3-06-855 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 21.08. 2006. a Jõhvi Haldusasja number 3-06-855 Haldusasi OÜ XXX XXX

) § 2 lg 1 p 5 sätestab, et käesoleva seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

§ 7

lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega ning lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 8lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas.

Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

§ 12

lg 1 sätestab, et kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde, palus selle rahuldamist ja kohtukulu summas 7292.70 krooni väljamõistmist. Vastustaja Narva Linnavolikogu esitas halduskohtule oma vastuväited AS xxx xxxx`le Narva Linnavolikogu vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 7080 krooni ( T.lk 29 jj). Narva Linnavolikogu (edaspidi vastustaja) teatab, et ei pea kaebust õigeks ning vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjustel. Kaebuse kohaselt on väidetavalt tekitatud kahju suuruseks 7080 krooni, mis moodustub kaebuse esitaja õigusabikuludest Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja haldusasjas nr 3-05-

1. Nimetatud haldusasjas rahuldas kohus oma otsusega kaebuse esitaja kaebuse, kuid jättis välja mõistmata kohtukulud summas 7080 krooni, lugedes need põhjendamatuks ning tõendamatuks. Kahju suuruse osas on kaebuse esitaja küll lisanud kaebusele vastavad arved, kuid nimetatud arvete põhjal ei ole võimalik kindlalt veenduda, et need on üldse esitatud seoses kaebuse esitaja poolt viidatud kohtuasjaga. Ka kahju tekitaja süü, kahju tekitamise õigusvastasus ning põhjuslik seos ei ole kaebuses ära näidatud. Põhjusliku seos kui ühe kahju hüvitamise kohustusliku elemendi juures peame vajalikuks välja tuua veel järgnevat. Nimelt VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 09.03.
2. a otsusega jäeti kaebuse esitaja kasuks välja mõistmata kohtukulud summas 7080 krooni, olgugi, et halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 järgi mõistetakse välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, tema poolt kantud kohtukulud. Kohtukulud jäeti aga välja mõistmata põhjusel, et kulud ei olnud tõendatud – õigusabi eest tasumist tõendavatest 2 3-06-855 dokumentidest ei nähtunud, millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Tulenevalt HKMS § 5 lg 1 ja TsMS § 432 ei saa kaebuse esitaja pöörduda uuesti kohtusse kaebusega sama vastustaja vastu samal alusel sama kaebuse eseme üle, kui menetlus on lõpetatud. Sisuliselt on kaebuse esitaja kaebust eelpoolviidatud kohtuasjas juba läbi vaadatud ning kohus on võtnud vastu otsuse kahjude hüvitamisest keeldumise kohta. Viidatud otsus on jõustunud. Vastustaja Narva Linnavolikogu palus jätta AS xxx xxxxx kaebuse Narva Linnavolikogu vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb haldustoimiku nr 3-06-855; 3-05-1034 ( vana nr 3-248/05) materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebaja on kohtule esitanud kahju hüvitamise kaebuse. Halduskaebuse kohaselt on väidetavalt tekitatud kahju suuruseks 7080 krooni, mis moodustub kaebuse esitaja õigusabikuludest Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja haldusasjas nr 3-
3. Jõustunud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 09.03.2006 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-051034 on kohtukulude all märgitud järgmist vt. haldustoimik 3-05-1034 ( vana nr 3-248/05) lk 54 : „ Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 10 krooni ( t.lk 5). Õigusabi eest tasumiseks on summas 7788 krooni väljastatud kaebajale xxxxx xxxxx OÜ poolt arve nr 06022201 summas 5664 krooni, arve nr 05122904 summas 708 krooni, arve nr 05110301 summas 1416 krooni ( T.lk 45 jj. ) Kohtule on esitatud nende arvete eest tasumiseks 2 maksekorraldust : 1416 krooni ja 5664 krooni tasumise kohta. Kohtule esitatud arvetest aga ei nähtu seost konkreetse haldusasjaga, millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Esitatud arvetel on märgitud selgituseks vaid : õigusabi. Õigusabikulu väljamõistmine summas 7788 krooni ei ole põhjendatud, kuna õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest ei nähtu, millises haldusasjas on õigusabi osutatud. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Riigikohtu halduskolleegium on selle sätte tõlgendamisel asunud
4. detsembri
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-00 (RT III 2001, 1, 3) seisukohale, et kantud kohtukulud on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud. Riigikohtu praktika järjekindlus väljendub ka lahendites, kus halduskolleegium, tehes kassatsioonimenetluses uue otsuse, on otsustanud kohtukulude väljamõistmise küsimuse. Nende vaidluste puhul on kolleegium rõhutanud, et väljamõistmisele kuuluvad kantud kohtukulud (näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
6. novembri
7. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, - RT III 2002, 30, 330). Riigikohtu halduskolleegiumi
8. mai
9. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-01 (RT III 2001, 16, 169) leiti, et kui isik on poolena halduskohtumenetluses kandnud kohtukulusid ja kohtuotsus tehakse tema kasuks, siis on tal õigus kohtukulude hüvitamisele. Seda, et HKMS § 93 lg 1 mõte on poole poolt kantud kohtukulude väljamõistmine, rõhutati ka otsuses haldusasjas nr 33-1-55-00 (RT III 2001, 1, 3), kus kolleegium leidis: "Asjas esindajana osa võtnud advokaadi kulude väljamõistmiseks peab kohus esitatud kuludokumentide (maksekorraldus, kviitung jne.) alusel kindlaks tegema, millal ning millist liiki ja mis vormis õigusabi osutamise eest on protsessi pool õigusabi lepingu alusel advokaadibüroole tasunud antud haldusasjas". 3 3-06-855 Kohtukulu kandmine summas 10 krooni on tõendatud. Seega on halduskohtul võimalik vaid kantud kohtukulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista” Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja Narva Linnavolikogult väljamõistmisele kohtukulu summas 10 krooni kaebaja kasuks”. Nimetatud haldusasjas nr 3-05-1034 ( vana nr 3-248/05) rahuldas kohus oma otsusega kaebuse esitaja kaebuse ning mõistis Narva Linnavolikogult välja kaebaja kohtukulu summas 10 krooni. Seega halduskohus leidis, et õigusabikulu väljamõistmine summas 7788 krooni ( käesolevas kaebuses ekslikult märgitud kohtukulud summas 7080 krooni) ei ole põhjendatud, kuna õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest ei nähtu, millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Käesolevas kahju hüvitamise kaebuses kaebuse esitaja nõuab vastustajalt Narva Linnavolikogult nimetatud kulude kui kahju väljamõistmist, tuginedes riigivastutuse seaduse sätetele. Halduskohus märgib, et vastavalt maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükile 31.07.2006 on OÜ xxx xxxxx kohta tehtud 06.07.2006 ümberkujundamiskanne uut registrikaarti avamata: AS xxx xxxxx on ümberkujundatud Osaühinguks xxx xxxxx ( t.lk.37). Tulenevalt riigivastustuse seaduse § 7 lg 4 kohaselt, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Seega kohalduvad kahju hüvitamise puhul ka võlaõigusseaduse sätted. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Niisiis on kahju hüvitamise nõude esitamisel vaja tõendada tekitatud kahju, kahju tekitamise õigusvastasus, kahju tekitaja süü ning tulenevalt VÕS § 127 lõikest 4 ka põhjusliku seose kahju tekitaja tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Põhjusliku seos kui ühe kahju hüvitamise kohustusliku elemendi juures peame vajalikuks välja tuua veel järgnevat. Nimelt VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Niisiis on kahju hüvitamise nõude esitamisel vaja tõendada tekitatud kahju, kahju tekitamise õigusvastasus, kahju tekitaja süü ning tulenevalt VÕS § 127 lõikest 4 ka põhjusliku seose kahju tekitaja tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Eelkirjeldatud asjaolusid kaebuse esitaja tõendanud ei ole. Kahju suuruse osas on kaebuse esitaja küll lisanud kaebusele vastavad arved, kuid nimetatud arvete põhjal ei ole võimalik kindlalt veenduda, et need on üldse esitatud seoses kaebuse esitaja poolt viidatud kohtuasjaga. Ka kahju tekitaja süü, kahju tekitamise õigusvastasus ning põhjuslik seos ei ole kaebuses ära näidatud. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 09.03.
10. a otsusega jäeti kaebuse esitaja kasuks välja mõistmata kohtukulud summas 7788 krooni ( käesolevas kaebuses 7080 krooni), olgugi, et halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 järgi mõistetakse välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, tema poolt kantud kohtukulud. Kohtukulud jäeti aga välja mõistmata põhjusel, et kulud ei olnud tõendatud – õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest ei nähtunud, millises haldusasjas on õigusabi osutatud. 4 3-06-855 Halduskohus nõustub vastustaja Narva Linnavolikogu seisukohaga, et kaebajal olid kõik seadusest tulenevad võimalused kohtukulude hüvitamiseks, kuid vastavate tõendite ebakorrektse vormistuse tõttu kulusid ei hüvitatud. See aga tähendab, et kahju tekkimist ei põhjustanud mitte vastustaja tegevus, vaid kaebuse esitaja esindaja tegevus, kes vastavaid dokumente korrektselt ei vormistanud. Halduskohtumenetlust kohtukulude jaotuse osas reguleeriv tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette korra, millise kohaselt isikule, kelle kasuks otsus on tehtud, hüvitatakse sisuliselt teise poole õigusvastasest käitumisest põhjustatud kohtukulud. Antud juhul on isikust, kelle kasuks otsus tehti, olenevatel põhjustel jäänud siiski kulud hüvitamata. Isik on aga pöördunud uuesti kohtusse, nõudes samade kulude hüvitamist, mille hüvitamisest on kohtuotsusega keeldutud. Tulenevalt HKMS § 5 lg 1 ja TsMS § 432 ei saa kaebuse esitaja pöörduda uuesti kohtusse kaebusega sama vastustaja vastu samal alusel sama kaebuse eseme üle, kui menetlus on lõpetatud. Sisuliselt on kaebuse esitaja kaebust eelpoolviidatud kohtuasjas juba läbi vaadatud ning kohus on võtnud vastu otsuse kahjude hüvitamisest keeldumise kohta. Viidatud otsus on jõustunud. Kirjeldatu alusel halduskohus jätab kaebuse rahuldamata ning kohtukulu kaebaja enda kanda. Vastustaja kohtukulude nõuet esitanud ei ole. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1, 93 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 5