Obsah (6)

§ 466§ 433§ 162§ 175§ 428§ 429

Tsiviilasi nr 2-05-23632 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi E.L. hagi Tartu linna ja P.K.

§ 466lg 1).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD 30.12.2005 esitas E.L. hagi Tartu linna ja P.K. i vastu, paludes: • mõista P.K. ilt välja tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitis E.L. kasuks, hüvitise suurus määrata kohtul; • mõista P.K. ilt välja 5000 krooni tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitist E.L. kasuks; • mõista solidaarselt kostjatelt välja 105 000 krooni isikuõiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitist E.L. kasuks; • nõuda kostjatelt E.L. ees avalikult vabandamist (tl 4-5, 16-18). 06.04.2006 esitas hageja esindaja kohtule teate selle kohta, et soovib hagist loobuda, ning kinnitas, et on teadlik hagist loobumise tagajärgedest (tl 50, 55). Kostjatel ei ole menetluse lõpetamisele vastuväiteid. Kostjad paluvad mõista hagejalt endi kasuks välja õigusabikulu (Tartu linn 5900 krooni ja P.K. 2100 krooni) (tl 59, 61, 62). Hageja esindaja leiab

§ 162

lg 4 ja § 180 lg 1 viidates, et hagejalt kostjate kasuks kohtukulude väljamõistmine oleks ebaõiglane ja ebamõistlik, sest hageja on alaealine ja tal puudub sissetulek; ilmselt on kohus seda ka arvestanud, sest ei ole nõudnud riigilõivu tasumist. Tartu linna õigusabikulu 5900 krooni täies ulatuses väljamõistlik ei ole põhjendatud ega vajalik, summa võib olla avansiline sissemakse, hõlmates ka kohtuistungil esindamise kulusid (

§ 175lg 1, advokatuuriseaduse § 60 lg 5).

KOHTU SEISUKOHT 1. Vastavalt

§ 428

lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse; kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

1. Kohus leiab, et E.L. loobumine hagist Tartu linna ja P.K. i vastu kahju hüvitamiseks tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Hagist loobumine ei ole vastuolus hageja huvidega ning hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3 näeb ette, et enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
3. Arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja asjaolu, et hageja esitas hagi 30.12.2005, tuleb lähtuda

(redaktsioon kuni 31.12.2005) § 62 lg 1, mis sätestab, et kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama; kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näinud ette võimalust jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui ühelt poolelt menetluskulu väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik. Vastuseks hagejale märgib kohus, et kohus ei vabastanud hagejat riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu, vaid hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud RLS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 16 lg 1 p 3 alusel. 5. Hageja loobus hagist ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et selle põhjuseks oleks asjaolu, et kostjad on nõuded rahuldanud. Seetõttu tuleb mõista hagejalt välja kostjate menetluskulud. 6.

(redaktsioon kuni 31.12.2005) § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teiselt poolelt poolele, kelle kasuks otsus tehti, välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse.

1. Arvestades P.K. i õigusabikulude suurust ning asjaolusid, et käesolev tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis ja hageja ei ole P.K. i õigusabikulu suurusele vastuväiteid esitanud, peab kohus põhjendatuks mõista hagejalt P.K. i kasuks välja õigusabikulu 2100 krooni (tl 61-64). 2
2. Hageja nõudis Tartu linnalt solidaarselt P.K. iga 105 000 krooni väljamõistmist ning avalikult vabandamist. 5% hagihinnast on 5250 krooni. 16.06.2004 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-74-04 leidis Riigikohus, et viis protsenti hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud osast on maksimummääraks, milles mõistetakse välja õigusabikulu. Kui alama astme kohus on õigusabikulu maksimummääras välja mõistnud, ei saa kõrgema astme kohus seda määra enam ületada. Seega on Riigikohus seisukohal, et õigusabikulu 5% hagi hinnast on ette nähtud kogu kohtumenetluse jaoks kokku, s.h menetlus ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Tartu linna esindaja on märkinud õigusabikulu põhjenduseks järgmised toimingud: tutvumine hagivalduse ja lisadega, nõupidamised, vastuse koostamine, kokku 5 tundi (tl 60). Hagiavalduse pikkuseks on kaks lehekülge (17-18), Tartu linna vastus hagile on sisuliselt kolmel leheküljel (tl 24-27). Kostja esindajaks on vandeadvokaat. Kohus leiab, et tutvumine hagiavalduse ja selle lisadega ning vastuse koostamine ei saanud olla kostja esindajale aeganõudev ega keeruline. Käesolev tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, kohtuistungit ei ole toimunud. Kostja P.K. i, kellelt hageja nõudis lisaks ka tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitist ning 5000 krooni tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitist, õigusabikulu katteks mõistis kohus hagejalt välja 2100 krooni. Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks mõista hagejalt Tartu linna kasuks välja õigusabikulu 2100 krooni. Kohtunik 3