← Eesti

3-06-1101/3

Obsah (4)§ 34§ 35§ 2§ 6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 31.august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1101 Haldusasi V. Š.i, V. M. j

) § 30 lg 1 kohaselt teostab kohtutäituri ametitegevuse üle järelevalvet justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu.

§ 34

kohaselt on kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus justiitsministril.

§ 35

lg 1 kohaselt algatab justiitsminister distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. V. Š.i, V. M. ja E. A. määruskaebuses paluti määrus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjendused: Kaebus esitati Eesti Vabariigi kui institutsiooni vastu, kuna riik ei ole pikemat aega suutnud tagada kohtuotsuse täitmist, mitte aga kohtutäituri tegevuse peale, nagu seda väidetakse vaidlustatud kohtumääruses. Kohtutäitur on kaasatud asjasse kaasvastustajana, so isikuna, kelle kaudu Eesti Vabariik teostab kohtuotsuse täitmist. Kohtumääruses minnakse Eesti 2

(3)3-06-1101 Vabariigist, kelle vastu tegelikult kaebus esitati, teemat puudutamata mööda. Määrusest ei selgu, miks seda on tehtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Halduskohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajate poolt algatatud avalikõigusliku vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
  2. Asjaolu, et kaebuses on kohtutäituri kõrval vastustajaks märgitud Eesti Vabariik, ei ole selle üle otsustamisel, millise kohtu pädevusse vaidluse lahendamine kuulub, määrav. Määrav on vaidluse olemus. Kaebuse sisuks on vaidlus kohtuotsuse täitmise ja kohtutäituri tegevuse üle kohtuotsuse täitmisel ning sellise avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks on seadusega ette nähtud halduskohtumenetlusest erinev menetluskord. Kaebuse lahendamine ei kuulu tulenevalt HKMS § 3 lõikest 2 halduskohtu pädevusse.
  3. Kohtutäitur täidab riiklikke funktsioone, mille riik on otsustanud seadusega anda täitmiseks sõltumatule isikule. Kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena (

§ 2lõiked 1 ja 2).

Koos avalikõigusliku ülesandega täita muuhulgas jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluvaid tsiviilkohtu otsuseid, on seadusega kohtutäiturile pandud ka vastutus oma tegevuse, sh kahju tekitamise eest (

§ 6

). Samuti on seadusega kindlaks määratud menetluskord ja kohus, kes on pädev lahendama vaidlusi, mis tekivad kohtutäituri tegevusest täitedokumendi täitmisel. Lisaks esimese astme kohtu määruses osutatud TMS paragrahvidele 217 ja 218 reguleerivad kohtutäituri tegevusest tulenevate vaidluste lahendamise korda ning kohtu pädevust ja alluvust TMS § 11 ning

§ 6lg 3.

Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, millises menetluskorras ja millises kohtus saavad kaebuse esitajad oma õigusi kaitsta. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.