§-de 127 lg 1, 6; 128 lg 1, 5; 1043; 1045 lg 1 p-de 2, 7, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-de 13 lg 1 p 13; 261 lg 1 alusel õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju 380 000 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses ja kohtuistungil hagi ei tunnistanud (tl 35-41, ). Kostja vastuväidete kohaselt:
§-de 1043 ja 1045 lg 1 p-de 2, 7 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 04.09.2003 toimus Mäetaguse Põhikooli ümbruses paikneval pargialal haljastustööde teostamise käigus tööõnnetus, mille tagajärjel sai raskeid tervisekahjustusi hageja. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni 06.10.2003 koostatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt (tl 15-18) olid tööõnnetuse asjaolud järgmised: Tööprotsessi käigus umbes kella 11.30 paiku alustas hageja kaldu kasvanud vahtrapuu langetamist. Langetatav vahtrapuu asus parki läbiva asfaltkattega kõnnitee vahetus läheduses. Selle tüüka läbimõõt oli ca 70 cm ning tüve pikkus ca 19 m. Esmalt saagis hageja tüükalt maha kuivanud osad, seejärel hakkas tegema langetatavale vahtrapuule s.o risti selle tüve teljele ca 85 cm kõrgusele maapinnast langetussuunas langetussälku. Kuna vahtrapuu oli langetussuunas kaldu ning lisaks sellele veel ka seest pehkinud, siis sälkamisel vajus vahtrapuu iseeneslikult paigalt ning langetussälgu ülemine tasapinnaosa surus tugevalt mootorkettsae juhtplaadi alumise tasapinnaosa vastu, mille tagajärjel kiilus mootorsae kett ca 7 cm sügavusel lõikesoones kinni. Töövahendi eemaldamiseks otsustas hageja appi kutsuda kaastöötaja M.V.. Tekkinud olukorras tulid töötajad järeldusele, et mootorkettsae kättesaamiseks lõikesoonest on vaja vahtrapuu maha saagida. M V hakkas tema kasutusse antud mootorkettsaega vahtrapuud maha saagima. Hageja jäi seisma langetatava puu vahetusse lähedusse. Vahtrapuu langemise ajal hakkas ta kinnikiilunud mootorkettsaagi lõikesoonest ära tõmbama, pööramata tähelepanu sellele, et asub ohualas, s.o vahtrapuu langemistsoonis. Langedes maapinnale surus vahtrapuu tugevalt oma raskusega langetussuunas tüvel paiknevad oksad paindesse, seejärel paiskus järsult üles ning liikus hooga hageja suunas. Hageja ei jõudnud vahtrapuu liikumistsoonist eemale liikuda ning sai selle tüükalt löögi ülakeha piirkonda, mille tagajärjel kaotas tasakaalu ning kukkus. Samal ajal murdusid paindesolevad oksad ning vahtrapuu tüükaosa langes hageja rindkerele ja jalgadele, tekitades tervisekahjustuse. Hageja on hagiavalduses toonud samad tööõnnetuse asjaolud, lisades, et ta ei jõudnud puu eest eemale liikuda seetõttu, et komistas taganedes asfalti kõrgendi taha. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ja millises ulatuses on hagejale tööõnnetuse tagajärjel tekkinud mittevaraline kahju ning kas kostja on selle eest vastutav.
§-s 1043 on sätestatud kahju süülisest põhjustamisest tekkiva vastutuse eeldused. Need on kahju tekitaja poolt õigusvastase teo toime panemine ning kannatanul kahju tekitaja poolt toime pandud õigusvastase teo tagajärjel kahju tekkimine. Lisaks peab kahju tekitaja olema kahju tekitamises süüdi või vastutama kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi.
3 § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttest nähtub, et kostja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 punktist 13 kostjale tulenevat kohustust korraldada töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastav tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõpe ning kostjale on tehtud tööinspektsiooni poolt ka vastav ettekirjutus. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 6 p 1, 5 kohaselt tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; samuti peab ohutusalane juhendamine hõlmama juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. Tööandja poolt koostatud ja kinnitatud „Ohutusjuhend nr 26 puude langetamine linnaparkides ja haljasaladel“ (tl 42-44) ei sisalda teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda mootorsae kinnikiilumisega lõikesoones puu langetamisel ning abinõusid, mida tuleb rakendada kinnikiilunud töövahendi vabastamiseks lõikesoonest. Antud rikkumine on
lg 1 p 2 ja 7 tähenduses õigusvastane, sest seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega tekitati hagejale kehavigastus. Olemasolev kostja poolt koostatud ohutusjuhend nr 26 ei olnud piisav instruktsioon, sest see ei sisaldanud vajalikku teavet ohuolukordade kohta, mis võivad kaasneda mootorsae kinnikiilumisega lõikesoones puu langetamisel ning selline seisukoht kajastus ka tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes. Tööõnnetuse toimumise ajal viibis töö teostamise juures ka haljastustööde meister R.L., kellele tööalaselt vahetult hageja allus ja kes andis ja kontrollis tema tööülesannete täitmist. Nähtuvalt tunnistaja M.V. ütlustest meister ei juhendanud ega andnud neile täiendavaid korraldusi kinnikiilunud mootorsae vabastamiseks langetatavast puust. Seega võib teha järelduse, et otsus ning viis mootorsae vabastamiseks võeti vastu ning toimus tööobjektil viibinud hageja otsese ülema teadmisel ja nõusolekul. Viidatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõttest nähtub ühtlasi, et ka hageja ise rikkus tööohutuse nõudeid, millega seadis ohtu enda elu ja tervise. Hageja hakkas vahtrapuu langemise ajal kinnikiilunud mootorkettsaagi lõikesoonest ära tõmbama, pööramata tähelepanu, et asub ohualas, s.o vahtrapuu langemistsoonis, millega seadis ohtu enda elu ja tervise. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 1 p 5 nõude kohaselt on töötaja kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist. Ohutusjuhendi punktis 25 on täpselt kirjeldatud, kuidas töötaja peab puu langetamise ajal käituma, et mitte ohtu seada enda elu ja tervist: puu langema hakkamisel oli töötaja kohustatud viivitamatult eemalduma puust eelnevalt ettevalmistatud rada mööda 4-5 m kaugusele, pidades pidevalt silmas langevat puud ja selle oksi. Hageja omas puude langetamiseks vajalikke erialateadmisi ja oskusi ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid teadmisi. Ta oli tööandja poolt töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud. Et puu langetamisel ei tohi jääda langeva puu lähedusse, on teada igale mõistlikule inimesele. Hageja vastavaid eriteadmisi omava töötajana rikkus kohustust langeva puu juurest viivitamatult eemalduda ning kohtu arvates on selle kohustuse rikkumise näol tegemist raske hooletusega, mis aitas kaasa kahju tekkimisele. Iseenesest on põhjendatud hageja väide, et tööandjale tuleb olla lojaalne ning hoida ja päästa tema vara, kuid olukorras, kus töötaja peab selleks riskima oma elu ja tervisega, ei ole taoline töötaja tegevus kuidagi põhjendatud. Seda enam, et hagejat ei olnud instrueeritud, kuidas vabastada kinnikiilunud mootorsaagi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et mõlemad pooled - nii kostja kui hageja - olid süüdi tööõnnetuse toimumises, mis põhjustas hagejale raskeid tervisekahjustusi. Kohtu arvates on kostja väide, et tööõnnetus leidis aset, sest hageja ei jõudnud puu eest eemale liikuda seetõttu, et komistas taganedes asfalti kõrgendi taha, oletuslik. Tunnistaja M.V. on andnud ütlusi, et ei mäleta, kas enne haarasid puuoksad hagejast, põhjustades tema kukkumise, või komistas ja kukkus hageja asfalti kõrgendi tõttu.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju 4 hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist; lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kohtupraktikas on mittevaralise kahjuna PS § 25 alusel hüvitatud kehavigastusest tingitud püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatud loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttest nähtub, et hageja tervisekahjustused pärast tööõnnetust olid vaagnaluu lahtine murd, vasaku reieluu murd, parema reie rebimishaav ning rindkere põrutus, millised vigastused kuuluvad raske tervisekahjustuse liiki. Nähtuvalt hageja haiguslugude väljavõtetest (tl 19-24) on pärast tööõnnetust hagejale tehtud mitmeid operatsioone, hageja on pidanud viibima ravil ja uuringutel ning kannatanud valude all. Arstliku ekspertiisi otsusega nr 159064 ja selle sisulise põhjendusega (tl 26-28) on tõendatud, et hagejale on määratud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi, ning püsiv töövõime kaotus 90%. Otsusega on kindlaks tehtud, et hagejal esinevad vaagnaluude hulgimurrud, mis on paranenud deformatsioonidega. Kusejuha vigastuse tõttu tekkinud striktuur, mida operatsiooniga ei ole võimalik taastada, s.t talle on rajatud eluaegne epitsüstostoom, mida tuleb aeg-ajalt vahetada. Samuti on hageja liikumine vaevaline, liikumiseks on vaja abivahendeid ning liikumisraskuste ja epitsüstostoomi tõttu vajab hageja kõrvalabi igal ööpäeval. Tartu Linnavalitsuse korraldusega (tl 60) on hagejale määratud hooldajaks tema abikaasa. Psühhiaatriakliiniku haigusloo väljavõttest (tl 25) nähtub, et hagejal on tekkinud ka püsivad psüühika ja närvitegevuse häired, mis väljenduvad ärevuses, meeleolulanguses, unehäiretes, öises enureesis ning mäluhäiretes. Traumajärgsed kehalised kahjustused on tinginud hageja meeleolu languse ning depressiooni ning samuti kroonilised valud. Psühholoogi uuring on näidanud, et hagejal on raskendatud instruktsioonide mõistmine, sensomotoorse tegevuse tempo madal, tegevusvilumus kujuneb välja aeglaselt, tähelepanu jaotamine on normist raskem, mälu omandamisvõime normist nõrgem, ruumi- ja struktuuritaju puudulik, konstruktiivne mõtlemine nõrk. Häiritud on intellektuaalne tegevus. Psühhiaatri poolne diagnoos hagejale on ajutrauma. Esitatud psühhiaatriakliiniku väljavõte haigusloost ei sisalda küll otsest viidet toimunud tööõnnetusele, kuid sellest nähtub, et hageja pöördumine psühhiaatri poole on aset leidnud seoses traumajärgsete kahjustustega tema psüühilise seisundi kontrollimiseks ja pärast tööõnnetust hagejale tehtud operatsioone, mistõttu on kohtu arvates põhjendatud siduda ka hageja psüühika ja närvitegevuse häiret tööõnnetuse tagajärjena. Hageja talutud valu ja üleelamisi seoses tööõnnetusega on oma ütlustes kirjeldanud tunnistaja M.U., hageja abikaasa. Tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja psüühiline seisund on ärev, meeleolu alanenud kuni elutüdimuse ja enesetapukatseteni välja. Hageja elab raskesti üle, et temast kui perekonnapeast ja toitjast on saanud liikumisraskustega mehelikkuse kaotanud invaliid. Hageja väldib sotsiaalset suhtlemist, häbenedes uriinipidamatust. Kohus leiab, et hagejale on tekkinud tööõnnetuse tagajärjel oluline psüühika ja närvitegevuse häire ning püsiv kehalise terviklikkuse kaotus. Hagejale tekitatud tervisekahjustuse iseloomu ja püsivust arvesse võttes ning hageja elukvaliteeti enne ja pärast tööõnnetust arvestades, on tõendatud, et õnnetusega tekitatud kehavigastused on kaasa toonud hageja elukvaliteedi pöördumatu languse. Varem füüsiliselt terve mees ei tule enam iseseisvalt toime igapäevaste toimingutega ja asjade ajamisega. Jäädavalt on kaotatud sissetuleku teenimise võimalus oma senisel ametil ning põhjendatud heaolu loomise võimalus tulevikus. Lisaks kehalistele kannatustele ja materiaalse 5 heaolu langusele kaasnevad antud olukorras muutused isiku elukorralduses, piirangud sotsiaalses käitumises ja suhtlemises. Hagejat vaevab elutüdimus. Asetleidnud kehalise terviklikkuse kaotusega kaasnevatele füüsilistele kannatustele lisanduvad seetõttu ka psüühilised kannatused. Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et antud juhul tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seoses tööõnnetusega põhjustatud füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste eest mittevaralise kahju hüvitis 100 000 krooni. Sealjuures arvestab kohus kahju tekitamise asjaolusid, seda et tervisekahjustus tekkis seoses tööõnnetusega, kahju ulatust, iseloomu ja hageja osa selles. Samuti kostja suhtumist hagejasse pärast tööõnnetust: kostja on töötajat raskes olukorras aidanud ja võtnud enda kanda suure osa tööõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud varalisest kahjust. Kostja on hüvitanud hagejale töövigastusega seotud lisakulutusi ja tasub lepingu alusel igakuulist kompensatsiooni, millega tagab hagejale endise sissetuleku säilimise. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Pooled ei ole taotlenud õigusabikulu väljamõistmist. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt TsMS § 64 lg 1 alusel välja riigilõivu 5250 krooni riigituludesse. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.