2-06-16823/3

ÄRAKIRI 2-06-16823 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-16823 Tsiviilasi OÜ Viru Mesila (likvideerimisel) pankrotiavaldus Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende VÕLGNIK OÜ Viru Mesila(likvideerimisel), reg.kood 10578177, asukoht Haljala vald Essu küla; seaduslik esindaja endine juhatuse liige likvideerija L M, isikukood - elukoht xxxxxx AJUTINE HALDUR S T- asukoht xxxxxx. esindajad RESOLUTSIOON Lõpetada OÜ pankrotimenetlus kuulutamata. Viru Mesila (likvideerimisel), raugemisega pankrotti välja Ajutise halduri töötasu ja kulud hüvitab võlgniku likvideerija. Vabastada ajutine haldur S T kohustustest pärast äriühingu registrist kustutamiseks vajalike toimingute tegemist. Nimetada dokumentide hoidjaks L M, isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxx. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 10 päeva jooksul samale maakohtule. 1 Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 05.07.2006 OÜ Viru Mesila (likvideerimisel) võlgniku pankrotiavaldus. Avalduse kohaselt on võlgniku likvideerijaks Lääne- Viru Maakohtu 14.11.2005 otsusega nimetatud L M. Äriühingu sundlõpetamise põhjustas netovara suuruse mittevastavus seaduse nõuetele. Avalduse kohaselt on võlgnik likvideerimismenetluse käigus selgitanud, et äriühingul ei ole vara ning nõudeid om 28.06.2006 seisuga 67 223.05 krooni. Äriühingu lõppbilansi koostamisel ning varade ja kohustuste tuvastamise käigus on selgunud, et äriühing on maksejõuetu.. Kohustused on Ida Maksuskeskusele summas 67 097 krooni ja Hansapangale 126.05 krooni. Võlgniku tegevus on lõppenud ning võlgnevus kasvab intresside näol. Likvideerija leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku tegevus on lõppenud ja tulu oodata ei ole. Ajutise halduri aruande kohaselt, lähtudes juhatuse liikme kirjalikust selgitusest, on OÜ tegevuse lõpetanud 2003.a. maikuus, kuid 2002.a majandusaasta aruandest on näha, et tegevus on lõpetatud 2002.a. keskpaigas ja seda on hiljem kinnitanud ka juhatuse liige. Võlgniku varadeks on rahas -47 krooni. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole ning põhija käibevara puudub. I järgu nõudeid ei ole, II järgu nõudeks on maksuvõlg summas 67 726.05 krooni ning kohustused krediidiasutustele summas 173.36 krooni. Viimaed töölepingud lõpetati 2004.a. alguses. Kohustusi kokku on 67 899.41 krooni. Äriühing on olnud edukas 2000 ja 2001.a., mil ärikasum moodustas ligi pool käibest ja mis näitab, et äriühingu tegevus on olnud kõrge rentaabluse ehk kasumlikkusega.. 2002.a. toimusid juhatuse sõnul muudatused karusnaha turul ning majandustegevus ei osutunud enam edukaks. Hävitati nii põhikari kui kutsikad. Üheks põhjuseks äriühingu tegevuse lõpetamisele oli ka maksuameti revisjon, mille kohta kohtud hiljem küll leidsid, et ettekirjutises toodu ei ole õige, kuid majanduspartneritele oli sellega antud negatiivne tõuge ja ka juhatuse enda ebakindlus suurenes. Ettevõtte tegevuse lõpetamise tagajärjel ettevõtte tegevus seiskus ning tehti nn. likvideerimiskulutusi, uuesti käivitamine nõudnuks enam kui 400 000 kroonist kapitali. Ainus, kellele võlga ei suudetud tasuda, oli maksuamet. Sealjuures 2003.a on tehtud väljamakseid enam kui 100 000 krooni eest, kuid maksuametile ei ole tasutud, v.a. 346 krooni. 2002.a lõpus oli äriühingul raha 57 936 krooni ja võlgade suuruseks 43 147 krooni, seega oleks ettevõtte saanud 2002 lõpus tasuda kõik kohustused ning ettevõte ise läbi likvideerimise lõpetada. Veel 2003 lõpus oli raha jääk 30 608 krooni, kuid kohustuste summat ei vähendatud, vaid tasuti jooksvaid kulutusi. Netovara suurus ei vastanud nõutule 2003.a lõpust. Ajal, mil juhatuse liige ei esitanud pankrotiavaldust, kehtis viivitamatu pankrotiavalduse esitamise nõue. Juhatuse selgituse kohaselt oli tegevus peatanud ning loodeti uuesti käivitada, mille tulemusel oleks tasutud ka maksuvõlg. Ainus võlg on 2002.a. tekkinud võlg maksuameti ees. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlg kasvanud põhiliselt vaid intresside osas. Tagasivõitmise võimalused puuduvad, sest maksuameti võla tekkimise ajal ei ole võlgnik teinud tagasivõitmisele kuuluvaid tehinguid. 2004.a. lähikondsega tehinguid tehtud ei ole. Mõistlikuks ei saa pidada juhatuse liikme käitumist 2004.a. tehtud kulude suhtes, sest tegevus oli selleks ajaks juba enam kui 1,5 aastat seiskunud. Juhatuse liige aga sisuliselt jätkas äriühingu eksisteerimiseks vajalike kulude tegemist ka 2004 aastal. Seega ajutise halduri arvates on juhatuse liige käitunud mitte äriseadustiku hoolsuskohustusest tulenevalt ning on 2 vastutav maksuameti võla eest vähemnalt 2004 tehtud kulude osas. Kokku oleks juhatuse liikme vastu oleva nõue 50 000 krooni, millele juhatuse liige vaidleb vastu, sest tema selgituse kohaselt otsis ta 2004 investoreid ja seega olid kulud vajalikud. Juhatuse liige/likvideerija on nõus kandma ajutise halduri kulu 10 000 krooni, mis vähendab ka tema vastu esitatavat nõuet. Kuivõrd eelduslikult oleks nõude esitamise vaidlus keerukas ja teadmata oleks selle nõude puhul kohtu seisukoht, siis protsessiökonoomiast lähtuvalt ei ole üksnes selle nõude menetlemiseks põhjendatud pankroti välja kuulutamine, kuivõrd kohtuvaidluse võimaliku võidu puhul laekuv summa kataks vaid menetluskulud. Juhatuse liige on jätnud täitmata ÄS § 180 lg.5 tuleneva nõude. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on KarS § 380 järgi karistatav tegu. Arvestada tuleb aga antud juhul võlanuõude suurusega, summas 60 00 krooni, millest pool moodustavad intressid, seega ei ole tegemist oluliselt ühiskonnaohtliku teoga. Ajutise halduri järelduste kohaselt seisuga 11.09.2006 võlgniku kohustused ületavad varasid ca 67 732.95 krooni ulatuses; võlgnik on maksejõuetu, sest puuduvad ettevõtet teenindavad rahavood ja puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks; maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik seiskas äriühingu majandustegevuse ning ei suutnud tasuda likvideerimise käigus tekkinud võlgasid. Ajutine haldur palub menetluse lõpetada raugemisega pankrotti väljakuulutamata. Ajutise halduri tasu hüvitab võlgniku likvideerija. Õiguslik põhjendus PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige/likvideerija L M . Ajutise halduri tasu ja kulud hüvitab likvideerija. Määrus saata Viru Maakohtu registriosakonnale märke tegemiseks, ajutisele haldurile, võlgniku esindajale ja dokumentide hoidjaks määratud isikule. Kohtunik /allkiri/ M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent M.Kaegas Kohtumäärus jõustus 25.septembril 2006.a Nooremreferent M.Kaegas 3