Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 03.08.2006 kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 32), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud edasiandmiseks kostjale 05.08.2006 (tl 33).
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu ning selle maksegraafiku; Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimused; hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ning selle maksegraafiku; 28.02.2006 ja 30.03.2006 kostjale saadetud meeldetuletuskirjad; 27.04.2006 kostjale saadetud ülesütlemise hoiatuse kirja; 29.05.2006 kostjale saadetud ülesütlemiskirja; hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 10-23). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 10 000 krooni krediiti ning kokkuleppe nr 1 järgi veel 20 000 krooni. Seega kokkuleppe nr 1 järgi jäi kostja kasutusse summa 30 000 kr krediiti. 2 VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1. sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjatelt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108), kahju hüvitamist (VÕS § 115) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113).
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 158 lõikele 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punktile 5.3. määrati leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel oli kostjal krediidisummast tagastamata 30 000 krooni, mistõttu nõudis hageja kostjalt lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 6000 krooni (20% × 30 000 krooni = 6000 krooni). Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 66 625,77 krooni, millest 30 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 4778,19 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 228,91 krooni viivis, 6000 krooni leppetrahv ning 25 618,67 krooni kahjuhüvitis. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka alates 16.06.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,06% tagastamata krediidisummalt aastas.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.