§-de 115, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 136 lg 1; TsÜS §-de 35, 37 alusel tekitatud kahju, s.o varude puudujäägi, summas 182 336,30 krooni hüvitamist. Lisaks tuleneb hageja raamatupidamise dokumentatsioonist, et seisuga 30.09.2004 pidi kassas olema raha summas 2017,45 krooni, kuid faktiliselt oli kassas 17,45 krooni. Kostja kui hageja osanik, juhatuse liige, kes täitis tegevjuhi, müüja ja kassapidaja ülesandeid 2004 ainuisikuliselt on vastutav hagejale kuuluva raha säilimise eest, mistõttu nõuab hageja kostjalt ka kassa puudujäägi 2000 krooni ja kassajäägi 17,45 krooni kui kahju hüvitamist. Alternatiivse hagi alusena (tl 145-148) esitas hageja asjaolu, et kostja on toime pannud raske juhtimisvea ning nõuab kostjalt selle alusel kahju hüvitamist. Juhtimisviga seisnes selles, et 2 kostja kui hageja juhatuse liige jätkas majandustegevust olukorras, kus arvestades ettevõtte majanduslikku seisu oli ilmne, et ettevõte ei suuda müügist laekuvate summade arvelt katta jooksvaid püsi- ja tegevuskulusid 2004 vältel. 2004 netorealisatsioon moodustas 372 210 krooni, mille hulgas sisaldub allahinnatud kaupade realisatsioon summas 52 454 krooni, 31.12.2003 laovarude koosseisus olnud kaup, mida ei allahinnatud ega ole alles (järelikult müüdi vähemalt ostuhinnas) 13 143,46 krooni ja ülejäänud osa käibest peab moodustama 2004 soetatud kaupade realisatsioon, mis arvestades eeltoodud näitajaid saab olla kogusummas 306 612,54 krooni. Lahutades 2004 soetatud kaupade ostukulud summas 295 726,14 krooni, on 10 886,40 krooni, mis on hagejapoolne hinnatäiend. Võttes aluseks hageja kasumiaruande seisuga 31.12.2004 nähtub, et 2004 ärikulud, va kaupade ostukulud, moodustusid summas 162 971 krooni, et teenida 10 886,40 krooni. Kostja oleks pidanud juba 2004 algul mõistma, et tal ei õnnestu realiseerida laovarusid nende võimalikus müügihinnas, samuti pidi kostja mõistma, et arvestades ettevõtte kohustuste suurust kreeditoride ees ja ettevõtte püsikulusid ja kauba ostukulusid ei suuda ettevõte teenida kasumit määral, mis võimaldaks katta jooksvaid tegevuskulusid 2004 ning likvideerida võlgnevusi varasemast perioodist. Kostja jätkas sellises olukorras äritegevust ja võttis sellega ettevõttele põhjendamatult suure äririski. Lisaks sellele müüs kostja 2004 laovarud põhjendamatult madala hinnaga. Seoses sellega kanti kahjumit 137 773 krooni. Osa 2003 lõpu seisuga olnud kaubast oli hagejal alles pankroti väljakuulutamise seisuga. Kuna kostja on väitnud, et selle kauba eest on võimalik saada omaaegne müügihind, järeldab hageja, et ka 2004 jooksul allahinnatud ja alla omahinna müüdud kauba eest oleks võinud saada vähemalt omahinna. Seega rikkus kostja hoolsuskohustust ning ei tegutsenud hageja jaoks kõige otstarbekamal viisil ning tal tuleb hüvitada hagejale laovarude müügikahjum. Kostja esitas OÜ Anobion Hulgimüügi 21.06.2004 kassa sissetuleku orderi summas 2000 krooni (tl 75) ja tasus hagejale kassajäägi 17,45, mistõttu hageja vähendas nõuet 2017,45 krooni võrra (I kd tl 105, II kd tl 94-99) ja nõudis lõppkokkuvõttes kahju 182 336,30 krooni hüvitamist. Kostja vastuväited Kostja kirjalikes vastustes hagile (I kd tl 58-61, 120-122, 155-159, II kd tl 69-72) ja kohtuistungil (II kd tl 88-99) hagi ei tunnistanud. Pankrotihalduri poolt ei ole tõendatud kostja süüd. Kostja allkirjastas raamatupidamisdokumendid hageja esindaja büroos, kuid talle ei antud võimalust nendega tutvuda, talle ei antud nende kontrollimise võimalust. Bilanss ei ole koostatud õigesti, sest lõpuinventuur oli tegemata. Kasumiaruanne pole õige, sest see on tehtud ainult raamatupidaja Helve Sarapuu käes olevate dokumentide põhjal, kus ei ole arvestatud 28.12.2004 tehtud lõpuinventuuri. Pankrotihaldur ei kutsunud kostjat inventuuri tegema varem kui 28.12.2004. Kauba allahindluse aktid on kostja nüüdseks esitanud. Varem ei olnud neid võimalik esitada, sest pankrotihaldur lubas kostja dokumentide juurde alles 01.02.2005. Kostja leiab, et ka raamatupidamisekspertiisi tulemused ei ole õiged, sest 2002 hinnalisandiks on pandud 18%, kuid tegelikult on see 11%. Õige ei ole ka kauba realiseerimise hinnalisand 20% 2004 kohta. Tegelikult oli hinnalisandiks 5%. 2002 oli OÜ-l Matar kaks müügikohta. Järjest suureneva konkurentsi tõttu lahkuti 2003 aga ühest müügikohast. Järgi jäi tööstuskaup, mida oli ilma müügikohata väga raske realiseerida. Seetõttu võttis OÜ Matar 2004 vastu otsuse, et kaup tuleb realiseerida olenemata hinnast, et mingisugunegi tulu saada. Ostuhinnast madalam kauplemine tõi kaasa kahjumi ning lõpuks pankroti. Ettevõtte käibe langus oli seotud nii remonditöödega Tartu turul, millest rentnikke ei teavitatud, kui muude teguritega, sh suur konkurents, põhiklientuuri kadumine. Kostjale ei teatatud ette ei kirjalikult ega suuliselt rendilepingu lõpetamisest Tartu turul, kuigi rendilepingust tulenes, et rendileandja oleks pidanud sellest 2 kuud kirjalikult ette teatama. Kostja pidi Tartu turult päeva pealt lahkuma. Sellega peatati OÜ Matar majandustegevus ebaseaduslikult. OÜ Matar juhataja tegi kõik selleks, et koostööpartnerid ei kannataks. Ta hakkas ise müüjaks ja hoidis kokku nii palju kui sai. Firmasse jäi üks töötaja, kelle palk langes 700 kroonini. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 3 1. Hageja on esitanud kohtule hagi ÄS § 187 lg 1;
§-de 115; 127 lg 1; 128 lg 1, 2; 136 lg 1 ja TsÜS §-de 35, 37 alusel tekitatud kahju, s.o varude puudujäägi, summas 182 336,30 krooni hüvitamise nõudes. 2. ÄS § 187 lg 1 sätestas, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama tuleneb TsÜS §-st 37 lg 1.
§-de 115; 127 lg 1; 128 lg 1, 2; 136 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist; kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Tulenevalt viidatud sätetest on juhatuse liikmel kahjuhüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks kahju olemasolu, juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine (nende täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine), põhjusliku seose olemasolu juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel ning juhatuse liikme süü. Osaühing peab seejuures nõude esitamisel tõendama, et kahju tekkis ning et selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuse täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.