poolt kaebuse eduväljavaatele antud hinnangut ei jaga. Isik, kes leiab, et tema õigusi ja vabadusi planeering riivab, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kaebajad väidavad põhjendatult, et vaidlusalune haldusakt on motiveerimata ega sisalda nende poolt planeerimismenetluses esitatud vastuväidete hindamist ja kaalumist ja nendega mittearvestamise põhjendusi. Vaidlusaluses haldusaktis puuduvad igasugused detailplaneeringu kehtestamise motiivid ega ole viidatud ka dokumentidele, kus sellised põhjendused võiksid leiduda. Haldusakti motiveerimiskohustus on aga üks osa haldusorgani selgitamiskohustusest ning motiveerimata kaalutlusotsuse puhul kerkib üles kahtlus, et otsus on tegelikult läbi kaalumata. Seetõttu kooskõlas HMS §-ga 58 tuleb taolises olukorras haldusakt tühistada, v.a juhul, kui kohtul on võimalik vaatamata haldusakti motiveerimatusele täielikult veenduda selle sisulises õiguspärasuses. Käesoleval juhul ringkonnakohtul seni esitatu põhjal selline veendumus puudub. Kaebusest nähtuvalt on kaebajate tahe suunatud sellele, et kehtestatud detailplaneeringut kavandatud kujul ellu ei viidaks, et planeerimismenetlus viidaks läbi uuesti ja kaalutaks ka nende vastuväidetega ja huvidega. Vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamata jätmine võib kahjustada kaebajate õigusi pöördumatult, kuivõrd kohtumenetluse vältel 3
(4)3-04-356 võidakse väljastada ehituslube, mille alusel saab alustada detailplaneeringus kavandatu elluviimist. Kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik enam kohtuotsust täita, kuivõrd ehitustegevusega on juba alustatud. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määrus tuleb tühistada ning kaebajate esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ainuüksi detailplaneeringu naaberkinnistu omanikega kooskõlastamata jätmine selle õigusvastasust ei tingi. PES ega PlanS sellist kooskõlastuse nõuet ette ei näinud ega näe. Lähtetingimusi, mis vastava kooskõlastuse ette nägid, võib planeerimismenetluses ka muuta ning need koostab kohalik omavalitsus selleks, et näidata projekti koostajale, milliste asjaoludega tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Planeeringuvaidluste ennetamiseks on planeeringuala ja sellega piirnevate maade omanikega kokkulepete saavutamine mõistlik, kuid planeeringu kehtestamata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et mõni naaberkinnistu omanik ei nõustu planeeringulahendusega ega anna sellele kooskõlastust. Kohtunikud

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.