3-06-833/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-833 Otsuse kuupäev 28.08.2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX´i kaebus Mikitamäe Vallavolikogu 27.03.2006 määruse nr 2 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja Mikitamäe Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Resolutsioon Jätta XXX´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mikitamäe Vallavolikogu otsustas oma 27.03.2006 määrusega nr 2 KOKS § 22 lõike 1 punkti 1 ja valla- ja linnaeelarveseaduse § 5, § 10 lõike 2 ja § 12 lõigete 1 ning 3 alusel vastu võtta Mikitamäe valla 2006.aasta eelarve. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Mikitamäe Vallavalitsuse liige XXX esitas kohtule kaebuse, milles taotleb Mikitamäe Vallavolikogu 27.03.2006 määruse nr 2 tühistamist. Kaebaja leiab, et eelnimetatud haldusakt on õigusvastane, sest eelarve menetlemine ei olnud haldusmenetlusele kohaselt avalik ning see on vastu võetud menetlusnorme rikkudes. Kaebaja leiab, et eelarvet menetledes oli haldusmenetlus puudulik ja korrapäratu ning seetõttu vastuvõetud vallaeelarve vastuolus valla tegelike vajadustega ning arengukavaga. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Mikitamäe Vallavolikogu esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et eelarveliste vahendite jaotamise otsuse peale kaebamine on erandlik. Vastustaja esindaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaidlustatud haldusaktiga võttis Mikitamäe Vallavolikogu vastu Mikitamäe valla 2006.aasta eelarve. Kaebajale ei tulene sellest haldusaktist mingeid õigusi ega kohustusi, ta ei ole esitanud eelarve osas ettepanekuid ning kaebaja ei ole selle haldusakti adressaadiks. Kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, puudub kaebajal antud juhul kaebeõigus. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja –vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivsete õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Õige on vastustaja väide, et Mikitamäe Vallavolikogu 27.03.2006 määrus nr 2 ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kuna kaebajale ei tulene sellest haldusaktist mingeid õigusi ega kohustusi, ta ei ole esitanud eelarve osas ettepanekuid ning kaebaja ei ole selle haldusakti adressaadiks, siis ei riku ka vaidlustatud haldusakt kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebaja väidab, et „valitsusel ei olnud võimalik nõuetekohaselt valmistada ette eelarve projekti lõplikku redaktsiooni kolmandaks lugemiseks.“ Seega on XXX soovinud esitada kaebust teiste isikute huvides. Vastavalt HKMS § 7 lg 3 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. XXX ei ole isik, kellel on õigus lähtudes HKMS § 7 lg 3 esitada kaebust teiste isikute huvides. Kaebaja väide, et vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel rikuti väidetavalt menetlusnorme, ei ole antud juhul asjakohane. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt välja toodud asjaolud ei saanud mõjutada vallavolikogus hääletamise teel vastu võetud määrust ega saa seetõttu olla vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik