KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 15.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-356 Haldusasi A. P., J. M., M. J. ja M. K. kaebus Saue Linnavolikogu 23.09.2004 otsuse nr 142 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.04.2006 määrus nr 3-04-356 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta Menetluse alus ringkonna- A. P., J. M., M. J. ja M. K. kohtus määruskaebus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.04.2006 määrus nr 3-04-356 ja teha uus määrus, millega rahuldada A. P., J. M., M. J.e ja M. K. esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Saue Linnavolikogu 23.09.2004 otsuse nr 142 kehtivus. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Saue Linnavolikogu kehtestas 23.09.2004 otsusega nr 142 * 39 detailplaneeringu (detailplaneeringuga hõlmatava ala suurus 2,41 ha). Nimetatud otsuse peale esitasid kaebuse naaberkinnistute ** 22, 24, 26 ja 28 omanikud A. P., J. M., M. J. ja M. K.. Kaebuses väideti, et detailplaneering on vastuolus Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kinnitatud „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". * 39 kinnistu kattub rohekoridoriga ning asub Keila maantee ja kaebajate kinnistute vahel. Antud alale elamute kavandamine toob kaasa haljastuse likvideerimise ja mürataseme suurenemise, millega rikutakse otseselt naaberkinnistute omanike õigusi. Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamiseks jättis kohus 07.12.2004 määrusega rahuldamata põhjendusega, et planeeringulahenduse vaidlustamise korral tuleneb keeld toimingute sooritamiseks ja haldusaktide väljaandmiseks vahetult planeerimisseadusest (PlanS § 26). 3-04-356 Kohtumenetluse käigus esitasid kaebajad kaebuse täienduse, milles märkisid, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ka põhjusel, et sellega kehtestatud detailplaneering on vastuolus Saue linna üldplaneeringuga; detailplaneeringut ei ole kooskõlastatud piirinaabritega; detailplaneeringu kehtestamise otsus on motiveerimata ja kaalutlemata. 10.04.2006 esitasid kaebajad uue esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks. Taotluse kohaselt on kaebajatele teatavaks saanud, et * 39 kinnistu on käesolevaks ajaks jagatud omaette kinnistuteks (* 43, 47, 49, 33, 39, 39T1 ) ning Saue Linnavalitsuse poolt on vormistatud korraldused nr 77, 80, 81, 106-107, millega kinnitati nimetatud kinnistute projekteerimistingimused, samuti * 33, 39 kvartali vahelise veevarustuse ja kanalisatsiooni tänavavõrkude projekteerimistingimused. Kuna linnavalitsuse tegevus näitab, et vaidlustatud planeeringulahenduse alusel soovitakse väljastada veel teisigi haldusakte, sh ka ehituslube, siis on põhjendatud linnavolikogu vaidlustatud otsuse peatamine HKMS § 121 lg 3 p 1 alusel. 12.04.2006 määrusega jättis kohus korduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjendusega, et menetluse käesolevas staadiumis tuleb lugeda kaebust perspektiivituks. Kaebajad ei ole konkretiseerinud, millist kaebajate väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt rikub. Kaebuse väidetest võiks järeldada, et seoses planeeritavale alale väikeelamute rajamisega hävitatakse Tallinn-Keila mnt ääres asuv kõrghaljastus, mistõttu hakkab kaebajateni kostma Tallinn-Keila maanteelt tulenev transpordimüra. Samas ei ole kaebajad esitanud kohtule ühtegi tõendit kinnitamaks oma väiteid selle kohta, et seoses kõnealuse planeeringu elluviimisega suureneb kaebajate elualal või kaebajate elamutes müra üle sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud müra normtaseme. Samuti on paljasõnalised kaebajate väited kõrghaljastuse hävitamise kohta. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et planeeringuga on tagatud rohekoridoride säilimine ja et Tallinn-Keila mnt äärde on planeeritud kogu Saue linnast mööduva teelõigu ulatuses müratõke. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES J. M., A. P., M. J.e ja M. K. määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise kohta. Ekslik ja eelotsustuslik on kohtu seisukoht selle kohta, et kaebajad ei põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist ning et kaebus ei ole perspektiivne. Kaebajad on planeeringuala naaberkinnistute omanikud, kelle õigusi kehtestatud planeering otseselt puudutab. Peale selle annab PlanS § 26 lg 1 igale isikule õiguse pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et planeerimisotsus on seadusega või muu õigusaktiga vastuolus. Kaebajad vaidlustasid vastavalt PlanS § 26 lg 1 Saue Linnavolikogu 23.09.2004 otsuse nr 142, kuivõrd planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud nõuetega; detailplaneering ei ole kooskõlas üldplaneeringuga; detailplaneeringut ei ole kooskõlastatud piirinaabritega; detailplaneering näeb ette ca 0,5 ha ulatuses hoonestamise üldplaneeringuga ettenähtud rohealale; planeeringu otsus on motiveerimata ja kaalutlemata. Kuna linnavalitsus on asunud väljastama projekteerimistingimusi, siis võib ta hakata väljastama ka ehituslube ning alustatakse hoonete ehitamist. Seeläbi saavad kaebajate õigused pöördumatult kahjustatud. Saue Linnavolikogu vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamisel, menetlemisel ja kehtestamisel menetlusnõudeid ega seadust rikutud ning vaidlustatud otsus on õiguspärane. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrust rikutud ei ole. PlanS § 9 lg 7 tulenevalt on detailplaneering aluseks üldplaneeringu muutmisele. Detailplaneering sisaldab plaanimaterjale ja kogu planeeringu menetlemise käiku ja põhjendusi. Kaebajad on olnud planeeringu menetlemisega pidevalt kursis. Linnavalitsuse 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.