2-06-12850/8

2-06-12850 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Tartu linna avaldus L.K. ile eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg avaldaja Tartu linn, esindaja Tartu Linnavalitsus, asukoht Tartu Raekoda; puudutatud isik L.K. Aare Jaanparki esindaja adv Margus Mõttus, asukoht AB Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu; puudutatud isik V.T. ,
2. august 2006 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §-dest 475 lg 1 p 5, 477, 478, 526, 531, 532, 661 lg 2, kohus määras
3. Määrata L.K. i eestkostjaks V.T. .
4. Määrata L.K. i eestkostja V.T. ülesannete ring järgmine: kindlustada L.K. i hooldamine tema tervislikule seisundile vastavas hoolekandeasutuses; tagada L.K. ile kuuluva korteriomandi korrashoid ja kulude katmine; teha L.K. i esindajana tehinguid ja toimingud, silmas pidades L.K. i huve.
5. L.K. ei või teha mingeid tehinguid ilma V.T. nõusolekuta, millest tulenevalt tunnistada L.K. ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
6. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
7. Eestkoste määratakse kolmeks aastaks arvates käesoleva määruse tegemisest, so
8. augustist
9. Määrus saata Tartu Linnavalitsusele, L.K. ile, hooldekodule Härmalõng ja V.T. le. Edasikaebamise kord Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt sisule tehti. Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on Tartu linna avaldus eestkostja määramiseks L.K. ile. Avalduse kohaselt põeb L. K vaskulaarset dementsust, mis tal tekkis 2004 a ajuinsuldi tagajärjel. Peale ajuinfarkti 2006 a jaanuaris halvenes L. K tervis veelgi. Ta ei orienteeru ajas, kohas ja olukorras. L. K vajab pidevat järelevalvet ja hooldust, sest ta ei tule enam toime ühegi igapäevaelu toiminguga. Samuti ei tule ta enam toime ametiasutustes asjade ajamisega. L. K pangaarve on suletud, sest tema kontolt on välja võetud suuri sularahasummasid, mille kohta L. K ise ei oska midagi seletada. V.T. a on andnud eestkosteasutusele nõusoleku olla L. K hooldaja. Linnavalitsuse arvates on ta sobiv isik L. K eestkostjaks. Kohus on määranud L. K tervisliku seisundi ja eeskostja ülesannete ringi kindlakstegemiseks ekspertiisi. Ekspert Ilmar Laas on esitanud kohtule Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 56, 17.07.
10. Eksperdi arvamuse kohaselt on L.K. korduvatest ajuinsultidest tekkinud nõdrameelsus, mis avaldub tunduva mälunõrkusena, võimetusena meelde tuletada oma elulugu ja fikseerida jooksvaid sündmusi, haigusteadvuse ja –kriitika puudumisena, intellekti tagasilangusena ja võimetusena oma elu iseseisvalt korraldada. Nimetatud psüühikahäirete tõttu L.K. kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Eksperdi arvates vajab L.K. eestkostet. Eestkostja peab kindlustama L.K. toitmise, peavarju, rahaliste ja juriidiliste tehingute tegemise, meditsiinilise abi, ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve. Eestkoste määramise vajadus on püsiv. Kohus on kohtuistungil ära kuulanud Tartu Linnavalitsuse esindaja M. Mägi, kes kinnitas, et eestkosteasutus jääb esitatud avalduse juurde nii eestkoste määramise vajalikkuse kui ka eestkostja isiku osas. Kuna L. K kuulub korteriomand Tartus, siis peab eestkostja korraldama korteriomandi korrashoiu ja maksetega seotud küsimused. Eestkosteasutus peab vajalikuks keelata L.K. kõikide tehingute tegemine. V.T. seletuse kohaselt on ta nõus olema oma tädi eestkostjaks. Ta saab aru vajadusest korraldada L.K. elu, kellel ei ole Eestis lähisugulasi. L.K. on piisav sissetulek, millest saab tasuda temale kuuluva eluruumi maksed. V.T. on nõus korraldama kõik vajaliku seoses L.K. korteriomandi kulude katmisega. L.K. esindaja adv M. Mõttus nõustus Tartu Linnavalitsuse taotlustega. Kohtu toimikus olevatest tõenditest nähtub eestkoste seadmise vajadus L.K. üle. Ka esindaja peab vajalikuks võtta L.K. ära kõikide tehingute tegemise õigus, sest L.K. on juba langenud ilmselt pettuse ohvriks, mistõttu tehingute tegemise õiguse äravõtmine on L.K. huvides. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et Tartu linna avaldus tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditest ja seisukohtadest nähtub, et L.K. vajab eestkostet. Sellel seisukohal on eelkõige eestkosteasutus, kes on vastava menetluse algatanud. Tartu Linnavalitsus leiab ka, et V.T. on sobiv isik L.K. eestkostjaks. Ekspert on andnud arvamuse selle kohta, et L.K. oma haigusest tingitud psüühilise seisundi tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ja ei suuda neid juhtida, vajades seetõttu eestkostet. Kohus on vestelnud L. K tema asukohas hooldekodus Härmalõng. L.K. väidab, et ta saab aru eestkoste juriidilisest sisust ning tal ei ole midagi selle vastu, et tema eestkostjaks määratakse V.T. . L.K. möönab, et ilma kõrvalise abita ta toime ei tule. Temaga toimunud sündmuste kohta, eeskätt raha kasutuse kohta L.K. midagi seletada ei taha, vaid ütleb, et parem ongi kui kõik meelest ära läheb. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks võtta L.K. ära kõikide tehingute tegemise õigus, sest L.K. ei orienteeru enam rahaliste tehingute sisus ja eesmärkides. 2 L.K. esindaja adv M. Mõttus on samuti seisukohal, et L.K. üle eestkoste seadmine on vajalik ja põhjendatud ning V.T. on sobiv isik L.K. eestkostjaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspert I. Laas on määranud eestkostja ülesannete ringi. Kohus on seisukohal, et L.K. eestkostja V.T. peab korraldama L.K. hooldamise tema tervislikule seisundile vastavas hoolekandeasutuses. Samuti peab eestkostja korraldama L. K kuuluva korteriomandi korrashoiu ja kulude katmise. Eestkostjal on L.K. seadusliku esindajana õigus teha tehinguid, kuid tal tuleb silmas pidada eestkostetava huve ning seadusega sätestatud piiranguid. Kohtunik 3