2-06-16054/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2006, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-16054 Tsiviilasi J.R. avaldus M.L suhtlemise korra kindaksmääramiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja: J.R esindajad Avaldaja esindaja: advokaat V.P (Advokaadibüroo HETA, Rüütli 4, 10130 Tallinn) Asjast puudutatud isik: K.L Asjast puudutatud isik: Lasnamäe Linnaosa Valitsus Asjast puudutatud isiku 04.07.2006.a. ärakuulamise aeg RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt J.R taotlus ja rakendada J. R avalduses M.L suhtlemise korra kindaksmääramiseks esialgset õiguskaitset kuni käesolevas tsiviilasjas lõpliku kohtulahendi tegemiseni.
2. Määrata esialgse õiguskaitse korras J.R ja M.L suhtlemise kord järgmiselt: Alates kohtumääruse tegemisest kuni käesolevas tsiviilasjas lõpliku kohtulahendi tegemiseni lubada J.R kohtuda oma poja M.L ga 1 kord nädalas lapse ema K.L või lapse vanaema M.L juuresolekul kas lapse elukohas või lapse vanaema juures M.L . Kohtumise kestvuseks lubada kuni kolm tundi, kusjuures J.R tuleb arvestada sellega, et lapsel säiliks tavaline päevarežiim, kaasaarvatud tema lõunauinaku aega kell 14.00-16.
3. J.R on kohustatud teavitama oma soovist lapsega kohtuda ja selles eelnevalt kokku leppima kas lapse ema K.L ga või vanaema M.L ga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud 29.06.2006 esitas J.R Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja avalduse poja M.L suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtuvalt on laste vanematel erinevad elukohad. Vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele mil viisil lapsest lahus elav vanem, s o avaldaja, võtab osa lapse kasvatamisest ja lapsega suhtlemisest. 2006.a veebruaris sõlmiti vanemate vahel Lasnamäe Linnaosavalituse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialisti E.V juuresolekul kokkulepe lapsega suhtlemise korra osas. Avalduses väidetu kohaselt ei ole lapse ema kokkuleppest kinni pidanud ning ei ole võimaldanud isal lapsega kohtuda väljaspool lapse kodu. Avaldusega koos esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Avaldaja palub võimaldada esialgse õiguskaitse korras kohtuda tal lapsega väljaspool lapse kodu, lapse ema juuresolekuta vähemalt üks kord nädalas, igakordse kohtumise kestusega kuni viis tundi. Esialgse õiguskaitse rakendamine on käesolevas asjas vajalik eelkõige seetõttu, et lapsel oleks ka menetluse ajal võimalik säilitada isiklikud suhted ja kontakt nii lapse isa kui ka lapsele lähedaste sugulastega ning, et vältida võimalikke lapse ema poolseid takistuste tegemisi lapse isale lapsega kokkusaamisel. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht Lasnamäe Linnaosa Valitsus on kohtule esitatud arvamuses esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja on seisukohal, et lapse ja isa vahelised kohtumised võiksid esialgu jätkuvalt toimuda kas lapse ema või psühholoogi juuresolekul. Lapse ema väitel mõjusid lapse ja isa vahelised kohtumised ilma emata lapsele halvasti ja põhjustasid öiseid ärkamisi. Seega vajab kohtumiste mõju lapsele põhjalikumat uurimist. Asjast puudutatud isiku K.L seisukoht 04.07.2006.a toimunud asjast puudutatud isiku, lapse ema K.L ärakuulamisel andis K.L järgmise seletuse asja kohta : Viimane kohtumine isa ja lapse vahel toimus 13.04.
4. Laps on praegu 1 aasta ja 8 kuud vana. Kooselu lapse isaga kestis vaid 2004.a märtsist kuni oktoobrini. Kui laps oli 1 nädalane, lahkusin elamast lapse isa juurest koos lapsega Alates sellest ajast käib lapse isa last vaatamas nii nagu ta seda soovinud on. Alates
5. aasta algusest ei tohi mina enam lapse isa arvates lapsega kohtumiste juures viibida. Tõenäoliselt on selle põhjuseks J.R uus elukaaslane. Olen seisukohal, et laps on veel liiga väike, et kohtuda isaga väljaspool lapse kodu, ilma ema juuresolekuta pealegi 1 kord nädalas ja 5 tundi järjest. Pärast kohtumisi isaga tekkisid lapsel öised hirmud, ta ärkas öösiti, nuttis. Pöördusin kõigepealt psühholoogi ja sealt edasi suunati mind lastepsühhiaatri P.V poole. Tema arvas, et sellise käitumise põhjuseks võib olla viibimine ilma emata võõras keskkonnas. Seega olen seisukohal, et lapse isal võiks lubada kohtuda vähemalt esialgu kas lapse ema elukohas või lapse vanaema elukohas, kus laps praegu ka viibib kuna ma ise olin sunnitud tööle asuma. Lapsega kohtumise juures peaks olema kindlasti kas mina või vanaema. Kohtumääruse põhjendused. TsMS § 551 lg 1 alusel võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel kas avaldaja avalduse alusel või omal algatusel rakendada määrusega esialgse õiguskaitsevahendina hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse kohta rakendatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab kohus enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist küsima tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust. Kohus kuulas ära puudutatud isiku ning tutvus eestkosteasutuse arvamuse ja kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning leiab, et Jaanus Randma taotlus rakendada tema avalduses M.L suhtlemise korra kindaksmääramiseks esialgset õiguskaitset kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsel on õigus suhelda oma mõlema vanemaga, samuti on mõlemal vanemal õigus osa võtta oma lapse kasvatamisest ning ka lapsega suhelda. Seda õigust võib piirata üksnes lapse heaolust lähtuvalt. Kohus peab põhjendatuks käesolevas asjas rakendada esialgset õiguskaitset, et lapsel oleks ka menetluse ajal võimalik säilitada isiklikud suhted ja kontakt nii lapse isa kui ka lapsele lähedaste sugulastega. Lapse emal ei ole vastuväiteid, et laps isaga kohtuks. Lapse ema on vaid arvamusel, et kohtumine lapse isaga peaks toimuma koos talle turvaliste isikutega ja talle tuttavas keskkonnas, s o lapse ema või lapse vanaema juuresolekul. Kohtumised lapse isaga võõras keskkonnas ilma lapsele lähedaste isikutega võivad mõjuda lapse psüühikale halvasti. Kohus on seisukohal, et arvestades lapse vanust ja seda, et avaldaja ja lapse kohtumised on olnud harvad ning viimane kohtumine oli peaaegu 3 kuud tagasi, on lapse huvides esialgu vajalik, et lapse ja avaldaja suhtlemine toimuks lapsele turvalises ümbruses ning lapse ja avaldaja suhete taastamine peab kulgema lapse jaoks võimalikult valutult. Seega on põhjendatud kohaldada hagita asjas esialgset õiguskaitset ja lubada avaldajal kohtuda lapsega 1 kord nädalas lapse vanaema või ema juuresolekul kas lapse elukohas või lapse vanaema juures. Kohtumise kestvuseks määrab kohus kuni 3 (kolm) tundi, kusjuures tuleb võtta arvesse, et kell 14-16.00 on lapsel lõunauinaku aeg ning lapse ja isa suhtlemine ei tohi ajada segi lapse väljakujunenud päevarežiimi. Kohus peab vajalikuks kohustada J.R teavitama oma soovist lapsega kohtuda ja selles eelnevalt kokku leppima kas lapse ema või vanaemaga. Piret Randmaa Kohtunik