3-05-318/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 3.veebruaril 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-05-318 (3-580/2005) Haldusasi A.V.u kaebus Tallinna Linnavalitsuse 2.03.2005.a. korralduse nr 385-k tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.01.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja A.V., tema esindaja Mai Hion, Tallinna Linnavalitsuse esindajad Priit Lello ja Terje Krais ning kolmanda isiku Narva 10 Korteriomanike Ühistu esindaja V. I. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 16.08.1993.a. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr 947 tunnistati Tallinnas Narva mnt 10(endine 30), endisel kinnistul nr 576, 577 asuvad hooned ja krunt suurusega 1174,5 m2 omandireformi objektiks. Majavaldus on natsionaliseeritud, avaldatud ENSV Teatajas 1940.a. nr 57 art

1. Maa on natsionaliseeritud Riigivolikogu 23.07.1940.a. deklaratsiooniga. Vara omanikuks õigusvastase võõrandamise ajal tunnistati Ernst-Adrian Aring ja omandireformi õigustatud subjektiks selle vara osas A.V.. Tallinna Linnavalitsuse 3.06.1994.a. korraldusega otsustati A.V.le omandireformi aluste seaduse(ORAS) § 13 lg 1 alusel kompenseerida Narva mnt 10 asunud hoone. A.V. kaebuse alusel tunnistas Tallinna Halduskohus 4.11.1994.a. otsusega nimetatud korralduse täielikult seadusevastaseks, sest korraldus oli motiveerimata. Tallinna Linnavalitsuse 19.09.1995.a. korraldusega tühistati 3.06.1994.a. korraldus ja tehti uuesti samasisuline otsustus. A.V.u kaebuse alusel tunnistas Tallinna Halduskohus 11.06.1996.a. otsusega ka selle korralduse täielikult seadusevastaseks, sest linnavalitsus ei lahendanud enne vaidlustatud korralduse andmist A.V.u taotlust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 22.07.1996.a. korraldusega tunnistati 19.09.1995.a. korraldus kehtetuks ja jäeti ORAS § 12 lg 3 p 2 ja lg 8 p 1 alusel A.V.u taotlus Narva mnt 10 asuva hoone tagastamiseks rahuldamata ning alustati selle vara osas kompenseerimise menetlust. A.V.u kaebuse alusel tunnistas Tallinna Halduskohus 7.04.1997.a. otsusega ka selle korralduse täielikult seadusevastaseks, sest Tallinna Linnavalitsus tõlgendas ORAS § 12 lg 8 p 1 vääralt ja on nimetatud sätet vääralt tõlgendades ebaõigesti leidnud, et Narva mnt 10 hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul hoone kubatuuri muutusest lähtuvalt. 2.03.1997.a. jõustus ORAS-i uus redaktsioon, millega muudeti õigusvastaselt võõrandatud vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise aluseid. Hindamise korra ja metoodika kehtestas Vabariigi Valitsus 25.11.1997.a. määrusega nr
2. Tallinna Linnavalitsuse 17.10.1997.a. korraldusega tunnistati kehtetuks 22.07.1996.a. korraldus, 13.11.1998.a. korraldusega jäeti rahuldamata A.V.u taotlus Narva mnt 10 asuva hoone tagastamise kohta, kuna see ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, ja alustati kompenseerimise menetlust. A.V.u kaebuse alusel tunnistas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium 1.03.2000.a. otsusega nimetatud korralduse täielikult seadusevastaseks, sest korralduse aluseks olnud AS “Kommunaalprojekt” ekspertarvamus ei vasta Vabariigi Valitsuse 25.11.1997.a. määrusega nr 220 kinnitatud “Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika”(edaspidi “hindamise kord”) punktidele 15 ja
3. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2000.a. otsusega muudeti ringkonnakohtu otsuse motiveerivat osa. Riigikohus asus seisukohale, et ORAS § 12 uut redaktsiooni ei tohi kohaldada sisuliselt tagasiulatuvalt juhtumil, kui see halvendab õigustatud subjekti olukorda. Selle paragrahvi 8.lõike uue redaktsiooni alusel loetakse vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Varemkehtinud redaktsiooni järgi loeti vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Seega ei olnud enne 2.03.1997.a. oluline, millisel määral oli vara väärtus muutunud. ORAS § 12 lg 8 p 2 varemkehtinud redaktsiooni alusel ei loetud ehitisi endisel individualiseeritaval kujul säilinuks ka siis, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud, kuid võõrandamisaegsed vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus on asendatud kokku rohkem kui pooles ulatuses. Välispiireteks peeti seejuures väliskandeseinu, akna- ja välisukseplokke ning katusekatet. Uue redaktsiooni järgi on määravaks kogu ehitise, mitte üksnes põhikonstruktsioonide väärtuse kasvamine kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu. Seega on võimalik, et mõni ehitis on varemkehtinud redaktsiooni järgi säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuid uue redaktsiooni järgi ei ole sama ehitis säilinud. Hindamise korra p 4 järgi rakendatakse seda korda õigusvastaselt võõrandatud ehitise hindamisel, mille kohta kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei ole enne 2.03.1997.a. teinud otsust selle ehitise tagastamise või mittetagastamise kohta. Narva mnt 10 hoone mittetagastamise kohta tegi Tallinna Linnavalitsus korralduse 22.
4. 1996.a., seega enne 2.03.1997.a. Seetõttu oleks A.V.u asjas võimalik rakendada mitte hindamise korda, vaid keskkonnaministri 13.03.1995.a. määrusega nr 16 kinnitatud “Metoodilisi soovitusi ekspertidele ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks”(edaspidi “metoodilised soovitused”). 30.04.2001.a. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr 12099 muutis komisjon oma 16.08.1993.a. otsuse nr 947 punkti 1, leides, et vara õigusvastase võõrandamise ajaks tuleb lugeda 7.09.1944.a. ja vara omanikuks õigusvastase võõrandamise ajal Ernst-Adrian(Ernst) Aring. 21.
5. 2001.a. korraldusega nr 4877-k kinnitas Tallinna Linnavalitsus AS “Ristart Ltd Kinnisvarabüroo" 12.09.2001.a. ekspertarvamuse, jättis rahuldamata A.V.u taotluse tagastada talle Narva mnt 10 hoone, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning alustas hoone kompenseerimise menetlust. A.V.u kaebuse alusel tühistas Riigikohtu halduskolleegium 25.11.2004.a. otsusega nr 3-3-1-44-04 nimetatud haldusaktid ning kohustas linnavalitsust kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates tegema uut korraldust. Halduskolleegium leidis, et Narva mnt 10 hoone õigusvastase võõrandamise aja muutmine
6. aastaks ei ole õiguspärane ning sellest tulenevalt on õigusvastane ka linnavalitsuse 21.11.2001.a. korraldus. Kolleegium on 20.06.2000.a. otsuses selgitanud, et omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadust tuleb kohaldada kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ega tohi kohaldada tagasiulatuvalt juhul, kui see halvendab õigustatud subjekti olukorda. Linnavalitsus on Riigikohtu otsust valesti mõistnud ja jätnud välja selgitamata, millise ORAS-i redaktsiooni alusel on A.V.ul õigustatud subjektina suurem võimalus saada taotletud vara tagasi. Linnavalitsus oleks pidanud eksperdil laskma hinnata ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivust nii endise kui ka kehtiva ORAS redaktsiooni alusel. Enne 2.03.1997.a. ei olnud eksperdil vara säilivust võimalik hinnata vara väärtuse abil ja ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamiseks tuli võrrelda ehitise võõrandamise aegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga. ORAS-i kohaselt ei oma tähtsust, et ehitise põhiotstarbeline kubatuur vahepeal hävis. Küll aga tuleneb põhikonstruktsioonide hindamisel rahalise väärtuse kasutamine metoodilistest soovitustest, mille punktis 3.
7. märgitakse, et nii nagu kubatuur on teisendatav rahaliseks väärtuseks, on ka hoone konstruktiivelemendid rahaliselt hinnatavad. Täidetud ei pea olema mitu ehitise säilivuse kriteeriumi. ORAS § 12 lg 3 p 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole vastavalt sama paragrahvi
8. lõikele säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra(edaspidi „tagastamise kord“) p 28 sätestab, et vara loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui see vastab ORAS §-s 12 lg 8 esitatud tingimustele. Kui vara ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud, teeb valla- või linnavalitsus tagastamisest keeldumise korralduse, viidates ORAS §-le 12 lg 3 p 2 ning lg 8 sellekohasele punktile. Seega loetakse ORAS kohaselt ehitis endisel kujul mittesäilinuks ja seda ei tule tagastada, kui esineb vähemalt üks ORAS §-s 12 lg 8 sätestatud alustest, ja ekspert ei ole kohustatud hindama ehitise säilivust mõlema kriteeriumi põhjal, kui on tuvastatud ehitise mittesäilimine vähemalt ühel alusel. 2.03.2005.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 385-k jäeti Finantsplaneerimise OÜ ekspertarvamuse alusel rahuldamata A.V.u taotlus Narva mnt 10 hoone tagastamiseks, kuna vara pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ei ORAS-i enne 2.03.1997.a. kehtinud ega ka praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub korraldus nr 385-k tühistada. Enam kui 10 aastat väldanud haldusmenetluse käigus on kogu linnavalitsuse senine tegevus olnud suunatud sellele, et leida põhjendusi Narva mnt 10 hoone mittetagastamiseks, sest vastustaja on erastanud majas kõik korterid ning peaks maksma kaebajale märkimisväärset kahjutasu, kui ilmneb, et hoone kuulub tagastamisele. Linnavalitsus ei ole seni soovinud õigustatud subjektiga leida mingisugust kohtuvälist kokkulepet, mis võiks rahuldada kõiki osapooli. Korralduse aluseks olnud ekspertarvamusest nähtuvalt asus ekspert ise täiendavaid tõendeid koguma ning olemasolevaid tõendeid ja nende usaldusväärsust hindama, jättes küll selgitamata, miks tuleks tõendeid hinnata just nimelt eksperdi valitud viisil. Ekspert peaks andma hinnangu hoone säilivuse kohta linnavalituse poolt kogutud materjalide ja kindlaks tehtud asjaolude alusel, tõendite kogumine ning hindamine ei tohiks olla eksperdi ülesanne. Vastustaja on rikkunud tagastamise korra p 24, mille kohaselt otsustatakse vara tagastamine vara tagastamise toimiku ning täiendavalt kogutud materjalide põhjal, jättes uurimata ja analüüsimata toimikus leiduvad tõendid ning varasemates kohtuotsustes antud juhtnöörid vara säilivuse hindamise kohta. Kuivõrd linnavalitsuse kõik varasemad haldusaktid on tunnistatud kohtute poolt seadusevastaseks on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et kuna vara mittetagastamine on olnud õigusvastane, siis saab õiguspärane olla vaid vara tagastamine ning vastustaja siiski tagastab vaidlusaluse hoone kaebajale. Linnavalitsus saatis küll kaebajale korralduse projekti ja küsis kaebaja arvamust, kuid projekt sisaldas vaid viite viimasele ekspertiisiaktile ja selle järeldustele ning seadusele. Seetõttu ei saanud ka kaebaja avaldada arvamust asjaolude ja põhjenduste kohta, mida projektis ei kajastatud. Vaidlustatud korraldus on motiveerimata. Linnavalitsus on tuginenud üksnes viimasele ekspertarvamusele, kuid ei ole põhjendanud, miks tuleks lähtuda ekspert Rattasepa arvamusest ning miks on jäetud kõrvale ja analüüsimata 1996.a., 1998.a. ja 2001.a. eksperthinnangud ning 2004.a. kaebaja poolt esitatud täiendav ekspertiisiakt. Kõik eelviidatud ekspertarvamused on oluliselt erinevad ekspert Rattasepa arvamusest. Ekspert Rattasepp on arvestanud tõendeid valikuliselt, põhjendamata, miks osa tõendeid ei ole arvestatavad. Samuti ei osuta ekspert mitme väite esitamisel tõenditele, millele tema väide tugineb, tema hinnangud lähtuvad visuaalsest vaatlusest, ilma ehitise konstruktsioone avamata. Ekspertarvamus ei ole kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega nagu näiteks 1946.a. koostatud hoone taastamise seletuskirjaga, selle joonistega ning 1948.a. koostatud aktiga, ekspert ei ole põhjendanud, miks on need tõendid ebausaldusväärsed. Ekspert ei ole täpsustanud, millistele tõenditele tuginedes ta on teinud järelduse, et Narva mnt 10 maja loeti täielikult purustatud hooneks, millest olid säilinud vaid Narva mnt ja Reimani tn kandeseinad ning osaliselt vundamendid ja lagi. 1946.a. ja 1948.a. dokumendid lubavad teha teistsuguse järelduse hoone säilivuse kohta. Tõesed ei saa olla väited, et hoone oli täielikult purustatud, sest vaevalt on võimalik taastada või rekonstrueerida, täielikult hävinud maja, millest on alles vaid 2 seina, rääkimata sellise tegevuse otstarbekusest. Samuti pole ekspertarvamus kontrollitav, kuna puudub põhikonstruktsioonide mahtude arvutus. Ekspertarvamusest järeldub, et eksperdi arvates ei olegi objektiivsete andmete alusel võimalik hoone säilivust kindlaks määrata ning seda tuleb ja saabki teha vaid hinnanguliselt. Kui ekspert leiab, et tal ei ole võimalik objektiivset arvamust anda, siis peaks ekspert keelduma ekspertarvamuse andmisest. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Linnavalitsus ei ole kunagi otsustanud kaebajale Narva mnt 10 hoonet tervikuna või osaliselt tagastada. Samuti ei ole varasemate kohtuvaidluste käigus ühelgi juhul tuvastatud, et kõnealune ehitis kuuluks tagastamisele, kogu aeg olnud vaidlusküsimuseks, kas hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul ORAS § 12 lg 8 punktide 1 ja 2 mõistes ja milline ORAS-i redaktsioon on taotluse lahendamisel kohaldatav. Kõik 5 enne vaidlustatud korraldust koostatud ekspertarvamust on tuvastanud, et Narva mnt 10 elamu ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ega kuulu tagastamisele. Vaid kaebaja poolt 2004.a. Leo Rahumägilt tellitud ekspertarvamuses on leitud, et põhikonstruktsioonid on asendatud 36,6% ulatuses, kuid see töö sisaldab mitmeid olulisi puudusi, mistõttu pole seda võimalik taotluse lahendamisel aluseks võtta. Ka L.Rahumägi ise möönis kohtuistungil, et pole täielikult tutvunud Narva mnt 10 hoonega. Peale selle ei ole ekspertiisi kaasatud vastustajat ja kolmandat isikut, mis samuti välistab L.Rahumägi arvamuse arvestamise. Kehtiv kord näeb ette, et ekspertarvamuse vara säilimise kohta tellib valla- või linnavalitsus, mitte õigustatud subjekt.Faktist, et kohus on kohaliku omavalitsuse haldusakti(d) seadusevastaseks tunnistanud ja teinud ettekirjutuse taotlus uuesti läbi vaadata(s.o tellida uus eksperthinnang), ei tulene õiguspärast ootust hoone tagastamisele. Riigikohtu 25.11.2004.a. otsuse täitmiseks tellis linnavalitsus Finantsplaneerimise OÜ-lt vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemiseks ekspertarvamuse. Selle järgi on ORAS-i enne 2.03.1997.a. kehtinud redaktsiooni alusel vaidlusaluse hoone põhikonstruktsioone asendatud 59% ulatuses ning kehtivast redaktsioonist lähtuvad arvestused andsid kapitaalremondi ja juurdeehituste mahuks 81% hoone koguväärtusest. ORAS-i vana redaktsiooni § 12 lg 8 p 2 kohaselt loetakse vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud, arvestades, et ehitisi ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kõik põhikonstruktsioonid on asendatud rohkem kui pooles ulatuses. Ehitise põhikonstruktsioonideks loetakse vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus. Vastavalt ORAS-i kehtiva redaktsiooni §-le 12 lg 8 p 2 ei loeta ehitist endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus moodustab vähemalt ¾ ehitise koguväärtusest. Ekspertarvamuse järgi ei ole Narva mnt 10 elamu seal kuuekümne aasta jooksul teostatud ümberehituste tõttu säilinud endisel individualiseeritaval kujul kummagi ORAS-e redaktsiooni järgi ning linnavalitsus oli tagastamise korra p 28 alusel kohustatud ORAS § 12 lg 3 p 2 ja lg 8 p 2 alusel tegema tagastamisest keeldumise korralduse. Narva mnt 10 elamu sai sõjaajal suuri kahjustusi ning hoone püsimise tagamiseks on enam kui poole sajandi jooksul tehtud olulisi parendusi. Ekspertarvamusele lisatud 17.03.1944.a. politseiraportist, 1945.a. dokumentidest, hoone 1946.a. rekonstrueerimisprojekti seletuskirjast ja joonistest ning 1948.a. aktist ilmneb, et 9.-10.03.1944.a. toimunud nõukogude lennuväe pommirünnaku käigus sai vaidlusalune ehitis olulisi purustusi. Politseiraporti lk 8(tl II-122-124) nähtuvalt on täielikult purustatud hoonete hulgas nimetatud ka elamu aadressidel A.Hitleri 30 ja Reimanni 19(praegu Narva mnt 10). Maja ei saanud pommitamisel küll otsetabamust, kuid alanud tulekahju tagajärjel tõusis temperatuur ehitise sisemuses sellisel määral, et vahelagede kandvad terastalad kõverdusid(vajusid läbi), vahelaed varisesid ning kandeseinad ja kandepostid varisesid(hoovipoolsed kandeseinad hävisid vähemalt kuni
9. korruse vahelaeni, säilisid ainult esifassaadi kandeseinad). Tulekahjus hävisid veel katus ja kõik puidust tarindiosad(aknad, sise- ja välisuksed, põrandate, seinte ja lagede katted, vaheseinad, katuse(kandetarindid) - sarikad, roovid, laudis). Ekspertiisi käigus tuvastatud ümberehitustel/taastamistöödel taastati täielikult hoovipoolsed kandvad seinad, sh muud konstruktsioonid, mida kinnitab asjaolu, et sisehoovipoolse väliskandeseina paksus(64cm2) erineb tänavapoolse seina paksusest(57 cm2), samuti on erinevad müüritises kasutatud materjalid: taastatud müüritises on kasutatud deformeerunud silikaat- ja põletatud savitelliseid, tsementmörti(enne
10. aastat kasutati lubi- ja tsementmörti) ning müüri ladumiskvaliteet viitab selgelt mittekvalifitseeritud tööjõu(vangide) kasutamisele; keldriseinte kandeseinte ehitusega rajati uued vundamendid; ruumide arhitektuurne planeering 1991.a. erineb täielikult 1938.a. plaanilahendusest(vt. korruste plaanid ja lõiked ekspertarvamuse lisas 3), kangialune on kinni ehitatud, hoovipoolsele siseküljele on projekteeritud ja ehitatud kohviku laiendus; 1946.a. rekonstrueerimisprojekti seletuskirja lk 8 on märgitud, et ilma projektita taastamistööde tegemisel ehitati liiga rasked(12 cm paksused) tellisvaheseinad, mis lisaks ei paikne erinevatel korrustel vertikaalselt ühes tasapinnas, vahelagede betoonplaadid on liiga paksud(kuni 10 cm), täiteks paigaldati liiga paksult ehitusprahti, seetõttu ületas kandetalade ja roovide koormus lubatu kuni 50%(rekonstrueerimisprojekti seletuskirja punktides 1-11 on esitatud tehnilised lahendused hoone tugevdamiseks); hoonele on ehitatud rõdud, mille mõõtmed vastavad 1946.a. ümberehitusprojektis toodule; taastati vahelaed: betoneerimisel on kasutatud osaliselt graniitkillustikuga ning osaliselt kruusatäitega betooni, vahelagede betoneerimisel on kasutatud erineva päritoluga teraskandetalasid(DIN, GOST), mis viitab vahelagede valamisele erinevatel aegadel, enne 1940.a. ehitatud keldrikorruse teraskandetaladel betoonlaed on krohvitud lubimördiga ning asendatud laeosadel on jäljed krohvimata puitraketistest; hoone ülesehitamisel on silikaattellistest uuesti ehitatud vaheseinad, algselt olid hoones puitkarkass-vaheseinad; ehitati trepimarsid, mida planeeriti taastada ilma algset konstruktsioonilahendust oluliselt muutmata, tegelikult vähendati trepimarsi laiust algselt 142 cm-lt 130 cm-le; paigaldati uued aknad ja uksed; 100 %-liselt asendati hoone üldpüsisisustus(valamud, WC-potid, jne); ehitati uus katus, mida ilmselt on korduvalt vahetatud(sellele viitab asjaolu, et 1946.a. projekteeriti uus katusetarind, mille konstruktiivne lahendus erineb katusetarindist 1991.a.); 1944.a. kahjustuste ulatusest ning 19451946 ümberehituste ja taastamistööde äärmiselt suurest mahust annab tunnistust suur taastamistööde maksumus 1,6 milj. rbl, mis sisuliselt võrdus uue hoone ehituse maksumusega. Ülaltoodu alusel on ekspert põhjendatult jõudnud järeldusele, et Narva mnt 10 hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ORAS-i mõttes. Põhikonstruktsioonide mahud on üksikasjalikult esitatud ekspertarvamuse lisas 1 tabelites 3a ja 4a ning eksperthinnangus on arvestatud kõiki olemasolevaid tõendeid, koostatud avalikes arhiivides leiduvate dokumentide(arhiividokumentide, ehitusprojektide, fotode, jne) ning kõikide asjaolude uuring ning võrdlev analüüs. Ekspertiiside teostamise metoodika ja hea tava kohaselt ei ole lubatud üksikuid numbreid, detaile või dokumente kontekstist välja rebida, nagu kaebaja üritab teha. Kõiki asjaolusid vaadeldakse koos ja tervikuna. Juhul, kui mõni asjaolu on selges vastuolus muude tõenditega, on sellele asjaolule antud hinnang tema usaldatavuse ja/või kasutatavuse osas. Tagastamise korra p 27 kohaselt on ekspertarvamuse aluseks linnavalitsuse koostatud vara tagastamise toimik ja menetluse käigus kogutud tõendid, sh tõendid, mis võimaldavad anda hinnangu vara säilimise kohta. See aga ei keela eksperdil iseseisvalt koguda täiendavaid tõendeid, mida vara tagastamise toimik ei sisalda. Arvamuse andmiseks vajalikud täiendavad tõendid puudutavad reeglina ehitustehnilist dokumentatsiooni, milliste selekteerimine ja analüüsimine eeldab kahtlemata ehitustehniliste teadmiste olemasolu, mis linnavalitsusel puuduvad, kuid on olemas ekspertidel, kellelt ekspertarvamus tellitakse. Dokumentide kogumisel erialaseid teadmisi mitteomava isiku poolt poleks välistatud olukord, kus olulised tõendid võivad jääda materjalile lisamata ja eksperdi poolt arvesse võtmata, mistõttu ekspertarvamus tervikuna muutub ebausaldusväärseks. Kaebaja osundatud tagastamise korra p 24 ei ole ekspertarvamuse jaoks tõendite kogumisel asjassepuutuv, kuna seal sätestatakse, milliste dokumentide alusel otsustatakse vara tagastamine, mitte linnavalitsuse või eksperdi õigusi ja kohustusi ekspertiisi koostamisel. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas saab eksperdile täiendavalt teatavaks saanud tõendite arvesse võtmine ja Narva mnt 10 hoone säilimise igakülgne hindamine tuua kaasa vaidlustatud korralduse õigusvastasuse ning rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja oli kaasatud Narva mnt 10 tagastamise avalduse lahendamise ja korralduse nr 385-k andmisega seotud haldusmenetlusse, talle saadeti korralduse eelnõu ja selle aluseks olev ekspertarvamus. Mingeid sisulisi vastuväiteid kaebaja haldusmenetluse käigus korralduse eelnõule ega ekspertiisiaktile ei esitanud, teatas vaid, et tema seisukoht hoone tagasitaotlemise kohta on linnavalitsusele teada. Vastustaja arvates oligi kaebaja huvitatud korralduse andmisest, et neil asjaoludel vaidlustada korraldus halduskohtus. See tähendab, et kaebaja ei ole kasutanud talle haldusmenetluse seaduse §-st 40 tulenevaid õigusi haldusmenetluse käigus heauskselt, mistõttu tuleb tema väited, mida ta haldusmenetluses temast olenevatel asjaoludel välja ei toonud, jätta tähelepanuta. AS-i Ristart eksperdi L.Rahumägi 2001.a. ja 2004.a. koostatud ekspertarvamustes analüüsitakse hoone säilimist vaid enne 2.03.1997.a. kehtinud ORAS-i redaktsiooni alusel, mis ei võimalda asja lahendamist Riigikohtu otsuse valguses. 2004.a. ekspertarvamuse punktis 2.6 märgib ekspert, et mõningatel andmetel on hoovipoolne välissein suures osas varisenud kuni
11. korruse laeni ning punktis 2.7 hindab välisseinte taastamismahuks 30 %. Millest lähtuvalt sellise tulemini jõuti ei ole koostatud töö põhjal võimalik järeldada. Juhul kui elamu hoovipoolne välissein ei olnud varisenud, on näidatud protsent tõenäoliselt ülepaisutatud, samas kui hoovisein siiski varises, on kahjustuste osatähtsust hoopis alahinnatud. Ekspert on hoone vahelaed lugenud asendatuks vaid 1/5 osas, mis on vastuolus muude ekspertiiside andmetega. Ekspertarvamuses pole analüüsitud, miks on osa müüritiste kihid laotud erinevalt teistest 1938.a. püstitatud seintest. Ekspertarvamuse usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et just sama ekspert on varem koostanud linnavalitsuse tellimusel ekspertiisi, kus järeldas, et hoone on arvestataval määral ümberehitatud ja pole säilinud. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega ja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Riigikohtu halduskolleegium sedastas oma 25.11.2004.a. otsuses nr 3-3-1-44-04, et linnavalitsus on jätnud välja selgitamata, millise ORAS-i redaktsiooni alusel on kaebajal õigustatud subjektina suurem võimalus saada taotletud vara tagasi. Kolleegium leidis, et linnavalitsus oleks pidanud eksperdil laskma hinnata ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivust nii endise kui ka kehtiva ORAS-i redaktsiooni alusel. T.Rattasepa eksperthinnangus on järgitud Riigikohtu 2004.a. otsuse juhiseid ja hinnatud õigusvastaselt võõrandatud vara endisel individualiseeritaval kujul säilivust nii varem kehtinud kui ka kehtiva ORAS-i redaktsiooni alusel ning jõutud järeldusele, et kummalgi juhul pole vaidlusalune hoone säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Ükski õigusakt ei keela eksperdil täiendavaid tõendeid koguda ja tegelikult polegi eksperdil ilma selleta võimalik ekspertarvamust anda, sest ka näiteks hoone ülevaatus tähendab tõendite kogumist. Kohus nõustub vastustaja poolt T.Rattasepa eksperthinnangu kohta antud arvamusega, mis on ülalpool otsuses üksikasjalikult kirja pandud, ega pea vajalikuks seda korrata. Linnavalitsus on põhjendatult lähtunud vaidlusaluse haldusakti andmisel T.Rattasepa eksperthinnangust. Vastustaja ei saanud arvestada varasemaid ekspertarvamusi, sest need on varasemate kohtuotsustega tunnistatud kõlbmatuteks. Kaebaja poolt L.Rahumägilt tellitud arvamust ei saa kohus arvestada eksperthinnanguna, sest selle läbiviimisse polnud kaasatud vastustajat ega kolmandat isikut, kes jäid ilma võimalusest esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid. Peale selle tunnistas L.Rahumägi ka ise ülekuulamisel 9.01.2006.a. kohtuistungil, et 2004.a. ekspertiisi tehes ta hoonet üle ei vaadanud, vaid lähtus 2001.a. põgusast ülevaatusest, mil ta käis ainult keldris, pööningul ja korterites aga mitte; möönis, et dolomiitviimistluse märkimine põhikonstruktsiooniks oli viga ning et majaseina lahtivõtmisel võib tema arvamus osutuda valeks. Kohtuistungil selgus ka, et arvamuse kujundamisel lähtus L.Rahumägi väärast eeldusest, et Saksa politsei andmetel oli hoone keskmiselt hävinud. 17.03.1944.a. politseiraporti lk-l 8(tl II-124) olev alajaotus „Mittelschwer beschädigt“(keskmiselt kahjustatud) ei laiene hoonele A.Hitleri 30(praegu Narva mnt 10), sest see majanumberi seisab samal leheküljel allpool pealkirja „Im II. Polizeirevier“(II politseijaoskonnas) all, kus loetletud hoonete purustuste ulatust pole aga märgitud. Lähtudes raporti ülesehituse loogikast, peaksid selles jaotuses äratoodud hooned olema täielikult purustatud. Sest raporti lk-l 7(tl II-123) allosas on saksakeelne tekst, mis tõlkes tähendab, et Pommide ja tule läbi on alljärgnevatel tänavatel järgmised majad purustatud või kahjustatud. Kergelt kahjustatud maju ei ole nimetatud. Sellele tekstile järgneb pealkiri „Im I. Polizeirevier“(I politseijaoskonnas), mille all alajaotuses „Total zerstört“(täielikult purustatud) on loetletud rida hooneid. Sellele alajaotusele järgneb alajaotus „Schwer beschädigt“(tugevasti kahjustatud), siis alajaotus „Keskmiselt kahjustatud“, millele omakorda järgneb pealkirja „II politseijaoskonnas“ all ilma alajaotuseta loend, kus loogiliselt võttes peaksid olema loetletud täielikult purustatud majad. Eelnevat arvesse võttes ei ole L.Rahumägi arvamus usaldusväärne. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata ning et kaebaja kaasamine haldusmenetlusse oli formaalne, kuna linnavalitsuse poolt kaebajale saadetud korralduse projekt sisaldas vaid viite viimasele ekspertiisiaktile ja selle järeldustele ning seadusele, mistõttu ei saanud kaebaja avaldada oma arvamust pikemalt, kui ainult teatada, et soovib Narva mnt 10 hoone tagastamist. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Koos korralduse projektiga saatis linnavalitsus kaebajale ka T.Rattasepa 7.02.2005.a. koostatud eksperthinnangu koopia, mida koos lisadega on 186 lk. On ilmselge, et niivõrd mahukat ekspertiisiakti pole mingil viisil võimalik korralduses lühidalt refereerida. Kuivõrd ekspertarvamuse koopia oli kaebajal olemas, piisas korralduse projektis ja korralduses endas viitest T.Rattasepa ekspertarvamusele. Ekspertarvamuse koostamisele eelnenud ekspertiisiobjekti kohapealsesse ülevaatusesse oli kaasatud ka kaebaja esindaja. Vaidlustatud korralduses on viidatud veel Riigikohtu 20.06.2000.a. ja 25.
12. 2004.a. otsustele, mille ärakirjad kaebajal samuti olid olemas, mistõttu nende põhjalikum käsitlemine korralduses polnud enam vajalik, kuna oleks muutnud korralduse ülemäära mahukaks. Korralduse motiveering on piisav selleks, et isik, kellele see on suunatud, saaks aru, miks ja millisel õiguslikul alusel korraldus on antud ning võimaldaks korralduse seaduslikkust kontrollival asutusel otsustada, kas see akt on seaduslik. Et kaebaja sai aru, miks ja millisel õiguslikul alusel korraldus on antud, kinnitab ka käsitletav kaebus. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud seisukohta, et haldusakti põhjendus ei pea ilmtingimata sisalduma haldusaktis. Kui haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, paisuks haldusakti motivatsioon ülemääraseks, s.o. ebaproportsionaalselt mahukaks, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega(otsused 14.10.2003.a. nr 3-3-1-54-03 ja 10.03.2005.a. nr 3-3-1-77-04) Alusetu on kaebaja väide, et kuivõrd linnavalitsuse kõik varasemad haldusaktid on tunnistatud kohtute poolt seadusevastaseks, on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et vastustaja siiski tagastab kaebajale vaidlusaluse hoone. Õiguspärase ootuse kohaselt on igaühel õigus mõistlikule ootusele, et õigusaktiga lubatut rakendatakse isiku suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Ükski kohus pole kunagi otsustanud, et Narva mnt 10 tuleks kaebajale tagastada, kõik linnavalitsuse varasemad korraldused tühistati põhjusel, et need tuginesid kõlbmatutele eksperthinnangutele. Kohtunik: D.Maastik