← Eesti

2-03-782/3

Obsah (7)§ 29§ 26§ 6436§ 78§ 64§ 647§ 781

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-782 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ulvi Loonurm ja Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30.0

) § 64 lõike 1 sätteid.

  1. Asjaolu, kas korteri hinna määramine vara arestimisel oli kooskõlas täitemenetluse seadusega, ei oma antud vaidluses tähtsust, sest arestimisaktis märgitud vara hinna vaidlustamise võimalust ei ole hageja seaduses ettenähtud tähtajal kasutanud.
  2. Hageja oli enampakkumisest teadlik. Nii on kostjate seletusega tõendatud, et hagejat teavitati kohtutäituri poolt sissenõudja K.L. juuresolekul asjaolust, et nõude täitmise võimatuse tõttu muude vahendite arvelt tuleb võlgniku korteri suhtes kasutada müümist enampakkumise teel. Nimelt arutati 08.08.2001 kohtutäitur R.S. töökohas nii sissenõudja kui ka hageja osavõtul viimase avaldust täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäituri 08.08.2001 otsuse kohaselt selgitas kohtutäitur võlgnikule, et korter realiseeritakse enampakkumise teel võlgade katteks ning selleks avaldas soovi ka 2

(5)sissenõudja. Teade enampakkumise läbiviimise aja ja koha ning tingimuste kohta oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.08.
  1. Hageja teadlikkust enampakkumisest näitab tema enda 16.08.2001 kaebus kohtutäituri tegevuse peale, mis esitati Tallinna Linnakohtule ning milles hageja leiab, et täitemenetluse mittepeatamine, s.o H3-* asuva korteri müük, muudab võimatuks saabuva kohtulahendi täitmise. Seega oli hagejal soovi korral võimalik viibida enampakkumise läbiviimise juures. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  2. R.L. esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub linnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi.
  3. Ükski menetlusosaline ei vaidlusta asjaolu, et hagejat ei teavitatud enamapakkumise toimumise ajast ja kohast ning et hagejale ei saadetud täitekutset. Kirjaliku täitekutse saatmist võlgnikule nõudis kehtinud

§ 29

¹ lg 1, mille kohaselt teatatakse võlgnikule täitetoimingust ning tema kohustustest kirjaliku täitekutsega, mille võib edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse.

§ 29

¹ lõike 2 kohaselt ainult juhul, kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale või tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja kuulutuse kaudu. 11. Vaatamata eeltoodule ei teavitatud hagejat täitetoimingust ja tema kohustustest kirjaliku täitekutsega. Hageja oli teadlik korteri realiseerimise teoreetilisest võimalusest, kuid ei osanud oodata nii kiiret realiseerimist ning ei võinud eeldada, et enampakkumine toimub tema osavõtuta. Võlgniku osavõtt täitetoimingust on tema õigus vastavalt kehtinud

§-le

  1. Avaldades teate Ametlikes Teadaannetes ignoreeris kohtutäitur ühemõtteliselt kirjaliku kutse saatmise nõuet.
  2. Enampakkumise läbiviimine ilma, et võlgnikule oleks tagatud osavõtuvõimalus, on vastuolus

§ 26lõikega 1, täitemenetluse alusprintsiipidega ning riivab võlgniku põhiõigusi.

Võlgnikule kuuluva kinnisvara võõrandamine on täitemenetluse kõige äärmuslikum meede ning selle kasutamine peab toimuma rangelt vastavuses seaduses sätestatud korraga. Seaduses sätestatud korra rikkumist enampakkumise läbiviimisel põhjendas kohtutäitur esimese astme kohtu istungil kohtutäiturite seas siis levinud praktikaga.

  1. Hageja mitteteavitamisel enampakkumise ajast ja kohast kooskõlas täitemenetluse seadustikuga on reaalne ja otsene tagajärg hageja õigustele. Lisaks selle, et mitteteavitamine riivab hageja õigust võtta osa täitetoimingust ning vara puutumatuse põhimõtet, jäeti hageja ilma ka võimalusest vaidlustada enampakkumise alghind.
  2. Enampakkumise alghind on arestimisaktis märgitud hind (

§ 6436

). Arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamine on

§ 78lõike 1 kohaselt võimalik kuni arestitud vara müümiseni.

Võlgniku kirjaliku täitekutsega teavitamise nõue on otseselt seotud enampakkumise alghinna vaidlustamise võimalusega. Olles teadlik enampakkumise toimumise võimalusest, hageja ei saanud nõustuda arestimisaktis märgitud alghinnaga ning kavatses seda vaidlustada. Vaidlustamine oli jätkuvalt võimalik, kuna kohtutäitur ei saatnud hagejale kirjalikku täitekutset ning viimasest pooltevahelisest jutuajamisest oli möödunud vaid 8 tööpäeva. 15. Enampakkumise toimumisest sai hageja teada alles siis, kui arvestitud vara oli juba müüdud ning arestimisaktis märgitud hinda ei saanud enam vaidlustada. Seega puudus hagejal ülevaade temale kohaldatavatest menetlustähtaegadest ning enampakkumise alghinna vaidlustamise tähtaeg möödus, ilma et hageja olnuks sellest teadlik. Hageja võimalused alghinna vaidlustamiseks olid võrreldes seaduses 3

(5)sätestatud õigustega oluliselt piiratud. Segadus enampakkumisest osavõtjate volitustes on täiendavaks aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 16. Kohus ei ole analüüsinud hageja argumente, kuna piirdub järeldusega, et hageja oli enampakkumisest teadlik ning jätab ülejäänud seisukohad tähelepanuta. Esimese astme kohus oleks pidanud kohaldama

§ 64

7, mille kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Kolmas isik N.A. leiab, et linnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata, kuna see on alusetu ja põhjendamatu.
  2. Vastustajad K.L. ja kohtutäitur R.S. apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  3. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
  4. Käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2005 kehtinud täitemenetluse seadustik.

§ 29

¹ lg 1 kohaselt tuli võlgnikule teatada täitetoimingust ning tema kohustustest kirjaliku täitekutsega, mille võib edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse.

§ 29

¹ lõike 2 kohaselt ainult juhul, kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale või tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu. 21. Vaidlust ei ole selles, et

§ 29¹ lg-s 1 nimetatud täitekutset ei ole võlgnikule saadetud.

Kohtutäitur pidas piisavaks üksnes kuulutuse avaldamist enampakkumise toimumise kohta Ametlikes Teadaannetes. 22. Asjaolu, et võlgnik oli teadlik korteri müümise võimalusest, ei vabasta täiturit täitekutse saatmise kohustusest.

§ 29

¹ lg 2 näeb ette, et alles siis, kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse, või tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu. Võlgniku õigus viibida enampakkumise juures ei olnud tagatud, kuna rikuti seadusest tulenevat nõuet. Tegemist on enampakkumise tingimuse olulise rikkumisega, mis on

§ 647kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.

Enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist. 23. Arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamine oli

§ 781kohaselt võimalik kuni arestitud vara müümiseni.

Kolleegium nõustub apellandi väitega, et enampakkumise toimumisest teatamata jätmisega, jäeti võlgnik ilma ka võimalusest vaidlustada enampakkumise alghinda. 24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lõike 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Ringkonnakohus leiab, et hageja kohtukulu tuleb käesoleval juhul välja mõista kohtutäiturilt, sest kohtutäitur peab korraldama enampakkumise seaduses sätestatud korras. 4

(5)R.L. kohtukuluks on esimese astme kohtus tasutud riigilõiv 60 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 60 krooni. Seega tuleb kohtutäitur R.S.lt hageja kasuks välja mõista kokku 120 krooni kohtukulu. G. Kivinurm M. Grauberg U. Loonurm 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.