← Eesti

2-05-2046/3

Obsah (4)§ 444§ 60§ 52§ 54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 13. september 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud 28.08.2004 abielu Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr 1660 (toimiku lk 9). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le 2. Hageja on esitanud ka nõude vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Hageja kasvatab A.S ja soovib, et poeg jääks ka edaspidi tema juurde elama. Kostja on hageja taotlusega nõus. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutused toetavad hageja taotlust. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses, leiab kohus, et A.S tuleb jätta hageja juurde elama. Harju Maakohtu 13.09.2006 määrusega kinnitati kompromiss lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas ning lõpetati menetlus elatise saamise ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt

§ 60

lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Pooled on soostunud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 52

p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud.

§ 54

lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele

§ 54lg 4 järgi postikulu 92,40 krooni riigituludesse.

Kohtuotsuse 2 vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub Viivi Villemson Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.