KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, V Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-20 Haldusasi OÜ * kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
- novembri 2002 maksuotsuse nr 6.3 -01.1/28923 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 09.märtsi 2006 otsus haldusasjas nr 3-05-20 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- juuni 2006 Menetlus osalised Kaebaja: OÜ *, esindajad advokaadid Toivo Viilup ja Taimar Ehrlich Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Kaupo Kruusvee RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ * apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 09.märtsi 2006 otsus haldusasjas nr 3-05-
- Tühistada Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
- novembri 2002 maksuotsus nr 6.301.1/
- Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ * kasuks välja kohtukulud summas 44 492 (nelikümmend neli tuhat nelisada üheksakümmend kaks) krooni. 3-05-20 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (edaspidi TJIMA) 05.11.2002 maksuotsusega nr 6.3-01.1/28923 kohustati OÜ-d * täiendavalt tasuma käibemaksu summas 44 974 krooni ja käibemaksu intresse summas 2567 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 107 001 krooni ning tulumaksult arvestatud intressi summas 7973 krooni. Kokku kuulub tasumisele 162 515 krooni. Maksuotsuses on TJIMA asunud seisukohale, et sõiduauto Porsche kasutamine perioodil jaanuar kuni august 2002.a. ja kodukinosüsteemi Nakamichi SoundSpace 10 soetamine ja kasutamine OÜ * ettevõtluse tarbeks ei ole tõendamist leidnud, samuti ei ole Porsche kasutamine ja kodukinosüsteemi Nakamichi SoundSpace 10 soetamine OÜ * ettevõtluses vajalik ja kohane. Rikutud on käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg-t l, § 20 lg-t l, § 20 lg 3 p 1 ja 2 ja § 29 lg-t 1 ja tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg-t l, § 54 lg-t 2 ja § 54 lg-t
- Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 13.09.2004 otsusega nr 3838 tunnistati TJIMA 05.11.2002 maksuotsus nr.6.3-01.1/28923 kehtetuks osas, millega kohustati OÜ-d * tasuma perioodi eest 12.02.2002-30.06.2002 tulumaksult arvestatud intressi summas 1 741 krooni ja käibemaksult arvestatud intressi summas 583 krooni (tl.165).
- OÜ * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 05.11.2002 maksuotsuse nr 6.3-01.1/28923 tühistamist. Kaebuses leiti, et sõiduauto Porsche 911 Carrera 4 ja kodukinosüsteemi kasutamine on seotud OÜ * ettevõtlusega. Sõiduauto Porsche 911 kasutamine on OÜ * tegevusalal võima lik, kusjuures selle kasutamine vastab ettevõtja äriplaanile, mis näeb muuhulgas ette monitooringteenuse osutamist.
- Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu 9.märtsi 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. TJIMA 15.10.2002 üksikjuhtumi kontrollimise aruandest nr 6.3-02/1586 ja vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt selgusid kontrollimise käigus järgmised asjaolud: OÜ * on liisinud Hansa Liising Eesti AS-ilt kaks sõiduautot: Renault Megane ja Porsche 911 Carrera
- OÜ-d * maksuametis volituse alusel esindanud V K 12.09.2002 kirjalikust selgitusest ja Liikluskindlustuse Fondi andmetest, samuti Porsche tehnilise passi koopiast nähtuvalt kasutavad Porchet 2 isikut: T K ja Terje Til, kes kumbki ei oma töösuhet OÜ-ga *. R. S on andnud Porche kasutaja ja garažeerimise kohta vastuolulisi ütlusi ja selgitusi. Maksumenetluses on R. S väitnud, et Porche kasutaja on * nõukogu liige T K ning kohtule 2 3-05-20 esitatud kaebuses on kaebaja leidnud, et poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et sõiduauto Porsche 911 kasutajaks on alates veebruarist 2002 olnud OÜ * osanik T. K. Kohtumenetluse käigus on R. S oma selgitusi muutnud, väites, et T. K kasutas seda autot osaliselt ja Porchet kasutas vastavalt vajadusele nii R. S kui T. K. Selline vastuolulisus seab kahtluse alla tema seletuste usaldusväärsuse. Tunnistaja T Ku 15.12.2005 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud * auto faktiliselt tema isiklikus kasutuses. Ta kasutas Porschet suhteliselt harva, enamasti kasutas seda R. S. Samas andis T. K ütlused, et Porsche oli põhiliselt garažeeritud T Ku elukoha juures aadressil Alle 5-4, seal oli videovalvega parkla. Tunnistaja T.K kinnitas, et tema maksis Porsche kindlustusmaksed. Seega ei lange R.Su ja T.Ku selgitused Porsche kasutamise osas kokku, mis samuti seab R.Su seletuste ja T. K u ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Kogutud tõenditest nähtub, et sõiduauto Porsche 911 Carrera 4 liisimisel on seatud pant T. Ku korterile, T. K on tasunud Porsche kindlustusmaksed, T. K ja tema elukaaslane T. Til on registreeritud Porsche kasutajateks, Porschet garažeeriti va ldavalt T. Ku elukohas ning T. K on liisinguvõtjana OÜ * asemel sõlminud Porsche 911 Carrera 4 kasutusrendilepingu. Kusjuures R. S ei teadnud kohtuistungil, kas OÜ * Porche liisinguvõtja asendamisest raha sai või mitte. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et sõiduauto Porche oli tegelikult füüsilise isiku T Ku kasutuses. OÜ * on 14.02.2002 liisinud ka sõiduauto Renault Megane Coupe. Kohtule esitatud kaebuses esitatud kaebaja väide, et Porsche kasutamine vastab ettevõtja äriplaanile, mis näeb muuhulgas ette monitooringteenuse osutamist, ei ole tõendatud. Kaebaja esindaja väitel ei ole äriplaan säilinud. OÜ * juhatuse liikme R. Su 26.09.2002 seletuskirjas on R. S kirjutanud, et autod on seotud * OÜ ettevõtlustegevusega, milleks on reklaampindade monitooringutegevus, reklaamplakatite ja reklaamkilede vedu, reklaamikandjate juurde sõit ning uute reklaamikohtade fotografeerimine erinevates Eesti linnades, samuti klientide, meediafirmade külastamine. Vaidlustatud maksuotsuses on asutud seisukohale, et kupeekerega sportauto on ilmselgelt sobimatu reklaamimaterjalide transportimiseks ning ülejäänud toimingute tegemiseks piisab OÜ * majandustegevuse ulatust arvestades ka ühest sõiduautost. Nimetatud maksuotsuse seisukoht leidis kinnitust ka kohtuistungil. 30.08.2005 kohtuistungil seletas R. S, et reklaamplakateid veeti teise autoga. Seega mitte Porchega. Tunnistaja T. Ku 15.12.2005 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta reklaamkilesid ja -plakateid vist ei vedanud reklaamikohtadesse, tal ei ole meeles, et ta oleks seda teinud. Tunnistaja T K u ütluste kohaselt kadus Porsche kasutamise vajadus, kui võeti kasutus ele Renault ning nad hakkasid Porschet müüma. Seega on T. K, kelle tegevuse läbi kaebaja soovib tõendada Porsche kasutamist OÜ * ettevõtluses, ise leidnud, et OÜ * ettevõtluses puudus Porsche kasutamise vajadus alates 14.02.2002, kui liisiti sõiduauto Renault Megane Coupe. Lisaks puudus Porschel perioodil 29.10.2001 kuni 08.02.2002 liikluskindlustus, millest saab järeldada, et OÜ * ettevõtluses Porschet ka nimetatud perioodil ei kasutatud. OÜ * juhatuse liikme R. Su 24.10.2002.a s uuliste selgituste protokollist nähtuvalt on R. S andnud ütlusi, et kontrollitaval perioodil seisnes T Ku panus OÜ * ettevõtlusesse R. Su konsulteerimises, lepingute ülevaatamises ja klientidega läbirääkimistel osalemises. Läbirääkimistel osales T. K kontrollitaval perioodil OÜ- ga #, AS-ga Jalajälg ja OÜ-ga KTM Hanspert. Kõigiga jõuti lepinguteni. Läbirääkimistel osales T. K alati koos R. Suga. Tunnistaja T. K u 15.12.2005 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta läbirääkimistel korduvalt osalenud üksi, ilma R. Suta. Seega on R. S ja T. K andnud läbirääkimistel osalemise kohta vastuolulisi selgitusi, mistõttu 3 3-05-20 kohus ei pea neid selgitusi usaldusväärseteks. Käesolevas asjas puuduvad mistahes dokumentaalsed tõendid T.K u töösuhte kohta OÜ-ga *. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid T.Ku kuulumise kohta OÜ * juhtimis- või kontrolliorganisse. Maksuotsusest nähtuvalt on kodukino süsteemi Nakamichi SoundSpace 10 näol tegemist eksklusiivse muusikakeskuse ja DVD-mängijaga kvaliteetse heli ja pildi jälgimiseks kodustes tingimustes. Viimasele viitab ka komplekti nimetus Home Theater System, mis pärineb komplekti kasutusjuhendis t. R. S on põhjendanud kulutust kodukino süsteemile Nakamichi SoundSpace 10 kui tulevikus OÜ * poolt kavatsetavat reklaamiteenuste paketi laiendamisega seotud kulu. Tulevikus tahetakse OÜ * ümber kujundada reklaamiagentuurik s. Äriplaani või muid tõendeid selle kohta, kuidas oli planeeritud hakata praktikas kodukinosüsteemi vastavalt selle soetamise eesmärgile kasutama, kaebaja kohtule ei esitanud. Kaebaja esindaja väitel ei olnud äriplaan säilinud. Kontrollitaval perioodil kasutati kodukinosüsteemi R. Su sõnul reklaampindade tutvustamiseks reklaamiagentuuris Positiv ja AS-s # (I kd.lk.43). Samas on mõlema äriühingu näol tegemist reklaamiagentuuridega ning kuivõrd R. Su enda väitel kuulub selline kodukinosüsteem iga reklaamiagentuuri töövahendite hulka, siis jääb arusaamatuks miks oli OÜ-1 * vajadus endale kuuluvat kodukinosüsteemi kaasa võtta. Kahtlusi kodukinosüsteemi kasutamise kohta OÜ * ettevõtluses tekitab ka asjaolu, et OÜ * esindajad ei suutnud maksurevisjoni ajal maksuhaldurile selgitada, kus kodukinosüsteem asub. Kuigi kodukinosüsteem osteti tulevikus kavandatava reklaamiagentuuri tarbeks ja reklaamiagentuuri tegelikult ei loodud, on põhjendatud kodukinosüsteemi seotus kaebaja ettevõtlusega sellega, et kaebaja on kodukinosüsteemi välja rentinud. Sisendkäibemaksu mahaarvamine oleks võimalik siis, kui ettevõtja on soetanud kaupu ja teenuseid eesmärgil, et anda see kaup tasu eest kasutada teistele isikutele, ja see eesmärk on kooskõlas tema kui ettevõtja tegevusalaga ja äriplaaniga . Käesoleval juhul ei ole kaebaja väitnud, et kodukino soetamise eesmärk oleks olnud selle väljarentimine. OÜ * juhatuse liige R. S on põhjendanud kulutust kodukino süs teemile Nakamichi SoundSpace 10 kui tulevikus OÜ * poolt kavatsetavat reklaamiteenuste paketi laiendamisega seotud kulu. Kohus leiab, et rendilepingute ja -arvetega ei saa tagantjärele asendada sisendkäibemaksu mahaarvamise hetkel olnud eesmärki, miks loetakse soetatud kaup ettevõtluses kasutatavaks. Seega on vaidlustatud maksuotsuses õigesti leitud, et kodukinosüsteemi Nakamichi SoundSpace 10 soetamine ja kasutamine OÜ * ettevõtluse tarbeks ei ole tõendamist leidnud. Asjaolu, et kaebaja on hakanud pärast maksuotsuse koostamist ja kaebuse kohtusse esitamist kodukinosüsteemi välja rentima, ei saa muuta fakti, et kodukinosüsteemi soetamise eesmärgiks ei ole olnud OÜ * ettevõtlus. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- OÜ * apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 09.03.2006 otsus. Ebaõige on kohtu seisukoht, et R. Su seletused sõiduauto Porsche kasutaja ja garažeerimise kohta on vastuolulised. R. Su selgituste vahel puudub vastuolu, kuna ta on järjekindlalt kinnitanud sõiduauto Porsche kasutamist nii enda kui ka T. Ku poolt ning ka seda, et sõidukit garažeeriti aadressil A. Alle 5, kuid täpsustas hiljem, et lisaks sellele peamisele garažeerimiskohale garažeeriti seda ka mujal. Sõiduauto kasutajate osas antud selgituste osas puudub ka vastuolu kaebusega, kuna 4 3-05-20 alates teise sõiduauto kasutusele võtmisest
- aasta veebruaris kasutas sõiduautot Porsche peamiselt T. K, kuid R. S jäi endiselt vajadusel seda sõiduautot kasutama. Samuti on kohus alusetult väitnud, et tunnistaja T. Ku ütlused ja R. Su seletused Porsche kasutamise kohta ei lange kokku, mistõttu need ei ole usaldusväärsed. R. S on 24.10.2002 selgitanud, et T. K osales läbirääkimistel alati koos temaga, kuid see ei tähenda, et peale esmase kontakti loomist ei oleks T. K võinud klientidega kohtuda ka ilma R. Su osavõtuta ja kooskõlastada lepingutega seotud juriidilisi küsimusi. Seda on ka T. K kinnitanud. Sõiduauto Porsche rendilepingu sõlmimisel seati pant T. Ku korterile seetõttu, et T. K oli apellandi osanik ning seega huvitatud äriühingu heast käekäigust. Porsche garažeerimine valdavalt T. K u elukoha juures oli tingitud sellest, et seal oli tagatud sõiduki turvalisus tänu kinnisele territooriumile ning videovalvele. Samuti oli tegemist sõiduki peamise, kuid mitte ainsa garažeerimiskohaga, millele kohus ei ole tähelepanu pööranud. Porsche suhtes sõlmitud lepingu puhul oli tegemist kasutusrendilepinguga, mitte liisinglepinguga nagu kohus on ekslikult väitnud. Porsche kasutuslepingu ümbervormistamine T. Kule toimus seetõttu, et pärast uue sõiduauto hankimist
- aasta veebruaris vähenes vajadus sõid uauto Porsche kasutamise järele, kuid teisi sõiduki rendilepingu ülevõtmisest huvitatud isikuid ei õnnestunud leida. Seda ei ole kohus arvestanud. R. S ei osanud rendilepingu üleandmise konkreetse vormistusviisi kohta selgitust anda, kuna sellest oli möödunud palju aega ja varem ei olnud seda küsimust tõstatatud. Maksuhaldur ei ole pädev määratlema seda, mitu sõiduautot võib maksumaksja oma ettevõtluse jaoks soetada ja korraga omada. Kohus on leidnud, et kupeekerega sõiduauto Porsche on ebasobiv reklaammaterjalide vedamiseks ning ka R. S ja T. K on kinnitanud, et seda kõnealuse sõidukiga ei tehtud. Kuid see ei muuda võimatuks selle sõiduki kasutamist ettevõtluses muul moel, sh. klientide ning reklaamikandjate juurde sõitmiseks ja muuks asjaajamiseks. Alates sõiduauto Renault liisimisest vähenes küll vajadus Porsche kasutamise järele, kuid selle põhjal ei saa öelda, et alates sellest ajast muutus Porsche apellandi ettevõtluses kasutamatuks. Ka sõiduki liikluskindlustuse puudumine ei välista sõiduki faktilist kasutamist. Kohus ei saa kaebajale ette heita dokumentaalsete tõendite mitteesitamist sõiduki kasutamise kohta oma ettevõtluses, kuna raske on ette kujutada dokumente, mis peaksid fikseerima sõiduki kasutamise just nimelt äriühingu ettevõtlusega seotud otstarbel. Ekslik on kohtu väide, et ei ole esitatud tõendeid T. K u kuulumise kohta kaebaja juhtimis- või kontrollorganisse. Puudub vaidlus selle üle, et T. K on OÜ * osanik. Äriseadustiku §-st 168 tulenevalt osaühingu osanike koosolek on osaühingu juhtorgan, kuna ta osaleb osaühingu tegevuse juhtimisel. Õige ei ole ka kohtu seisukohad, mis puudutavad audio -videosüsteemi Nakamichi SoundSystem 10 soetamiseks tehtud väljamakse lugemist ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. Kohtuotsuses on üksnes viidatud audio-videosüsteemi puudutavatele seletustele, dokumentidele ja poolte väidetele, kuid ei ole selgitatud, millise tähenduse ja millistel põhjustel kohus antud asjaoludele omistab ning milliseid järeldusi kohus osundatu põhjal teeb. Oma audio -videosüsteemi kaasa võtmine võib osutuda vajalikuks tulenevalt ettemängitava koostamisel kasutatud standardite erinevusest. Tõepoolest esines
- aasta oktoobris arusaamatus selle osas, kus kõnealune audio -videosüsteem konkreetsel ajahetkel asub. See aga ei anna alust väita, et audio - videosüsteemi soetamine ei ole toimunud ettevõtluse eesmärgil. Kohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et audio -videosüsteemi soetas kaebaja veidi vähem kui 2 kuud enne tema majandustegevuse kontrolli algust ja 4 kuud enne maksuotsuse tegemist ja esimene kasutusleping audio -videosüsteemi kolmanda isiku kasutusse andmiseks on sõlmitud ligikaudu 6 5 3-05-20 kuud pärast selle soetamist. Need asjaolud selgitavadki süsteemi kasutamist suhteliselt vähese arvu klientide juures. Väär on kohtu seisukoht, et soetatu kasutamist ettevõtluses ei saa arvesse võtta, kuna seda kasutatakse teisiti kui oli kavatsetud. Kui tahe ja kavatsus ettevõtluses kasutamiseks oli olemas ja soetatut ka faktiliselt kasutati ettevõtluses, siis ei ole võimalik väita, et tegemist ei ole ettevõtluse tarbeks soetatud kaubaga.
- Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus peatub kõigepealt sisendkäibemaksu mahaarvamise üldistel põhimõtetel (I) ning seejärel analüüsib apellatsioonkaebuse väiteid sõiduauto Porsche 911 Carrera 4 (II) ja kodukinosüsteemi Nakamichi SoundSpace 10 (III) seotusest kaebaja ettevõtlusega. Viimaks käsitleb ringkonnakohus tulumaksu määramise seaduslikkust (IV) ning lahendab kohtukulude jagamise küsimuse (V). I
- Maksumenetluse käigus kontrollitud ajavahemikul (01.01.-10.08.2002) kehtinud KMS § 20 lg 3 punkti 1 kohaselt oli sisendkäibemaks registreeritud maksukohustuslase poolt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Vastavalt KMS § 20 lõikele 1 võib maksukohustuslane maksustamisperioodil tasumisele kuuluvast käibemaksusummast sama perioodi sisendkäibemaksu maha arvata. Seadusandja on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse sidunud üksnes asjaoluga, kas kaupa või teenust kasutatakse äriühingu ettevõtluses või mitte. Oluline on siinju ures kauba või teenuse faktiline ettevõtluses kasutamine, mistõttu ei oma käesoleva haldusasja puhul eraldiseisvat tähendust näiteks see, kas T. Kul oli OÜ-ga * mingi lepinguline töösuhe, kus Porschet pargiti ning kelle varaga on tagatud liisingmaksete tasumine. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.10.1999 määruses 3-3-1-32-99 on leitud, et mõiste "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused" sisu on määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga. Oma ettevõtluses kasutatavad saavad olla vaid sellised kaubad ja teenused, mida on võimalik kasutada selle ettevõtja tegevusalal ja mille kasutamine vastab ettevõtja äriplaanile. See tähendab, et ettevõtja kui maksumaksja peab vajadusel esitama maksuhaldurile tõendid kaupade ja teenuste kasutamise eesmärgi kohta. Sellisteks tõenditeks võivad olla mitte üksnes dokumentaalsed tõendid, vaid ka näiteks tunnistajate ütlused ning poole ja kolmanda isiku seletused. Seega tuleb KMS kohaldamisel tõlgendada mõistet "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja tee nused" maksumaksja poolt soetatud kaupade ja teenuste kasutamise eesmärgi abil. Eeltoodust nähtuvalt peab ringkonnakohus alljärgnevalt kontrollima seda, kas maksuhaldur ja halduskohus on tõendeid õigesti hinnanud, leides, et sõiduauto Porsche ja kodukinosüsteemi soetamise ja kasutamise eesmärgiks ei olnud kaebaja ettevõtlus. II 6 3-05-20
- Dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid Porsche kasutamist kaebaja ettevõtluses, ei ole. See pole aga asjaolu, mida võiks tõlgendada kaebuse esitaja kahjuks, kuna sõiduauto nä ol on tegemist varaga, mida kasutab enamik äriühinguid oma igapäevases majandustegevuses ning selleks ei pea tegelema mingi spetsiifilise tegevusalaga. Kaebaja on kasutusrendi lepingu sõiduauto Porsche kohta sõlminud 12.02.
- Maksuhaldur on oma järelduste tegemiseks kasutanud üksnes kontrolliperioodi (01.01.2002-01.08.2002) kohta tuvastatud asjaolusid ning leidnud, et kuna kaebaja oli liisinud lisaks Porschele ka sõiduauto Renault Megane, siis ei ole kahe sõiduauto kasutamine kaebaja majandustegevuse sisu ja käibe suurust arvestades vajalik ja kohane ning Porsche soetamise eesmärgiks ei olnud selle kasutamine kaebaja ettevõtluses. Sõiduauto Renault Megane on kaebaja liisinud alles 14.02.2002, so ca aasta pärast. Arvestades, et maksuhalduri poolt ei ole kontrollitud sõiduauto Porsche kasutamise asjaolusid perioodil 12.02.2001-01.01.2002, leiab ringkonnakohus, et maksuhalduri seisukoht Porsche soetamise ettevõtlusega mitteseotuse kohta on tõendamata. Nimelt tugineb suurem osa maksuotsuses sisalduvaid väited asjaolule, et kaebaja kasutuses oli ka teine sõiduauto, mis sobis ettevõtlusega seotud ülesannete täitmiseks paremini. Porsche soetamist ettevõtluse tarbeks ei lükka ümber ka kõrge kasutusrendi makse. Äriühingu poolt maksuhalduri hinnangul ebakohaste kulutuste tegemine ei viita veel maksuõigusrikkumise toimepanemisele maksumaksja poolt.
- Maksuotsuse seaduslikkuse hindamiseks on oluline kontrollida, kas sõiduautot Porsche kasutati 01.01.2002-01.08.2002 faktiliselt kaebaja ettevõtluses. Ajavahemikul 29.10.200108.02.2002 ei olnud Porschel kindlustust ning 14.02.2002 soetati sõiduauto Renault Megane. T. K on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et Porsche kindlustus jäi tegemata ekslikult, kuid autot kasutati sellele vaatamata. Pärast Renault’ soetamist vajadust Porsche järele vähenes ning seda üritati müüa. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et välistada Porsche kasutamine ettevõtluse tarbeks 01.01.2002-01.08.
- Nii R. S kui ka T. K kinnitavad, et T. K osales kaebaja igapäevases majandustegevuses, so nõustas äriühingut lepingute sõlmimisel, tegeles klientide otsimisega, osales kliendiläbirääkimistel. Mõningad vastuolud R. Su ja T. Ku ütlustes (nt kui tihti keegi Porschet kasutas, kuhu see ööseks pargiti, millise autoga läbirääkimistele sõideti) ei ole sellist laadi, mis paneks kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsuse. Arvestada tuleb, et T. K andis oma ütlused alles 15.12.2005, so enam kui kolm aastat pärast kontrollitavat perioodi ning pärast maksuotsuse tegemist. T. K oli samaaegselt mitme äriühingu osanik ning kasutas mitut sõiduautot, mistõttu on asjaolude täpne meenutamine raskendatud. Kuna kaebaja majandustegevuses osalesid aktiivselt nii juhatuse liige R. S kui ka osanik T. K, ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise seisukohalt oluline, kumb neist ja millisel määral sõiduautot Porsche kasutas. Maksuhaldur ja halduskohus on leidnud, et kuna Porsche kasutusrendi lepingu tagatisvaraks oli T. Ku korter, sõiduki kasutajateks olid sõiduki tehnilisse passi märgitud T. K ja tema elukaaslane, sõidukit garažeeriti T. K u elukohas, liikluskindlustuse eest tasus T. K, T. Kul puudus kaebajaga töösuhe ning pärast maksuotsuse tegemist võttis T. K sõiduki liisinglepingu üle, siis viitab eeltoodu Porsche kasutamisele üksnes T. Ku isiklikuks otstarbeks. 7 3-05-20 Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur nimetatud asjaolusid põhjendamatult kaebaja kahjuks tõlgendanud. T. Ku näol on tegemist äriühingu majandustegevuses aktiivselt osaleva osanikuga, mille puhul ei ole teatud kulutuste või riskide enda kanda võtmine tavatu. T. Ku elukaaslase auto kasutajaks märkimine ei muuda auto soetamise ja kasutamise põhilist eesmärki. Asjaolu, et sõiduautot Porsche kasutati ka isiklikeks sõitudeks, tõendab erisoodustusmaksu tasumine kaebaja poolt. Puuduvad aga tõendid selle kohta, et vastavate erasõitude osakaal oli ebaproportsionaalselt suur auto ettevõtluses kasutamisega võrreldes. Auto ettevõtluses kasutamist ei välista liikluskindlustuse puudumine teatud perioodil või T. Ku poolt hiljem auto kasutusrendilepingu ülevõtmine. Halduskohtu otsuses on välja toodud, et enne liisingmaksete tasumist toimusid kaebaja kontole sularahasissemaksed. Sissemaksed toimusid vaid kahel korral (03.05.2002 ja 05.06.2002) ning need tehti R. Su poolt. Maksuhaldur ja halduskohus on jätnud tähelepanuta, et selliseid sissemakseid on R. Su poolt tehtud ka muul ajal kasutusrendi maksete tasumise vajadusest sõltumata (24.05.2002) ning sularaha sissemaksed on olnud väiksemad Porsche igakuise kasutusrendi maksumus est. Ennatlik on väita, et sularaha andis R. Sule T. K.
- Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et sõiduauto Porsche oli kasutuses kaebaja ettevõtluses ning selle soetamine ning kasutamine T. Ku poolt isiklikul otstarbel ei ole tõendamist leidnud. Kuigi Porsche kasutamine perioodil 01.01.2002-01.08.2002 vähenes, ei muutnud see sõiduauto soetamise ja kasutamise eesmärki. Ettevõtjal ei saa maksukohustust tekkida ainuüksi seetõttu, et ta ei kasuta tema omand is või valduses olevat vara maksimaalselt efektiivsel viisil või et tema poolt majandustegevuses tehtud otsustused ei ole kõige kasumlikumad. Maksuotsus ja halduskohtu otsus tuleb vastavas osas tühistada. III
- Kodukino süsteemi osas on maksuhaldur leidnud, et kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid selle soetamise ja kasutamise eesmärki ning kuna väidetav äriplaan reklaamiteenuste paketi laiendamiseks ei ole praktikas realiseerunud, ei ole kodukinosüsteemi soetamine ettevõtluse tarbeks tõendamist leidnud. Veel on makshaldur märkinud, et kodukinosüsteemi soetamine ei olnud vajalik, kuna vastavad süsteemid on olemas kõigil teistel reklaamiettevõtetel, samuti ei selgunud maksumenetluse käigus kohe selle kodukinosüsteemi asukoht ning kodukinosüsteemi maksumus (146 318 krooni) ei ole kaebaja reaalset majandustegevust ja käibe suurust arvestades vajalik ja kohane.
- Ringkonnakohus märgib, et maksuhaldur on oma järelduste tegemisel jällegi põhjendamatult eeldanud, et kõik ettevõtjate poolt tehtavad majanduslikud otsused ja valikud peavad olema maksimaalselt efektiivsed ja kasumlikud. Seejuures ei ole maksuhalduril otseseid tõendeid selle kohta, et kodukinosüsteem on mõne kaebaja töötaja isiklikus kasutuses. Asjaolu, et kodukinosüsteemi juhendi järgi on tegemist „kodustes tingimustes” kasutatava seadmega, ei välista selle rakendatavust ettevõtluses. Tegemist ei ole kaebaja tegevusalaga täiesti seondumatu seadmega: kaebaja osutab reklaamipindade rendi teenust ning tahtis väidetavalt oma tegevust reklaamialal laiendada. Kuigi vastav otsus oli kaebaja poolt tehtud põhjalikku turuanalüüsi läbi viimata (kaebaja väitel selgus 8 3-05-20 hiljem, et uusi teenuspakkujaid turule enam ei mahu), ei tõenda see kodukinosüsteemi soetamise teistsugust eesmärki. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et ettevõtja ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamisel asendada asja kasutamisel selle soetamise eesmärki. Kui mõlemal puhul on eesmärgiks asja kasutamine ettevõtluses, ei mõjuta asja kasutamiseotstarbe muutmine sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Ringkonnakohus märgib veel, et kui kaup on soetatud ettevõtluses kasutamiseks, ei pea seda viivitamatult kasutusele võtma. Kodukinosüsteem soetati juunis 2002, maksuhaldur on oma järeldused üksikjuhtumi kontrollimise aruande näol teinud juba oktoobris
- Maksuhaldur ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et enne maksuotsuse tegemist oli kodukinosüsteemi reklaampindade tutvustamiseks kasutatud reklaamiagentuuris Positiv ja AS-s #. Seega on tõendamata maksuhalduri seisukohad, et kodukinosüsteemi ei soetatud ettevõtluse tarbeks ning seda ka ei kasutatud ettevõtluses. Segadused kodukinosüsteemi asukoha kindlakstegemisega ei ole piisavad selleks, et teha järeldusi kodukinosüsteemi kasutamise eesmärgi kohta.
- Eeltoodust tulenevalt kuuluvad maksuotsus ja halduskohtu otsus kodukinosüsteemi osas tühistamisele. IV
- Kuna kohtu poolt on tuvastatud, et nii sõiduauto Porsche kui ka kodukinosüsteem olid kasutuses kaebaja ettevõtluses, tuleb maksuotsus tühistada ka täiendava tulumaksu määramise osas. V
- Kaebaja on taotlenud kohtukulude hüvitamist. Halduskohtu kohtukulud koosnesid riigilõivust summas 4875,45 krooni ning õigusabikuludest 56 102 kroo ni. Apellatsiooniastme kuluks on riigilõiv 4875,45 krooni. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivu osas tuleb taotlus rahuldada osaliselt. Riigilõiv summas 4875,45 on tasutud kogu vaidlustatud summalt (162 515 krooni). Samas on haldusko hus 09.03.2006 kohtuotsusega menetluse osaliselt HKMS § 24 lg 1 punkti 3 alusel lõpetanud. Vastavas osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Menetluse lõpetamisel HKMS § 24 lg 1 punkti 3 alusel ei kuulu riigilõiv vastavas osas välja mõistmisele vastustajalt, vaid see kuulub kaebajale tagastamisele. Kuigi halduskohus on jätnud vastava küsimuse lahendamata, ei ole kaebaja seda vaidlustanud ning kohtul puudub seaduslik alus vastav osa riigilõivust vastustaja kanda jätta. Arvestades, et kohtumenetlus lõpetati kokk u summas 4308, siis on riigilõivu summa, mis kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele, 4746 krooni. Sama kehtib apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu kohta. Kuna kaebaja nõue oli menetluse osalise lõpetamise tõttu vähenenud 4308 krooni, siis tuli riigilõivu tasuda üksnes 4746 krooni. Kaebajal on õigus kohtult taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 9492 krooni. Õigusabikulude suurus 56 102 krooni on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult suur ning kuulub vähendamisele. Arvestades kohtuvaidluse keerukust, kohtumenetluse käiku ning 9 3-05-20 maksuvaidlustes tavapäraselt väljamõistmisele kuuluvate õigusabikulude suurust, leiab ringkonnakohus, et koha ne on vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 35 000 krooni. V Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 10