Obsah (4)

§ 29§ 2§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19345 Viimase koht

§ 29

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Kohus on tuvastanud, et hageja tahab abielu lahutada, kuna ühine kooselu on juba üle aasta lõppenud. Kostja ei ole abielu lahutamisele vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on seisukohal, et abielu näol on tegemist institutsiooniga, mis põhineb ühisel tahtel. Seda võib analoogiat kohaldades välja lugeda ka

§ 2lg-st 1, mis sätestab, et abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil.

Eelnevast tulenevast leiab kohus, et ka abielu jätkamiseks on vajalik poolte ühine soov. Kui abikaasad ei soovi ja ei suuda enam abielu jätkata, siis puudub abielu aluseks olev poolte ühine tahe ning abielu jätkamine on võimatu. Seega leiab kohus, et kuivõrd nii hageja kui ka kostja soovivad abielu lahutada ja neil puudub tahe abielu jätkamiseks, siis kuulub abielu lahutamisele. Hageja on taotlenud laste enda kasvatada jätmist. Kostjal selles osas vastuväiteid ei ole. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. A.L. hagiavaluses on avaldatud, et ta soovib peale abielu lahutamist kanda neiupõlveaegset perekonnanime „X“. 2

§ 60lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (

§ 61lg-d 1 ja 2).

Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või reeglina olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 61lg 4).

Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2005.a. määrusega nr 328 kehtestati alates
2. jaanuarist 2006.a. kuupalga alammääraks 3000 krooni. Seega peaks igakuine elatusraha lapsele alates
3. jaanuarist 2006.a. olema vähemalt 1500 krooni. Hageja kinnitas, et ta soovib kostjalt iga lapse ülalpidamiseks just hagiavalduses nimetatud elatisesummat. Kostja oli nõus hagiavalduses nimetatud summas elatist maksma. Kohus leiab, et antud juhul on pooled elatise osas kokku leppinud ja kokkuleppest tulenevalt on alus määrata elatise suurus vastavalt hageja poolt taotletule. KOHTUKULUDE JAOTUS
4. jaanuaril
5. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
6. detsembrini
7. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Abielulahutuse hagi esitamise eest on tasunud hageja riigilõivu 300 krooni. Eelmainitud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 64 lg 1 sätestab, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga, so (1200x12=14400) + (1400x12= 16800) + (1200x12=14400)= 45600 krooni. Nimetatud summalt tuleb tasuda riigilõivu 3150 krooni. See summa tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. Samuti tuleb kostjalt sisse nõuda hagimaterjalide ja kohtukutse edastamise kulu, seoses asjaoluga, et nimetatud materjalid edastati kohtutäituri poolt. Täitur on esitanud tasu nõude summas 295.-krooni. Kohtunik 3