KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-15970 (vana nr 2-2882/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2006, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi K T hagi S T

§ 61

lg 3 kohaselt võib elatise suurust muuta vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel. Hageja nõuab elatise vähendamist kuna alates kevadest 1999 kuni

1. juulini 2003 hageja ei töötanud ja oli ema ülalpidamisel. Alates
2. juulist 2003 ta töötas, kuid töötasu suuruseks oli 1000 krooni. Nimetatud asjaolud olid olemas juba kohtuotsuse tegemise ajal
3. mail
4. Võrreldes selle ajaga on hoopis lapse vajadused on lapse vanuse tõustes kasvanud.

§ 61

lg 4 kohaselt võib elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ainult juhul, kui hagejal on teinu laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus võib jätta elatise väljamõistmata või selle suutust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliste asjaolude esinemist ei ole tuvastatud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning kõigi asjas kogutud tõenditega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et Ida-Viru Maakohus mõistis 05. mail 2000 hagejalt kostja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks alates 20. detsembrist 1999 igakuiselt 500 krooni kuus. Alates 01. juulist 2003 töötab hageja OÜ-s ning tema sissetuleks oli 2003 aastal 6 kuu eest 6000 rubla (keskmiselt 1000 rubla kuus) ning 2004 aastal 8 kuu eest 13 073 rubla (keskmiselt 1634 rubla kuus).

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 71

sätestab, et kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Vaidlust ei ole selles, et kohtuotsuse tegemisel

1. mail 2000 aastal hagejal sissetulekut ei olnud. Seega ei ole hageja varaline seis pärast kohtuotsuse tegemist halvenenud. Samas on ilmne, et lapse vanuse kasvades on kasvanud lapse vajadused ja sellega seoses kulutused lapsele. Kuivõrd pärast kohtuotsuse tegemist
2. mail 2000 ei ole hageja varaline seis muutunud halvemuse poole, ei ole alust elatise suuruse vähendamiseks või elatise võlgnevuse vähendamiseks. Täiendavalt märgib kohus, et Eesti kohtupraktikas on valitsev

§ 60

lg 1 tõlgendus, mille kohaselt tähendab lapsevanema kohustus oma last ülal pidada ka kohustust teenida tööga sissetulekut endale ja seeläbi ka oma lapsele vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses (käesoleval ajahetkel 3000 krooni). See tähendab omakorda, et mittetöötav lapsevanem peab tasuma elatist vähemalt samas suuruses, nagu seda peaks tasuma miinimumpalka teeniv isik. Kooskõlas kirjeldatud tõlgendusega ei ole mittetöötamine aluseks elatise vähendamisele ega elatise võlgnevusest vabastamisele, välja arvatud juhul, kui lapsevanemal on töötamisest hoidumiseks arvestatavad põhjused. Nimetatud seisukoht kehtib ka välismaale lahkunud isikute suhtes, kuna lapse seisukohast ei oleks õiglane, et lapse võimalused ülalpidamist saada väheneksid ainuüksi seetõttu, et lahus elav lapsevanem otsustab vabatahtlikult lahkuda välisriiki, kus on kehtestatud madalam miinimumpalga määr. Hageja ei ole tõendanud, et tema otsus lahkuda Eestist Venemaale, kus kehtib madalam miinimumpalga määr, ei olnud tema jaoks vabatahtlik. Hageja ei ole tõendanud töötamisest hoidumiseks arvestatavate põhjuste olemasolu, seega ei kuuluks hagi rahuldamisele isegi juhul, kui hageja sissetulekud oleks pärast kohtuotsuse tegemist

1. mail 2000 ära langenud või vähenenud. Hageja ei ole tõendanud, kuidas kodakondsuse puudumine takistas tal töötamist. Kuivõrd hageja varaline seis ei ole pärast vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist
2. mail 2000 halvenenud ning hagejal ei ole ka arvestatavaid põhjusi elatise maksmata jätmiseks, tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Maksete vähendamise nõudelt arvestatakse riigilõiv summalt, mille võrra vähendamist nõutakse. Riigilõiv. Hageja taotleb elatise vähendamist 400 krooni võrra kuus. Hagi hinnaks on seega 400*9=3600 krooni, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 250 krooni. Elatise võlgnevusest 6000 krooni vabastamise nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv 350 krooni. Riigilõiv kokku 600 krooni tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse. Peeter Pällin Kohtunik