← Eesti

2-03-181/3

Obsah (4)§ 249§ 248§ 306§ 317

Tsiviilasi nr 2-2/1632/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-2/1632/05 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Rein Pokk Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.20

§ 249

lg 4 alusel solidaarselt välja mõista 4 999 360 krooni mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli AS-l I 31.12.1999 seisuga audiitorkontrolli hinnangul netovara vähem kui pool aktsiakapitalist, mistõttu audiitor T. V. tegi oma järeldusotsuses 1999. a. rahandusaasta audiitorkontrolli läbiviimise kohta aktsionäridele ettepaneku

§-st 301 tulenevalt kas suurendada aktsiakapitali, lõpetada aktsiaseltsi tegevus või esitada pankrotiavaldus. AS I 07.07.2000 üldkoosoleku otsusega otsustasid aktsionärid suurendada AS I aktsiakapitali 2 600 000 krooni võrra ja lasta välja 260 000 uut 10-kroonise nimiväärtusega aktsiat. Aktsiate märkimise tähtajaks määrati 19.07.2000. Sama üldkoosoleku otsusega muudeti ka AS I põhikirja ning sätestati, et aktsiate eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega. OÜ C esitas 18.07.2000 avalduse märkida 125 000 AS I aktsiat nimiväärtusega 10 krooni ja müügihinnaga 40 krooni igaüks. Kuid juba 12.07.2000 oli OÜ C tasunud aktsiate eest mitterahalise sissemaksega, sõlmides AS-ga I lepingu, mille kohaselt OÜ C märkis ülekursiga 204 724 AS I aktsiat ning tasaarvestas aktsiate maksumuse oma nõudega AS I vastu summas 4 999 360 krooni, mis tulenes 30.06.2000 sõlmitud optsiooni ennetähtaegse lõpetamise lepingust. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu kohaselt loeti 2 047 240 krooni aktsiate nimiväärtuseks ja 2 952 120 krooni ülekursiks. OÜ C väidetav nõue hageja vastu oli tekkinud järgmistel asjaoludel. Kostja P. T. ja AS I sõlmisid 10.04.2000 optsioonilepingu, millega kostja omandas optsiooni hagejalt arvutitarkvara "Index BoxShop" autoriõiguste ostmiseks. Optsiooni sõlmimise hetkel hindasid lepinguosalised vara väärtuseks 1 500 000 krooni. (Optsioonipreemia 1 230 000 krooni hagejale ülekandmise kohta tõendid puuduvad.) 31.05.2000 loovutas P. T. optsioonilepingust tulenevad õigused endaga seotud äriühingule OÜ C 1 230 000 krooni eest. 30.06.2000 lõpetasid OÜ C ja AS I optsioonilepingu ennetähtaegselt, millest tulenevalt kohustus hageja hiljemalt 15.07.2000 tasuma OÜ-le C 5 000 000 krooni ning võis endale jätta optsioonilepingu alusel tasutud optsioonipreemia 1 230 000 krooni. Tegelikkuses optsioonipreemiat tasutud ei ole. AS I juhatus hindas 11.08.2000 aktsiakapitali mitterahaliste sissemaksete väärtusi ja leidis, et OÜ C mitterahalise sissemakse (nõue AS I vastu summas 4 999 360 krooni) harilikuks väärtuseks on 4 999 360 krooni. Kostja T. V. andis AS I audiitorina 14.08.2000 arvamuse aktsiakapitali mitterahaliste sissemaksete väärtuste kohta ja kinnitas samuti, et OÜ C nõue AS I vastu summas 4 999 360 krooni on reaalselt eksisteeriv, nõudel on õiguslik alus ja nõude tasaarvestamine ei kahjusta AS I 2

(9)ega tema võlausaldajate huve. Hageja pankrotihalduri hinnangul tekitasid kostjad OÜ C mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega AS-le I nõude suuruses summas kahju. Tegelikkuses ei olnud OÜ C nõude väärtuseks 4 999 360 krooni ning AS I aktsiakapital sisuliselt ei suurenenud. Optsioonilepingu esemeks olnud arvutitarkvara "Index BoxShop" ei õnnestunud AS-l I ühelegi isikule müüa ja see oli ka üheks pankroti põhjuseks. Ka hageja pankrotihalduril ei õnnestunud nimetatud tarkvara enampakkumisel müüa. Haldur leidis, et tarkvaral puudub turuväärtus. Järelikult oli 30.06.2000 optsioonilepingu lõpetamine ja 5 000 000 krooni suuruse kohustuse tekitamine AS-le I tahtlik kahju tekitamine. Kostja P. T. hindas mitterahalist sissemakset ebaõigesti isikliku kasusaamise eesmärgil. Kostja sõlmis iseendaga rea lepinguid, mille tulemusel tekkis tal nõue AS I vastu, mille ta maksis AS I aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena ja mida ta juhatuse liikmena hindas kui reaalselt eksisteerivat. Selle hinnangu tulemusel kanti äriregistrisse AS I suurendatud aktsiakapital ja kostja sai OÜ C kaudu AS I 44,33% aktsiate omanikuks ning koos endale kuuluvate aktsiatega 56,58% aktsiakapitali omanikuks, omandades seega kontrolli AS I juhtimise üle. Kostja T. V. oli AS I audiitorina teadlik hageja halvast majanduslikust olukorrast. 1999.a. lõpus oli hageja omakapital kahjumis 4 miljonit krooni. Audiitori poolt mitterahalise sissemakse väärtuse kontrollimise eesmärk on, et hinnang vastaks asja või õiguse tegelikule väärtusele ning nii äriühing kui ka kolmandad isikud saaksid tugineda kindlusele, et äriühingu omakapital on suuruses, mis tagab äriühingu usaldusväärse võime osaleda majandussuhetes. Kostja oma õigusvastase käitumisega andis tegelikkusele mittevastava hinnangu, millega teadvalt eksitas äriühingut ja kolmandaid isikuid ning mille tulemusel tekkis suures ulatuses kahju. Audiitor on hageja pankrotihaldurile 13.01.2003 kirjalikult tunnistanud, et ta ei näinud ega analüüsinud mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel nõude alusdokumente (31.05.2000 ja 30.06.2000 lepinguid), vaid andis arvamuse 10.04.2000 optsioonilepingu ja AS I mittekonverteeritavate võlakohustuste raamatupidamiskonto 2000.a. juuli käibeandmiku põhjal. Kostja T. V. oleks pidanud hindama 30.06.2000 optsioonilepingu lõpetamise kokkuleppe õiguspärasust ja nägema, et tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud lähikondsete vahel, kuivõrd P. T. oli nii AS I kui OÜ C juhatuse liige. Samuti jättis audiitor tähelepanuta, et lepingute alusel rahaülekandeid ei toimunud. Eeltooduga rikkus kostja auditeerimiseeskirja § 11 lg 4 nõudeid. Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Kostja P. T. leidis, et hageja ei ole põhjendanud, millega kostja juhatuse liikmena hagejale kahju tekitas. Ühtegi tõendit hageja vara vähenemise, hävimise või kaotsimineku kohta esitatud ei ole. OÜ C tasus mitterahalise sissemaksega AS I aktsiate eest 4 999 360 krooni ja hageja vabanes tasaarvelduse tulemusena 4 999 360 krooni tasumisest. Hagiavalduses kirjeldatud tehingute tagajärjel vähenes AS I vara 640 krooni ulatuses. Nimetatud tehinguid ei ole pankrotihaldur vaidlustanud. Kuivõrd käesoleval ajal on hageja pankrotis, ei saa aktsiakapitali sissemakset käsitleda võlausaldajate huvide 3
(9)kahjustamisena. Aktsionäridele tehakse pankrotivarast väljamakseid ainult sellisel juhul, kui kõigi võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Kostja ei omandanud AS I aktsiakapitali enamuse üle kontrolli saavutamisega varalisi õigusi. Aktsionäri hääleõigus oleks omanud tähendust vaid juhul, kui äriühingu edasine majandustegevus oleks olnud kasumlik. Samuti ei vasta tõele hagi väide, et kostja ei tasunud 10.04.2000 optsioonilepingu alusel hagejale 1 230 000 optsioonipreemiat. Kostja on optsioonipreemia hagejale tasunud. Kostja T. V. väitel ei ole ta hagejale kahju põhjustanud. Audiitori poolt aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise tulemusel ei tekkinud hagejale kulutusi ning hageja vara ei väljunud tema omandist. OÜ C nõude kasutamine uute aktsiate ning ülekursi eest tasumisel ei tekitanud hagejale ega tema võlausaldajatele kahju. Hageja likvideerimise või pankroti korral jagatakse aktsionäride vahel see osa aktsiaseltsi varast, mis jääb järele pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist. OÜ C nõude summa 4 999 360 krooni kanti hageja omakapitali ja mitterahalise sissemakse tagajärjel kustus hageja kohustus OÜ C ees. Vastasel korral oleks hageja bilanssi OÜ C nõue alles jäänud ning selle nõude rahuldamiseks oleks hageja pidanud välja maksma raha. 10.08.2000, kui kostja mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimist alustas, oli OÜ C nõue hageja raamatupidamises kajastatud ning eksisteeris reaalselt. Kostja ei saanud oma arvamusega mõjutada juba tehtud tehinguid ega pidanud hindama nende tehingute soodsust hagejale. Audiitor lähtus oma tegevuses kehtivatest seadustest ning rahandusministri 15.06.2000 määrusega nr 50 kehtestatud auditeerimiseeskirja sätetest. OÜ C nõue vastas

§ 248tingimustele.

Hageja viide auditeerimiseeskirja §-le 11 lg 4 on asjakohatu, kuna mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kontrollimisel ei pea audiitor auditeerima äriühingu raamatupidamisaruannet. Kostjal audiitorina oli täielik alus oma arvamuse kujundamisel tugineda AS I juhatuse selgitustele. Kuna tarkvara "Index BoxShop" väljatöötamisega tegelesid hageja spetsialistid, siis olid nemad pädevad andma hinnangut selle potentsiaalse väärtuse kohta. Kostja ei pidanud ega saanud hinnata ja ette näha internetiäri arenguid tulevikus. Hageja valmisolek maksta optsioonilepingu lõpetamise hüvitust 5 000 000 krooni tulenes hageja esindaja poolt kostjale antud selgituste kohaselt toote vastu tekkinud ostuhuvist. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus jättis 01.07.2005 otsusega hagi rahuldamata järgmistel põhjendustel. Hageja nõudis kostjatelt saamata jäänud tuluna tekkinud kahju hüvitamist äriseadustiku (

) § 249 lg 4 alusel.

§ 249

lg 4 kohaselt mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.

§ 249

lg 3 näeb ette, et audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab

§-s 248 toodud nõuetele.

§ 248

kohaselt võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Seega on tingimuseks hinnangu andmisel sissenõutavus. 4

(9)Tulenevalt TsMS § 91 lg-st 1 lasus hagejal kohustus tõendada

§ 249lg-s 4 toodud alustel kahju tekkimist hagejale. Väidetava kahju tekitamise ajal kehtinud Ts

K § 222 lg 2 kohaselt oli muuhulgas kahjuks ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu. Hageja esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt seisnes kahju AS-l I saamata jäänud tulus. Linnakohus leidis, et hagis kirjeldatud tegevusega ei ole hagejale ega tema võlausaldajatele kahju tekitatud. Asja sisulisel arutamisel uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud hageja väited mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise kohta ning asjaolu, et optsioonilepingu lõpetamise hüvituse suurus ei olnud mõistlik, samuti väide, et 30.06.2000 leping hageja ja OÜ C vahel oli hageja huve kahjustav. Kahju tekkimise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et optsiooni objektiks olnud tarkvaraprogramm "Index BoxShop" oli väärtusetu ega kujunenud müügiobjektiks. Tarkvaraprogrammi maksumuse kohta ei pidanud audiitor ka arvamust andma. Samas ei kinnita tõendid hageja väidet, et optsioonilepingu lõpetamise ajal oli tarkvaraprogramm sisuliselt väärtusetu. Tunnistaja M. H. ütlustest, kes AS P töötajana nõustas hageja juhtkonda seoses aktsiaemissiooniga, ei järeldu, et tarkvaraprogramm "Index BoxShop" oleks olnud väärtusetu. M. H. andis ütlusi, et hageja aktsiatele tehti emissiooniläbirääkimiste käigus pakkumisi suurusjärgus 70 miljonit krooni, millest ettevõtte füüsiline vara ei moodustanud olulist osa, ja üheks pakkujaks oli AS T, kes nägi hageja tarkvaras väärtust. Samuti ei viita tarkvaraprogrammi "Index BoxShop" väärtusetusele dokumentaalsete tõenditena esitatud asjatundjate arvamused (AS Intral, Tallinna Tehnikaülikooli infosüsteemide õppetooli hoidja E. Õ., TTÜ Informaatikainstituudi professor J. T.). Kohus ei arvestanud TsMS 117 lg 3 mõttes spetsialisti arvamusena AS E 21.03.2005 kirja asjaolu tõendamiseks, et tarkvara ei omanud 2000. a. juulis kokkuleppes märgitud väärtust. Linnakohus asus seisukohale, et kostjad ei ole rikkunud hoolsuskohustust ning P. T. ei ole rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust hageja aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamisel.

§ 306

lg-s 2 on sätestatud aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, seega peab juhatuse liige olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ja mitte võtma äriühingule põhjendamatuid riske. Tunnistajate R. K. ja M. H. ütlustega on tõendatud, et AS I juhtkond tegeles 1999.-2000. a. lahenduste otsimisega, mistõttu ei ilmne hoolsuskohustuse rikkumine. AS I (pankrotis) raamatupidaja R. K. tunnistas, et juhatuse liikmed soovisid, et aktsionärid teeksid täiendavaid sissemakseid või annaksid laenu. M. H. ütluste kohaselt pöördus AS I (pankrotis) juhatuse liige P. T. AS P poole aktsiaemissiooni küsimustes.

§ 249lg 4 kohaselt ei pidanud kostja T.

V. hindama hageja ja OÜ C vahel 30.06.2000 sõlmitud lepingu majanduslikke põhjendusi ega andma hinnangut tehingu õiguslikele aspektidele nagu näilikkus, tehing lähikondsega ning vastuolu heade kommetega. Audiitor on kohustatud kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist. Vastavalt

§ 249

lg-le 2 tuli mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Kostja T. V. seletas kohtuistungil, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel kontrollis ta 10.04.2000 optsioonilepingut, optsioonilepingu lõpetamise lepingut, vaatas 2000. a. pangaväljavõtteid ja võrdles raamatupidamisandmetega, andis hinnangu 5 000 000 krooni suurusele nõudele. 5

(9)Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 01.07.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 4 999 360 krooni ja kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas esimese astme kohus ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, mille tulemusena on jõudnud sisult ebaõige otsuseni. Apellant jääb hagiavalduses esitatud väidete ja põhjenduste juurde ning leiab, et kaevatavas kohtuotsuses ei ole neid piisavalt käsitletud. Linnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostjad ei ole rikkunud lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Tunnistajate R. K. ja M. H. ütlused ei ole küllaldased niisuguse järelduse tegemiseks. Hageja oli esile toonud tehingute rea, mille sõlmis kostja P. T. ja/või temaga seotud äriühingud: 10.04.2000 optsioonileping, 31.05.2000 optsiooniõiguste loovutamine, 30.06.2000 optsioonilepingu lõpetamine. Tehingute tulemusena muutus hageja sisuliselt varatuks, kuna OÜ-l C tekkis hageja vastu katteta nõue summas 4 999 360 krooni. Kostja käitumine oli vastuoluline: ta otsis näilikult hagejast äriühingule investoreid ja tegi samaaegselt tehinguid, mis välistasid kolmandate isikute huvi äriühingusse investeerimise vastu. Eelnimetatud lepingud, mille hageja esitas, jättis kohus hoolsuskohustuse täitmise osas tõendina arvestamata ja analüüsimata ega võtnud seisukohta hageja väite suhtes, et 10.04.2000 optsioonilepingu sõlmimine hageja ning hageja juhatuse liikme P. T. vahel on vastuolus heade kommetega, kui võtta arvesse asjaolusid ja tehingute skeemi tervikuna. 10.04.2000 tarkvaraprogrammi "Index BoxShop" autoriõiguste optsioon oli hagejale majanduslikult ilmselt kahjulik. Hageja ei saanud optsiooniõiguse loovutamise eest tasu ja talle tekkis kohustus 5 000 000 krooni. Eelnenud tehingutega tekitatud OÜ C nõude tasaarvestamine mitterahalise sissemaksena kahjustas samuti hageja huve, kuna hageja ei saanud tasu emiteeritud aktsiate eest. Hageja omakapital mitterahalisest sissemaksest ei suurenenud. Sellest, nagu ka nõude aluseks olnud tehingute tühisusest pidid vajaliku hoolsuse järgimise korral teadlikud olema mõlemad kostjad. Samas andsid kostjad hinnangu, et mitterahalise sissemakse väärtus vastab tegelikkusele, mille tagajärjel hagejal jäi saamata tulu ehk hagejale tekitati kahju. Apellant leiab, et esimese astme kohus ei hinnanud hageja väiteid seoses kostja P. T. poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega mittevaralise sissemakse hindamisel, mille eest kostja vastutab

§ 249lg 4 alusel solidaarselt audiitoriga. Tarkvaraprogrammi "Index Box

Shop" suhtes sõlmitud optsioonilepingud (seega ka antud tehingutest tulenevad nõuded) on näilikud ja tühised ning kantud pahausksest eesmärgist tekitada kahju hagejale ja tema võlausaldajatele. Tühisuse aluseks on vastuolu heade kommetega ja

§ 317

lg 8 järgi nõutava aktsiaseltsi nõukogu volituse puudumine juhatuse liikmega tehingu tegemiseks. Hageja juhatuse liige P. T. välistas 10.04.2000 optsioonilepinguga teadlikult hageja varast tarkvaraprogrammi, mis tema enda hinnangul oli peamine vara, mis pidi aktsiate ostjatele huvi pakkuma. Seetõttu olid hageja aktsiate ja võlakirjade emissioonid määratud läbikukkumisele. Sellest, et kostja P. T. oli teadlik tehingute tühisusest, annab tunnistust asjaolu, 6

(9)et ta volitas raamatupidaja R. K. enda eest AS I nimel lepingutele alla kirjutama, kui ta ise oli teise äriühingu esindajana tehingu pooleks (tõendatud R. K. tunnistajaütlustega). Apellant ei ole nõus ka teise kostja, audiitor T. V. vastutuse hindamisega linnakohtu poolt. Kohus leidis, et audiitor ei pidanudki

§ 249

lg 4 kohaselt kõnealustele tehingutele õiguslikku hinnangut andma.

§ 249

lg 4 sätestab apellandi arvates audiitori vastutuse, kuid tema kohustused tulenevad äriseadustiku välistest õigusaktidest. Asjas oleks tulnud kohaldada audiitori kohustuste rikkumise hindamisel auditeerimiseeskirja § 11 lg 4 ja § 44 lg 3 p 1. Viimatinimetatud sätte kohaselt peab audiitor selgesti mõistma nii töö enese kvaliteetseks sooritamiseks kui ka ootustele vastava raporti koostamiseks, mis eesmärgil finantsinformatsiooni kasutatakse ja kes on selle kasutajad. Kohus ei võtnud seisukohta, milles seisneb audiitori kontrollifunktsioon mitterahalise sissemakse hindamisel. Hageja jääb oma varasema väite juurde, et mitterahalise sissemakse väärtuse kontrollimise eesmärk on, et hinnang vastaks asja või õiguse tegelikule väärtusele ning nii äriühing kui ka kolmandad isikud saaksid tugineda kindlusele, et äriühingu omakapital on suuruses, mis tagab äriühingu usaldusväärse võime osaleda majandussuhetes. Sellest, et audiitor kinnitas oma arvamuses OÜ C nõude (mitterahalise sissemakse) õigusliku aluse olemasolu, tuleneb, et ta pidi tehingutele õigusliku hinnangu andma, hinnates vähemalt hageja esindaja volitust tehingu tegemiseks. Kui kostja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust, oleks ta nõude hindamisel pidanud leidma, et 1) tegemist on kaaskostja P. T. huvides tekitatud, hagejale kahjuliku ja mittesissenõutava nõudega, mis ei ole aktsiakapitali sissemaksena kõlblik, ja 2) nõuet ei saanud tekkida, kuna selle aluseks olev optsioonileping oli sõlmitud esindusõiguseta isiku poolt. Kostja T. V. audiitorina ei sooritanud mitte ühtegi kontrolliprotseduuri, veendumaks auditeerimiseeskirja § 11 lg 4 tähenduses, et raamatupidamisaruanded kajastavad kliendi finantsmajanduslikku seisundit õigesti ja õiglaselt. Seetõttu vastutab ta solidaarselt juhatuse liikmega

§ 249lg 4 alusel.

Apellant jääb seisukohale, et mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega kahjustasid kostjad hageja ja tema võlausaldajate huve ning tekitasid hagejale 4 999 360 krooni kahju. Tarkvaraprogrammi "Index BoxShop" hüpoteetiline väärtus on käesolevas kohtuvaidluses täiesti ebaoluline, sest hageja ei tuginenud hagi alusena väitele, et 30.06.2000 optsiooni lõpetamise lepinguga hagejale võetud kohustus maksta lõpetamise eest 5 000 000 krooni on ebamõistlik ja majanduslikult kahjulik, kuna tarkvaraprogrammi autoriõiguste hind ei ole selline. Hageja esitas tõendeid tarkvaraprogrammi "Index BoxShop" tegeliku väärtuse kohta selleks, et näidata tõendite kogumis sooritatud tehingute vastuolu heade kommetega ja tõendada kostjate hoolsuskohustuse rikkumist mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel. Tehingute hindamiseks tuleb vaadelda kõiki asjaolusid ja taotletavaid eesmärke kogumis ning hageja osundas eeltooduga, et kostja P. T. initsiatiivil sõlmitud tehingutel puudus mõistlik majanduslik sisu. Samas vaidleb apellant vastu kohtu poolt tarkvaraprogrammi väärtuse kohta tõenditele antud hinnangule. Tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid käsitlesid tarkvara hüpoteetilist väärtust, kuid reaalne turuväärtus programmil puudus, sest seda ei õnnestunud müüa ei kostjate poolt hoolsuskohustuse rikkumise ajal ega hiljem AS I (pankrotis) pankrotimenetluses. 7

(9)Hageja võlausaldajate (töötajate) huvid olid ilmselt kahjustatud, kui AS I aktsiate eest tasuti mitterahalise sissemaksega, mis ei olnud võõrandatav ega andnud äriühingule rahalisi vahendeid. Tunnistaja R. K. ütlustega on tõendatud, et hagejal puudus 1999.-2000. a. tihti raha töötajatele töötasude väljamaksmiseks. Hagejal jäi emiteeritud aktsiate eest saamata 4 999 360 krooni sissemakset, sest mitterahalise sissemaksena tasutud OÜ C nõudele ei olnud võimalik sissenõuet pöörata. Tegemist oli tühise tehingu alusel tekkinud nõudega. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja P. T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja T. V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kostja palub oma kohtukulud hagejalt välja mõista. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustajad – rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid linnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta. Antud kahju hüvitamise hagi aluseks on kostjatepoolse rahalise sissemakse väidetava ebaõige hindamisega varalise kahju tekitamine (

§ 249lg.4).

Hageja väidab, et märgitud rahaline sissemakse oli väärtusetu ning selle aluseks olnud kohustus mittekehtiv. Vastavalt 30.06.2000 sõlmitud optsioonilepingu ennetähtaegse lõpetamise kirjalikule kokkuleppele võttis AS I kohustuse hiljemalt 15.07.2000 tasuda OÜ-le C 5 000 000 kr. (toimiku lk.21). Viimase rahaline sissemakse hageja aktsiate eest kujutas endast tähendatud nõudest loobumist, ehk siis hageja rahalise kohustuse lõppemist OÜ C ees tähendatud summa ulatuses. Nimetatud rahaline kohustus oli õiguslikult kehtiv, seega reaalne, ja sissenõutav, mistõttu rahalise sissemakse hindamine 4 999 360 kr. vääruses oli õige, s.o. vastas reaalselt eksisteeriva nõude suurusele. Hageja väited sellest, et optsioonilepingu ese oli tegelikult väärtusetu, et hagiavalduses märgitud lepingud oli tühised või näilikud või sõlmitud seadust rikkudes või hagejale kahjulikud, väljuvad antud hagi raamest. Mainitud lepinguid ei olnud ega ole tühisteks ega kehtetuks tunnistatud ning käesoleva hagi aluseks ei ole hageja juhtorgani liikmete poolt alusetute kohustuste võtmisega aktsiaseltsile kahju tekitamine. Seega on lõppkokkuvõttes hagi jäetud õigesti rahuldamata ja apellatsioonkaebus seetõttu alusetu. 8

(9)TsMS § 60 lg.1 ja 61 lg.1 alusel tuleb hagejalt kostja T. V. kasuks välja mõista 17 700 kr. apellatsioonimenetluse õigusabikulu. Tiit Kollom Ande Tänav Rein Pokk 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.