Obsah (6)

§ 367§ 407§ 444§ 173§ 162§ 468

Tsiviilasi nr 2-06-12708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. august 2006 Tartu

§ 367. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 29.05.2006 kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 27), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 12.06.2006 (tl 28). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu ning selle maksegraafiku; Balti Investeeringute Grupp Krediidilepingute üldtingimused; hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta ning selle maksegraafiku; 21.07.2005, 11.08.2005, 11.11.2005, 20.12.2005, 17.01.2006 kostjale saadetud meeldetuletuskirjad; 25.01.2006 kostjale saadetud ülesütlemise hoiatuse kirja; 17.03.2006 kostjale saadetud ülesütlemiskirja; hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 9-25). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 5000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega 2 viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1. ja kokkuleppes sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113).

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 158 lõikele 1 on leppetrahv lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punktile 5.

1. määrati leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel oli kostjal krediidisummast tagastamata 3026,17 krooni, mistõttu nõudis hageja kostjalt lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 605,23 krooni (20% × 3026,17 krooni = 605,23 krooni). Võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulu, mille suurus on sätestatud hageja poolt kehtestatud hinnakirjas ning mille hüvitamise kohustus on ettenähtud krediidilepingu üldtingimuste punktides 4.
2. ja 8.
3. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 5638,65 krooni, millest 3026,17 krooni on tagastamata krediidisumma, 580,55 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 226,71 krooni viivis, 605,23 krooni leppetrahv ning 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka alates 18.05.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 33,19% tagastamata krediidisummalt aastas.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 162lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3