3-06-746/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-746 Otsuse kuupäev 28.08.2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Mikitamäe Vallavolikogu 27.03.2006 otsuse nr 9 peale Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja Mikitamäe Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Resolutsioon Jätta XXX´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mikitamäe Vallavolikogu 27.03.2006 otsusega nr 9 avaldati umbusaldust Mikitamäe Vallavalitsusele, määrati kuni uue vallavanema valimiseni vallavanema asendajaks vallavalitsuse liige Volli Rõþikov ning kohustati vallavanemat arveloleva vara ja dokumentatsiooni üle andma 28.03.2006 vallasekretäri juuresolekul ja vallavalitsust välja kuulutama konkursi uue vallavanema valimiseks, aluseks võeti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 18; § 45 lõige 5; § 46 lõiked 1,2,3,4 ja 5. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Mikitamäe Vallavalitsuse liige XXX esitas kohtule kaebuse, milles ta taotleb Mikitamäe Vallavolikogu 27.03.2006 otsuse nr 9 tühistamist. Kaebaja leiab, et vaidlustatud õigusakt on õigusvastane, sest see on motiveerimata ning vastu võetud menetlusnorme rikkudes. Kaebaja leiab, et Mikitamäe vallavolikogu poolt Mikitamäe vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel ei järgitud umbusaldusmenetluse norme. Kaebaja on seisukohal, et rikutud on Mikitamäe Vallavolikogu töökorra punktide 60 ja 61 sätteid. Mikitamäe Vallavalitsuse kolme liiget vallavolikogu 27.03.2006 istungile kirjaliku kutsega ei kutsutud, samuti ei olnud umbusalduse avaldajatel vormistatud eelnõud, seega ei esitatud seda ka vallavalitsusele ning umbusalduse algatamise ja avaldamise vahel oli 4 päeva. Kaebaja väidab, et ettekannet umbusalduse avaldamisest ei tehtud, sisulist arutelu ei toimunud ja umbusaldusavalduse tegelikest põhjustest ja alustest ei olnud võimalik aru saada ei umbusaldatavatel valitsuse liikmetel ega ka volikogu istungi külalistel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Mikitamäe Vallavolikogu esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja esindaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslik ning piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud haldusakti andmise faktilise motiveeringuna nähtub haldusaktist asjaolu, et Mikitamäe Vallavolikogu avaldas Mikitamäe Vallavalitsusele umbusaldust. Asjaolu, et Vallavalitsus on volikogu usalduse kaotanud, selgus 27.märtsil 2006 Mikitamäe Vallavolikogu istungil toimunud umbusaldushääletusel, millel seitse volikogu liiget üheteistkümnest hääletasid vallavalitsusele umbusalduse avaldamise poolt. Vallavolikogu poolt vallavalitsusele umbusalduse avaldamine oli selleks juriidiliseks faktiks, mis oli KOKS õ 22 lõike 1 punkti 18 ja § 46 kohaselt vaidlustatud haldusakti andmise aluseks. Kuna vaidlustatud otsuses nimetatud faktiline asjaolu tõi kaasa otsuse aluseks oleva õigusnormi kohaldamise, on see otsus nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 46 sätestab umbusaldusmenetluse volikogus. Vastavalt KOKS §-le 46 lg 1 võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele ning sama paragrahvi lg 1 1 kohaselt umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Sama seaduse § 46 lg 2 kohaselt umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Sama seaduse § 46 lg 3 kohaselt on umbusaldushääletus avalik. Asja materjalidest nähtuvalt on Mikitamäe Vallavolikogus 11 liiget. Mikitamäe Vallavolikogu 22.03.2006 istungi protokollist (tl 7-9) nähtuvalt ongi antud juhul algatatud umbusalduse avaldamine 22.märtsil 2006 enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist ning umbusalduse avaldamise küsimus on lülitatud vallavolikogu järgmise istungi, s.o. 27.03.2006 volikogu istungi päevakorda. Umbusalduse avaldusele (tl 6) oli alla kirjutanud 7 volikogu liiget. 27.03.2006 toimunud volikogu istungist võttis osa 10 volikogu liiget (tl 10-11), puudus 1 liige. Umbusaldushääletus oli avalik - umbusalduse avaldamise poolt hääletas 7 liiget, vastu oli 2 ja erapooletuks jäi 1 liige, seega volikogu koosseisu häälteenamus hääletas vallavalitsusele umbusalduse avaldamise poolt. Kohus on seisukohal, et umbusalduse menetlus Mikitamäe Vallavolikogus toimus vastavalt KOKS sätetele. Umbusalduse avaldamist reguleerib ka Mikitamäe Vallavolikogu töökorra (kinnitatud Mikitamäe Vallavolikogu 31.03.2004 määrusega nr 7) XIII peatükk. Punkt 60 sätestab, et isikule, kelle vastu on algatatud umbusalduse menetlus, saadetakse kirjalik kutse volikogu istungile, kus tema umbusaldamise küsimust arutatakse. Punkt 61 sätestab, et eelnõu umbusalduse avaldamiseks, mis on esitatud vallavalitsusele vähemalt 10 päeva enne volikogu istungit, lülitatakse selle istungi päevakorda. Kuna Mikitamäe Vallavolikogu töökorrast ei tulene umbusaldatava osavõtu kohustuslikkus, oli kaebaja õigus viibida volikogu istungil suvaküsimus. Kaebaja väide, et talle kirjalikku kutset 27.märtsil toimunud volikogu istungile ei saadetud, on küll õige, kuid kaebaja oli teadlik volikogu istungist ja kohtuistungil antud seletuse kohaselt viibis ta isiklikult 27.märtsil 2006 volikogu istungil, seega umbusaldusmenetlus volikogus toimus kaebaja juuresolekul. Samuti on õige kaebaja väide, et umbusalduse algatamise ja avaldamise vahele jäi 4 päeva, kuid seadus ei sätesta ajavahemikku, mis peab jääma umbusalduse algatamise ja avaldamise vahele. Seega asub kohus seisukohale, et kuigi rikuti Mikitamäe Vallavolikogu töökorra punkt 60 ja 61 sätteid, ei sätesta seadus kohustust kutsuda isikut, kelle vastu on umbusalduse menetlus algatatud volikogu istungile ja ajavahemikku umbusalduse algatamise ja avaldamise vahel. Samuti ei sätesta seadus avalikkuse mitteinformeerimisest ja umbusalduse avaldamise eelnõu vallavalitsusele mitteesitamisest tulenevaid tagajärgi. Nimetatud normid reguleerivad omavalitsusorgani sisemisi korralduslikke küsimusi ja volikogu liikmed on õigustatud nõudma nende normide järgimist põhjusel, et oleks tagatud minimaalselt piisav aeg arutamisele tulevate küsimustega tutvuda ja ette valmistuda. Juhul, kui volikogu liikmed ise ei tõstata küsimust nimetatud normide mittejärgimisest ja küsimus pannakse päevakorda, seda arutatakse ja võetakse vastu otsus, siis ei ole põhjust seda otsust ainuüksi eelnimetatud protseduurireeglite rikkumise tõttu tühistada. Eriti umbusalduse avaldamise küsimus võib sõltuvalt asjaoludest osutuda võimalikult kiiresti lahendamist vajavaks küsimuseks. See, et umbusalduse avaldamisel rikuti Mikitamäe Vallavolikogu töökorra sätteid, ei muuda olematuks volikogu liikmete tahet avaldada umbusaldust Mikitamäe Vallavalitsusele. Kohus on seisukohal, et umbusalduse avaldamine vallavalitsusele on volikogu liikmete suvaotsus, mis põhineb volikogu liikmete siseveendumusel ja väljendab nende tahet, et vallavalitsus on usalduse kaotanud. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, kes realiseerib oma tegevuses ja otsustes volikogu enamuse poliitilist tahet. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamine on poliitiline protsess, mis on üheks viisiks, kuidas valimistel rahvalt mandaadi saanud volikogu liikmed realiseerivad oma programmilisi seisukohti. Kui vallavalitsus on kaotanud volikogu usalduse, on volikogul õigus vallavalitsusele umbusaldust avaldada. Volikogu liikmete usalduse olemasolu või puudumine selgitatakse välja umbusaldushääletusel. Seejuures ei sea seadus vallavalitsusele umbusalduse avaldamist sõltuvusse selle motiividest, sest see oleks rahva poolt valitud esindusorgani poliitilise valiku põhjendamatu kitsendamine. Kui volikogu koosseisu liikmete enamus on umbusaldushääletusel vallavalitsusele umbusalduse hääletamise poolt, on vallavalitsusele umbusaldus avaldatud. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et umbusalduse avaldamise otsuse tühistamine vormi- ja menetlusvigade tõttu on põhjendatud üksnes siis, kui viga on niivõrd oluline, et otsust ei saa mingil juhul pidada seaduslikuks, kuid antud juhul kohus selliseid vigu ei tuvastanud, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohunik