← Eesti

2-05-18139/8

Tsiviilasi nr 2-05-18139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 07.august 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsivi

§-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 113 lg 1 alusel 2276,20 krooni väljamõistmist ning kohtukulude jätmist kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 317 kohaselt kohtu määruse alusel avalikult kätte toimetatud. TsMS § 317 lg 3 ja 4 kohaselt on väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.05.2006.a. ning 18.05.2006.a. avaldatud väljavõttes märgitud asja arutav kohus, pooled, menetluse ese, hagiavalduses sisalduv taotlus, kohtusse kutsumise eesmärk ja aeg. Teates on selgitatud kostja kohustust hagile vastata ning hoiatatud teda tagaseljaotsuse tegemisest, kui kostja kohtule 28 päeva jooksul hagi avalikust kättetoimetamisest alates ei vasta. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus dokumendi avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Seega loeb kohus hagi kostjale kättetoimetatuks alates 07.juunist 2006.a. Kostja ei ole kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 30.08.2003.a. sõlmitud liitumislepingu (tl 13-14), EMT teenuste kasutamise üldtingimused (tl 17-23), võlanõude (tl 16) ning esindustasu arve (tl 24-25).

§-de 76 lg 1 ja 100 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

§-st 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega välja mõista 2276,20 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne TsMS jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud TsMS-s sätestatu alusel. Kohus, rahuldades hagi, mõistab seni kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks riigilõivuna tasutud 280 krooni (tl 5) 2 ning 200 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest. Lisaks mõistab kohus TsMS § 61 lg 1 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja õigusabi eest kantud kulu summas 113,80 krooni (tl 25). Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.