← Eesti

3-05-1348/9

Obsah (5)§ 10§ 9§ 15§ 12§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht 28.august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1348 Haldusasi OÜ A K kae

§ 10lg 2 p 4).

Määruses selgitati, et juhul, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist (

§ 9

lg 1), on kaebajal õigus esitada tähtaja ennistamise taotlus (

§ 10

lg 4), tuues ära tähtaja möödalaskmise põhjused ja esitades väiteid kinnitavad tõendid (

§ 15lg 3).

  1. Vastuseks määrusele märkis kaebaja, et sai vaidlustatud otsuse kohtutäitur M K. Kaebaja esitas kohtutäiturile vastavasisulise järelepärimise ja lubas edastada saadud vastuse kohtule ning võtta seisukoha ennistamise taotluse osas pärast vastuse saamist.
  2. 27.02.2006 määrusega jäeti kaebus uuesti käiguta ning selgitati, et

§ 10

lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, millal kaebaja sai teada kaevatavast otsusest ja

§ 15

lg 3-05-1348 3 järgi on kaebaja kohustatud kinnitama oma väiteid vastavate tõenditega. Kohus ei vaja teavet vaidlustatud otsuse kohtutäituri poolt kaebajale edastamise kuupäeva kohta, vaid selle kohta, millal kaebaja otsuse kätte sai. Sellele saab ja on kohustatud vastust andma üksnes kaebaja.

  1. 02.03.2006 vastuses märkis kaebaja, et ei oska midagi täiendavat lisada, ja juhul, kui kohus leiab, et tähtaeg on mööda lastud, palub ta tähtaja ennistada.
  2. 10.03.2006 määrusega võeti haldusasi menetlusse ja küsiti vastustajalt arvamust kaebuse tähtaegsuse osas.
  3. AS F E palus jätta kaebaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kuna tähtaeg on lastud mööda mõjuvate põhjusteta, ja lõpetada asja menetlus. Vastusele oli lisatud AS I tõend AS- le F E, mille kohaselt 12.09.2005 saadud faili AO050912 alusel on 12.
  4. trükitud, ümbrikustatud ja edastatud postituseks AS- le E P viivistasu otsuse nr VTO099354 kolmas eksemplar OÜ- le A K.
  5. Tallinna Halduskohtu 04.07.2006 määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati asja menetlus

§ 12

lg 3 alusel ning otsustati tagastada riigilõiv.

§ 9

lg 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Liiklusseaduse § 50² lg 3 kohaselt toimetatakse viivistasu otsuse kolmas eksemplar viivistasu maksjale maksukorralduse seaduse (MKS)

  1. peatükis sätestatu kohaselt. MKS § 52 lg 1 alusel antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lg 2 järgi saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. MKS § 54 lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires. AS I poolt 12.09.2005 kaebajale saadetud viivistasu otsuse nr VTO099354 saatmisest möödus viis päeva 17.09.
  2. Kuna 17.09.2005 oli laupäev, tuleb lugeda viivistasu otsus nr VTO099354 kaebajale kättetoimetatuks 19.09.2005.

§ 9

lg-s 1 sätestatud tühistamiskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg lõppes esmaspäeval 19.10.2005. Kaebus esitati halduskohtule 29.12.2005, seega

§ 9lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumisega.

Riigikoht u halduskolleegium märkis 03.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-04: „Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani.“ Seega, kui kaebaja väitis, et ta sai viivistasu otsuse alles kohtutäiturilt ja ei tea öelda, millisel kuupäeval see oli, siis näitab see, et kaebaja ei hoolitse piisavalt hästi oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, on kaebaja võtnud endale riski, et maksuhalduri haldusaktid, antud juhul AS I poolt 12.09.2005 kaebaja registrisse kantud aadressil saadetud viivistasu otsuse nr VTO099354 kolmas eksemplar ei jõudnud temani. Kaebaja palus ennistada tähtaja, kuid ei esitanud ühtegi põhjust, miks ta kaebetähtaja mööda laskis. Riigikohtu 19.01.2001 määruses nr 3-3-1-59-00 leiti, et mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Kohus leidis, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(4)3-05-1348
  1. OÜ A K määruskaebuses paluti tühistada määrus ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse. Kohus ei uskunud, et kaebaja sai 06.09.2005 viivistasu otsuse kohtutäiturilt, vaid luges tõendiks AS I poolt esitatud kirjaliku kinnituse lihtkirja saamisest. Kaebuse esitaja arvates ei tõenda nimetatu piisavalt, et OÜ A K on saanud viivistasu otsuse. Kontoris aadressil T töötab viis inimest ja asjakohatu on väita, et kaebaja ei ole korraldanud piisavalt kirjavahetust. Kontor oli avatud ja siiani ei ole pretensioone olnud. Samuti puuduvad kaebaja sissetulevate kirjade registris andmed kirja saamise kohta. Viidates Riigikohtu 29.01.2003 kohtuotsusele asjas nr 3-2-1-7-03 leidis kaebaja, et vastustaja peab tõendama kirja saatmist, õigust kirja saata ja õigust esineda maksuhaldurina. Kaebaja ei saa märkida ennistamise põhjust, kuna ta saab kaebust esitada alates viivistasu otsuse kättesaamisest. Kaebaja ei ole aga viivistasu otsust eelnevalt kätte saanud, seetõttu ei saa ta esitada mingit põhjendust, miks ta ei saa esitada kaebust viivistasu otsust kätte saamata. Kohus tuvastas vääralt, et tegemist on maksuhalduri aktiga. Isegi kui oleks tegemist maksuhalduri aktiga, ei ole AS I näol tegemist maksuhalduriga, kellel on õigus edastada dokumente. Kohus ei ole oma seisukohta, et AS I näol on tegemist maksuhalduriga ja sellekohast järeldust põhjendanud. Kaebaja arvates on maksuhalduri aktiga tege mist ainult parkimistasu näol, sest kohalike maksude seaduse § 5 p-s 10 on toodud kohaliku maksuna ainult parkimistasu. Kuigi kohus lähtus asjaolust, et viivistasu on maks, ei ole kohus oma järeldust, kuidas ta selleni jõudis, põhjendanud. Järelikult ei ole kohtumäärus jälgitav.
  2. AS F E kirjalikus vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse täienduse kohaselt osutab AS I Tallinna linnale teenust, mis seisneb Tallinna linnas määratud viivistasu otsuste 3 eksemplaride väljatrükkimises ja postitamises. Tallinna Transpordiameti, AS I ja AS F E vahel 15.06.2005 sõlmitud andmeteenuste osutamise lepinguga on Tallinna linn taganud viivistasu otsuse kolmandate eksemplaride kättetoimetamise viivistasu maksmiseks kohustatud isikutele LS § 50² ja MKS § 54 sätestatu kohaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Määruskaebuse väited ei anna vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks alust.
  4. Kaebuse esitaja ei ole käesolevas asjas vaatamata ha lduskohtu korduvatele nõudmistele märkinud, millal ta sai teada kaevatavast otsusest ega esitanud otsuse saamise kuupäeva tõendavaid dokumente. Samas on vastustaja esitanud tõendi, mille kohaselt on kaevatav otsus kaebuse esitajale AS I poolt saadetud. Tõendi usaldusvääruses ei näe ringkonnakohus põhjust kahelda.
  5. Halduskohus ei ole käsitanud AS- i I maksuhaldurina, nagu ekslikult väidetakse määruskaebuses, vaid kaevatava viivistasu otsuse kaebuse esitajale posti teel edastajana. AS I õigus ja kohustus edastada AS F E poolt koostatud viivistasu otsuste kolmandad eksemplarid otsuse adressaatidele posti teel tuleneb Tallinna Transpordiameti, AS I ja AS F E vahel 15.06.2005 sõlmitud andmeteenuste osutamise lepingu punktist 2.2, mille kohaselt AS I pakub Transpordiametile teenust, mis seisneb viivistasu otsuste kolmandate eksemplaride trükkimises paberilehtedele (p 2.2.1), ümbrikesse panemises ning postiteel saatmises adressaatidele (p 2.2.2). 3
(4)3-05-1348 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaevatav otsus tuleb liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse dokumendi kättetoimetamist reguleerivate sätete alusel lugeda kaebuse esitajale kättetoimetatuks 19.09.2005 ja

§ 9lg-s 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 19.10.2005.

Kuna kaebus on postitatud 27.12.2005 ja jõudis halduskohtusse 29.12.2005 ehk enne menetlustähtaegade arvutamise regulatsiooni muutumist 01.01.2006, tuleb kaebus lugeda halduskohtule esitatuks 27.12.2005. Halduskohtu poolt määruses ekslikult kaebuse esitamise kuupäevaks kaebuse kohtusse jõudmise kuupäeva 29.12.2005 märkimine ei ole viinud ebaõige järelduseni. Kaebus on ka 27.12.2005 esitatud halduskohtule pärast

§ 9

lg-s 1 sätestatud tühistamiskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja kaebuse esitaja ei ole toonud kaebuses ega määruskaebuses välja asjaolusid, mis võiksid olla kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks ja annaksid alust kaaluda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Halduskohus on jätnud kaevatava määrusega põhjendatult rahuldamata kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja lõpetanud haldusasja menetluse

§ 12lg 3 alusel.

  1. Kaebuse esitaja viide sellele, et ta ei olnud kaevatavat otsust varem kätte saanud, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel, sest seaduse kohaselt tuleb kaevatav otsus lugeda kaebuse esitajale kättetoimetatuks.
  2. Neil põhjendustel tuleb jätta OÜ A K määruskaebus

§ 46lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Oliver Kask Ivo Pilving Lilianne Aasma 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.