2-05-18010/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-18010 Tsiviilasi Rannu valla avaldus Ü.L ilt ja R.L. ilt vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja: Rannu vald, postiaadress: Vallapalu küla, Rannu vald 61101 Tartumaa avaldaja esindaja: Sirje Erm puudutatud isik: Tartu linn, esindaja Tartu Linnavalitsus, postiaadress: Raekoda, Tartu puudutatud isik: Ü.L , kriminaalhooldaja Ülle Kund, Tartu kriminaalhooldusosakond, Kalevi 1, Tartu puudutatud isik: R.L. , puudutatud isik: xxx puudutatud isik: xxx, Maakohtu RESOLUTSIOON
2. Avaldus rahuldada.
3. Ära võtta Ü.L ilt ja R.L. ilt vanema õigused laste xxx suhtes.
4. Määrus jõustub kättetoimetamisega Ü.L ile ja R.L. ile. 4.Saata jõustunud kohtumäärus kande tegemiseks laste sünniaktidesse Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale ja teadmiseks Tilsi Lastekodule ( Laheda vald, Põlvamaa). Määruse peale võivad avaldaja, Tartu linn, Ü.L , R.L. ja xxx esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. I ASJAOLUD ja AVALDUSE SISU Ülle ja R.L. il on alaealised lapsed xxx . xxx elab alates 12.10.1999.a. püsivalt lastekodus. Alates 20.09.2001.a. elavad mõlemad lapsed Tilsi Lastekodus. Ü.L ilt on Tartu Maakohtu 06.03.2000.a. otsusega lapsed ära võetud ja laste eestkostjaks on määratud Rannu Vallavalitsus. Alates 2001.a. Ü.L Rannu vallas ei ela. Hageja andmetel elab ta tegelikult Tartu linnas, püsivat elukohta ei oma, hulgub, tarvitab alkoholi. Ka R.L. i tegeliku elukoha kohta puuduvad avaldajal andmed. Avaldaja palub Ü ja R.L. ilt vanema õigused ära võtta, kuna nad on jätnud täitmata vanemliku kohustuse hoolitseda laste eest ja neid kasvatada; nende eluviis ja käitumine avaldavad lastele kahjulikku mõju; nad ei ole kasvatusasutuses viibivate laste kasvatamises osalenud. Lastele on leitud lastekodus tugipered, kus nad saavad veeta koolivaheajad. Kohtumenetluse käigus on avaldaja jäänud oma avalduse juurde. II PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD Kohus on ära kuulanud puudutatud isikute Ü.L i, xxx seisukohad. Ü.L avaldas kohtule ( tl. 7074), et tal elukoht puudub ja ta ööbis eelmisel ööl kuuris. Ta saab pensioni suurusega 450 krooni kuus. R.L. i nägi viimati kolm aastata tagasi. Lapsi ei ole ta näinud mitu aastat, sest tal ei ole raha, et neid lastekodus vaatamas käia. Lapsed võivad lastekodus olla, kuid miks on vaja vanemaõigusi ära võtta. R.L. on süüdi selles, et elu lõhki läks. R.L. il oli mänguhaigus, mängis aparaatidega. Ü.L elab koos elukaaslase I.K., kes on määratud ka tema hooldajaks. Praegu on tervis halb- süda, jalg ja selg on haiged. Tervisehädad takistavad töötamist. Selget seisukohta avalduse suhtes Ü.L kohtule ei avaldanud. xxx avaldas kohtule, et ta ei soovi oma vanemate juurde elama tagasi minna. Ema ei ole teda lastekodus vaatamas käinud. Isa on varasemalt käinud ja hiljem ka andnud lubadusi, mida ei ole täitnud. xxx on vanematelt vanema õiguste äravõtmisega nõus. xxx vestlusest selgus, et ta oma bioloogilisi vanemaid ei mäleta ja nimetab emaks-isaks oma tugipere vanemaid, kes elavad Väimelas ja kus ta viibib nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. R.L. ei ole kohtule kirjalikult oma seisukohta avaldanud, samuti ei ilmunud ta kohtuistungile 19.mail 2006.a., kuigi oli kutse kätte saanud ( tl. 67). Telefonikõnes kohtuistungisekretärile ( tl. 38) avaldas R.L, et ta ei kavatse kohtusse tulla. Ta on pool elu kinni istunud ja lapsi ei ole tal kuskile panna. Seoses asjaoluga, et Ü.L elab Tartu linnas ja alates 05.01.2006.a. on rahvastikuregistris tema elukohana märgitud Tartu linn kohaliku omavalitsuse täpsusega, kaasas kohus menetlusse ka Tartu linna. Tartu linn toetab Rannu valla avaldust Ülle ja R.L. ilt vanema õiguste äravõtmiseks, sest see on alaealiste huvides. Kirjalikust Tartu Linna seisukohast nähtub, et Ü.L elas Tartu linnas ka varasemal perioodil aadressil xxxxx ja tema pere oli lastekaitse spetsialistide pideva järelevalve all. Kodukülastuse päeval
5. juunil 2006.a. oli Ü.L tarvitanud alkoholi. Kodukülastuse ajal tunnistas Ü.L , et kuigi ta südamest soovib lapsi ise kasvatada, on ta leppinud sellega, et lapsi koju tagasi ei saa. R.L. ile on Tartu linn osutanud pärast kinnipidamiskohast vabanemist aastatel 2002-2004 vältimatut sotsiaalabi riiete ja toidu saamiseks ja aidanud ID kaardi taotlemisel. III KOHTU SEISUKOHT PerekS § 54 lg.1 p.1, 4,5 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei pea mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel või tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Alates 01.01.2006.a. kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg.1 p.2 kohaselt lahendatakse vanema õiguste määramise asju lapse suhtes hagita menetluses, mistõttu lahendab kohus käesolevat kohtuasja hagita menetlust reguleerivate sätete, sealhulgas TSMS § 552-§ 553 ja § 558 - § 559 alusel. 2 Kohus leiab, et Rannu valla avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esineb perekonnaseaduse §-st 54 lg.1 p.1,4,5 tulenev alus Ü ja R.L. ilt vanema õiguste äravõtmiseks nende alaealiste laste suhtes. Kohus on menetluse käigus tuvastanud, et mõlemad lapsed elavad Tilsi lastekodus juba alates 20.09.2001.a.- seega neli ja pool aastat, kusjuures laste ema ei ole neid kunagi lastekodus vaatamas käinud. xxx oma vanemaid ei mäleta. Kuigi R.L. on xxx kohtunud ka lastekodus elamise ajal( jõulud 2002 veetis xxx isapoolse vanema juures Tõrvas, kus kohtus ka isaga), siis hilisemad isapoolsed lubadused lastega suhelda on jäänud täitmata. Nimetatud asjaolu on tõendatud Tilsi lastekodu õiendiga ja infolehtedega eestkosteasutusele. Kuigi Ülle ja R.L. i abielu on lahutamata, ei ela nad pikemat aega koos ja ka ei suhtle omavahel. Mõlemad vanemad on kriminaalkorras karistatud ( tl. 48-51). R.L. i on kokku karistatud kriminaalkorras kuuel korral, viimati vabanes ta vanglast 04.10.2002.a. Mõlemal vanemal puudub kindel elukoht, mis oleks sobiv ka laste kasvatamiseks. R.L. vahetab pidevalt elukohti. Ainuüksi käesoleva kohtumenetluse ajal otsis kohus teda vähemalt kuuelt erinevalt aadressilt erinevates paikkondades. Ü.L elab koos elukaaslasega Tartu valla ja Ülenurme valla piiril ehitises, mis oli varasemalt kasutuses saunana. Vastavalt Tartu linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti M.Liivaku kodukülastusaktile on hoones kolm väikest läbikäidavat ruumi, millest kaks on sisustatud tubadena. Kumbki tuba sisaldab magamisaset ja mõningaid muid esemeid, vaba põrandapinda tubades praktiliselt ei ole. Elamispind on väga väike ja puuduvad lastele vajalikud tingimused. Ü.L i elukaaslane Kolo on samuti kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Seega on asjas tõendatud, et kummalgi vanemal puudub kodu, kus koos lastega elada. Ü.L ei eita, et teda on toimetulemises viimase aasta jooksul aidanud väga palju kriminaalhooldaja Ülle Kund, kes on abistanud Ü.L i dokumentide ja pensioni vormistamisel jms. Kriminaalhooldaja Ülle Kund andis tunnistajana ( tl.72) ütlusi selles, et ta tunneb Ü.L i kui oma klienti alates 2005.a. suvest. Tunnistaja arvates antud momendil ei ole Ü.L ist lastekasvatajat. Tal on terviseprobleemid ja ta tarvitab ka alkoholi rohkem kui vaja. Ka terviseprobleemid on saanud alguse alkoholitarvitamisest. Ka kriminaalhooldaja korralisest ettekandest kohtule 21.03.2006.a. ( tl. 75) nähtub, et Ü.L on ilmunud kokkulepitud kohtumistele alkoholi tarvitanuna. Väidetavalt on alkohol talle vajalik valude leevendamiseks. Ettekandes on märgitud ka Ü.L kõrget emotsionaalsust, mis teatud situatsioonides võib vallandada ebaadekvaatseid reaktsioone käitumises. Kuigi asjas on tõendatud arstliku ekspertiisi otsusega nr. 223395, et Ü.L on püsiv osaline töövõimekaotus 40% ( kõrgvererõhutõbi südamelihase kahjustusega, vasaku vatsakese kergekujuline hüpertroofia, rütmihäired jms.), siis ei saa selliseid tervisehädasid lugeda kohtu arvates mõjuvaks põhjuseks, mis takistavad Ü.L täita oma vanema kohustusi. Asjas kogutud materjalid tõendavad, et alkoholitarvitamine ja lastekasvatamise hooletusse jätmine on olnud Ü.L iseloomulik juba pikema perioodi jooksul. See on tõendatud Tartu Maakohtu
6. märtsi 2000.a. kohtuotsusega ( tl. 9-10), samuti Tartu Politseiprefektuuri 31.05.1991.a. õiendiga Tartu Linnavalitsuse j.a. Alaealiste Asjade Komisjonile. Nimetatud õiendi kohaselt tarvitasid Ülle ja R.L. juba sel ajal sageli alkoholi ja lahkusid kodust nädalateks jättes lapsed, keda oli viis, vanavanemate hooleks. Vanaema oli sel ajal praktiliselt pime, vanaisa invaliid, mõlemad praktiliselt väljas käia ei saanud. Laste toad olid antisanitaarses olukorras. Haiglasse paigutatud laste vastu ei ole vanemad üldse huvi tundnud, samuti on ema taga otsitud, et ta viiks paranenud lapse haiglast koju. Seega ei ole laste hooletusse jätmine tingitud Ü.L i halvast tervisest, vaid selline suhtumine lastekasvatamisse on olnud talle omane pikaajaliselt. Kohus nõustub avaldajaga selles, et kostjate eluviis avaldab lastele kahjulikku mõju. Vanematel on oma eluga niipalju probleeme, et neil ei jätku huvi ja suutlikkust tegelda oma alaealiste laste kasvatamisega. Vanemad ei suuda oma eluviisi juures tagada lastele laste arenguks vajalikku elukeskkonda ja õigusi, mis on sätestatud lastekaitseseaduses. Nii ei ole Ülle ja R.L. i poolt tagatud laste järgmised õigused: õigus arengule ja heaolule, õigus hooldamisele oma vanemate 3 poolt, õigus ( lastekaitseseadus § 8 ja § 9). Selline laste õigustest ilma jätmine avaldab kahjulikku mõju ka laste arengule, ei võimalda lastel kasvada täisväärtuslikeks isiksusteks. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks vanematel takistuseks oma laste kasvatamisel ja hooldamisel. Kohtunik 4