3-06-705/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-705 Otsuse kuupäev 30.08.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi EP kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 1.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/140 ja 27.03.2006 vaideotsuse nr 13-25/409 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 15.08.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja EP PRIA esindaja Kärt Rebane Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.12.2005 käskkiri nr 1-3.11/140 osas, millega vähendati ühtset pindalatoetust heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil arvestada ja maksta EPle tulenevalt kohtuotsusest ühtse pindalatoetuse vahe välja kahe nädala jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb teatada kirjalikult Tartu Halduskohtule 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK EP esitas 16.05.2005 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse ühtse pindalatoetuse saamiseks kõigile oma 11 põllule, kokku 24,87 hektarile. PRIA inspektorid viisid 11.10.2005 läbi kohapealse kontrolli, mille käigus mõõdeti EP põlde. Kontrollaruande nr 050119-78-036 järgi mõõdeti põldude 3, 10 ja 11 pindalad väiksemaks kui kaebaja oli taotluses esitanud. Kontrolli käigus tehti kindlaks, et taotletavate ja nõuetele vastavate põldude kogupindala oli 19,62 ha. PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirjaga nr 1-3.11/140 määrati EPle ühtset pindalatoetust 4562,89 krooni. Toetuse maksmise aluseks olevaks pindalaks arvestati 9,12 ha. Toetust vähendati põllu nr 3 osas põhjusel, et rohumaa oli 31.juuliks niitmata või karjatamata ning põldude nr 10 ja 11 osas, põhjusel, et 1.juuliks oli kultuur või mustkesa rajamata või 31.juuliks oli tegemata mehaaniline umbrohutõrje. 27.12.2005 esitas EP PRIA-le vaide peadirektori 1.12.2005 käskkirja vaidlustamiseks. Peadirektori 27.03.2006 vaideotsusega nr 13-25/409 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt toimus taotleja ettevõttes kohapealne kontroll nõuetekohaselt. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS EP esitas 10.04.2006 kaebuse halduskohtusse, taotledes PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/140 ja 27.03.2006 vaideotsuse nr 13-25/409 tühistamist. Kaebaja märgib, et kontrollmõõtmine inspektori poolt toimus GPS seadmega, kusjuures inspektor T kõndis risti läbi põldude 3,10,11 saades mõõdud vastavalt 0,15 ha, 0,26 ha ja 0,64 ha. Kaebaja märgib, et selline mõõtmine jäi talle arusaamatuks, mistõttu ta lasi põllud Taluliidu GPS-ga üle mõõta. Taluliidu maamõõtja mõõtmise võtted olid teised ja ka tulemused olid teised. PRIA mõõtmine ei toimunud vastavalt seadusele, inspektor ei kõndinud põllul piirist piirini. Kui inspektor oleks maid mõõtnud õigesti, siis oleks olnud näha, et ta ei ole põldude osas juurdekirjutusi teinud. PRIA vaneminspektor oli koostanud kontrolllehed tema juuresolekul, kuid kontrolllehtedest koopiat talle ei antud. Posti teel saadud kontrolllehed olid aga parandatud ja juurdekirjutustega. Seal kus varem olid kriipsud, olid arvud, juurde oli kirjutatud lause keemilise tõrje kohta. Hooletusest oli saanud kerge ja teistkordselt raske rikkumine. Vastuses saadetud järelepärimisele teatas PRIA, et põldudel 3, 10 ja 11 kasvasid pujud, ohakad, nõgesed ja põõsad, mis on vastuolus PRIA seisukohaga, et põldudel on tehtud keemilist umbrohutõrjet. PRIA töötajatega mitmete kohtumiste ja kirjavahetuse tulemusena jõuti kokkuleppele, et pindalatoetust vähendatakse 27 % ehk 4000 krooni. Ühtse pindalatoetuse osalise määramise ja maksmise käskkirjast aga selgus, et pindalatoetust vähendati 75 % ja seda keskkonnanõuete rikkumise tõttu. Kohtuistungil avaldab kaebaja, et põldude nr 3, 10 ja 11 osas ta 2005 aastal ei olnud ei keemilist ega mehhaanilist tõrjet teinud, kuna ta oli kavatsenud need põllud maha müüa. Põllud 3, 10 ja 11 müüs ta ära augustikuus. Kaebaja leiab, et need müüdud põllud oleks tulnud toetusõiguslike pindade hulgast maha arvata ning nende põldude eest mitte toetust maksta, mitte aga ära võtta toetus ka korralike põldude eest. Oleks tulnud maha võtta 3 põldu ja ülejäänud põldude eest oleks tulnud maksta toetust nii nagu seadus ette näeb. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kaebaja esitas

1. mail
2. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile pindalatoetuste taotluse nr
3. Kaebaja taotles toetusi kokku 11 erinevale põllule (põllud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11). Ühtset pindalatoetust taotles kaebaja kõikidele põldude loetelus esitatud põldudele. Kaebaja ettevõttes viidi
4. oktoobril
5. a läbi kohapealne kontroll. Kaebaja sattus kohapealse kontrolli valimisse seoses kaugseirega. Kaugseire abil avastati, et kaebaja põllud on pikemat aega osaliselt harimata ning umbrohtunud ja kaetud põõsastega. Kuna kaugseire käigus leiti kaebaja põldudel puuduseid, saadeti kaebaja majandusüksusesse kohapealne kontroll, kes pidi täpsustama toetusõigusliku pinna suuruse. Kuna kohapealne kontroll on taotlejapõhine, 2 kontrollisid inspektorid kõiki kaebaja põlde. Taotleja põllud nr 1, 6, 7 (kahes lahustükis), 8 (kahes lahustükis) mõõdeti suuremaks, taotleja põldudel nr 2, 4, 5 ja 9 mõõdetud pind vastas taotletud pinnale ning taotleja põllud nr 3, 10, 11 mõõdeti väiksemaks. Kaebaja taotles ühtset pindalatoetust kokku 24,87 ha-le, millest kohapealse kontrolli poolt kindlakstehtud pind oli 19,62 ha. Vastavalt komisjoni määruse nr 1973/2004 art 138 lg 1 vähendatakse kõnealuse aasta jaoks ühtse pindalatoetuse alusel antavat summat leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, kui halduskontrolli või kohapealse kontrolli tulemusel leitakse, et deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevus on vahemikus 3-30 % kindlaksmääratud pindalast (antud juhul ((24,87-19,62)/19,62)*100 %=26,76 %). Lisaks vähendati kaebaja toetust 5 % heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu Kokku maksti kaebajale ühtset pindalatoetust 4562 krooni ja 89 senti. Inspektor kontrollib majandusüksuses põldude toetusõiguslikkust. Taotleja põldudel nr 3, 10 ja 11 tuvastas inspektor visuaalselt nõuetele vastava pinna ning mõõtis seejärel kogu toetusõigusliku pinna nendel põldudel GPS-iga. Inspektor kontrollib visuaalsel vaatlusel kogu taotletud põllu pinda, kuid GPS-ga mõõdetakse vaid toetusõiguslik ehk nõuetele vastav pind. Toetusõigusliku pinna hulka ei ole võimalik arvata kogu taotleja taotletud pinda, mis on osaliselt hooldamata ning millel ei ole teostatud nõutuid põllumajanduslikke tegevusi. Inspektor kontrollib, kas maale, mis taotluses esitati põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljasoleva maana, on tähtaegselt külvatud põllumajanduskultuur või rajatud mustkesa. Juhul, kui sellel maal pole
6. juuliks rajatud põllumajanduskultuuri ega mustkesa või mustkesa ei vasta nõuetele, peab seal hiljemalt
7. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje.. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et ei ole põldudel nr 10 ja 11 kogu ulatuses teostanud alternatiivseid toetuse saamiseks vajalikke tegevusi, mis tõendab omakorda kohapealse kontrolli tulemuste õigsust. Nendel pindadel põldudel nr 10 ja 11, mida toetusõigusliku pinna hulka ei arvatud, ei olnud kaebaja rajanud põllumajanduskultuuri, mustkesa ega teostanud mehhaanilist umbrohutõrjet. Vastavalt määruse nr 39 § 2 lg 3 peab rohumaa olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud enne
8. juulit ning niide peab olema
9. juuliks koristatud või hekseldatud. Põllul nr 3 ei olnud kaebaja suuremal osal põllust nimetatud nõuet täitnud (rohumaa oli niitmata) ning seetõttu ei olnud põld nr 3 tervenisti ka toetusõiguslik. Vastavalt komisjoni määruse nr 796/2004 art 28 lg 2 antakse põllumajandustootjale võimalus kontrollaruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalviibimist kontrolli ajal ja lisada tähelepanekuid. Eeskirjade eiramise leidmisel saab põllumajandustootja kontrollaruande koopia. Sellest sättest nähtub, et taotlejapoolne allkiri tähendab vaid seda, et taotleja on kontrolli teostamise juures viibinud. Seetõttu ei ole vajalik iga inspektori paranduse juurde võtta taotleja allkirja, kuna taotleja annab allkirja vaid oma kohaloleku kinnitamiseks. Taotleja allkiri kontrollaktil ei tähenda seda, et taotleja on kontrollakti sisu õigsust kinnitanud ja sellega nõustunud. Kontrollakti täidab kontrolli läbiviinud inspektor ning inspektor võib igal ajal kontrollaktile parandusi teha, kui see osutub vajalikuks. Puudub nõue, mille kohaselt ei tohiks kontrollakti peale kohapealse kontrolli teostamist parandusi teha, kui administratiivse kontrolli tulemusena selgub viga või kui ilmneb, et inspektor on eksinud. Taotlejatele saadetakse posti teel kontrollakti lõplik versioon siis, kui kontrolli tulemusena on avastatud eeskirjade eiramisi. Kontrollakti tulemusi on taotlejal võimalik vaidlustada sõltumata sellest, kas ta on kontrollaktile alla kirjutanud või mitte, kuna taotleja allkiri kontrollaktil ei tähenda taotleja poolt kontrollakti õigsuse ega lõplikkuse kinnitamist. Kui kontrollaruannete ülevaatamise käigus selgub inspektori eksimus, viib inspektor sisse parandused juba täidetud kontrollaruandesse või täidab inspektor uue kontrollaruande. 3 Looduslikel rohumaadel on keelatud kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid kogu majandusüksuse territooriumil. Kontrollakti on põldude kontroll-lehtedele märgitud põldude nr 3, 10 ja 11 osas keemilise umbrohutõrje teostamine taotleja juuresolekul kontrollakti täitmisel. Hiljem on parandatud vaid põldude nr 10 ja 11 osas rikkumise raskusastet. Kuna inspektor on põldude kontroll-lehele teinud kande, et põlluraamat on esitatud ning kõik põllud koos teostatud töödega on põlluraamatusse kantud, siis pidi keemilise umbrohutõrje teostamine kui ka üks tuvastatud tehtud töödest olema kantud põlluraamatusse, mille kannete õiguses ei ole inspektoril alust kahelda. Taotleja ütluste ning põlluraamatu alusel märkiski inspektor kohapealse kontrolli läbiviimise ajal, et kaebaja on teostanud keemilise umbrohutõrje. PRIA peadirektori 15.06.
10. a käskkirjas nr 1-3.1/231 on muu hulgas sätestatud, et kui kasutusest ajutiselt väljas oleval maal on umbrohutõrje tegemata, on tegemist ulatusliku hooletusega, mistõttu vähendatakse toetuse summat 5 %. Vastustaja leiab, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on haldusaktid välja andnud põhjendatult ning kaalutletult ning puudub vajadus kaebuse esitaja taotluse uueks läbi vaatamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud protsessisoaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
11. EP on vaidlustanud PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirja p 333, milles määrati kindlaks EPle ühtse pindalatoetuse arvestamise aluseks oleva pinna suurus ning väljamaksmisele tulev ühtse pindalatoetuse suurus ning PRIA 27.03.2006 vaideotsuse, millega jäeti käskkiri muutmata. Vaidlustatud käskkirja punkti 333 järgi on taotletud pind 24, 87 ha, nõuetele vastav pind 19,62 ha ja toetuse maksmise aluseks olev pind 9,12 ha. Väljamakstav summa on käskkirja järgi 4562,89 krooni.
12. Kaebaja ei ole rahul PRIA ametnike poolt teostatud kohapealse kontrolli läbiviimise käigu ning kontrolli tulemuste vormistamisega. Kaebaja märgib, et inspektor kõndis GPS seadmega põllud risti läbi, mitte aga ümber põllu, nagu Taluliidu maamõõtja. Selle tulemusena vähendati ebaõigesti toetusõigusliku maa suurust ja määratud toetuse suurust. Kaebaja märgib, et ta oleks pidanud saama toetust umbes 10 000 krooni, sai aga vähem kui 5000 krooni. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolsed väited ei anna alust tunnistada kohapealse kontrollimise tulemusi ebaõigeks. Kaebaja taotles ühtset pindalatoetust 11-le põllule. Vaidluse on tekitanud seejuures põldude nr 3, 10 ja 11 mõõtmise tulemused. EP poolt PRIA-le 16.05.2005 esitatud taotluses (tlk.53) on põllu nr 3 (looduslik rohumaa) suuruseks märgitud 1,3 ha, põllu nr 10 (kasutusest väljas) suuruseks 3,9 ha ja põllu nr 11 (kasutusest väljas) suuruseks 0,9 ha. Põllumajanduslikku keskkonnatoetust nende kolme põllu eest taotletud ei ole. Kohapealse kontrollimise tulemusena mõõdeti nende põldude osas toetusõigusliku pindala suuruseks - põld nr 3 0,26 ha, põld nr 10 0,64 ha ja põld nr 11 0,16 ha. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub vajadus hinnata, kas kohapealne kontrollimine toimus vastavalt eeskirjadele ning kas mõõtmise tulemused nende kolme põllu osas olid täpsed või mitte, kuna mõõtmise käik ja tulemused ei riku millegagi kaebaja õigusi ja seda järgnevatel põhjustel. Ühtse pindalatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord on sätestatud Põllumajandusministri 06.04.2005 määruses nr
13. Määruse nr 39 § 2 lg 3 4 märgib, et toetust taotletav rohumaa peab vähemalt üks kord enne
14. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31.juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud ning et nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada. Sama määruse § 2 lg 5, mis kehtib põldude 10 ja 11 osas, sätestab, et põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevale maale peab taotluse esitamise aasta 1.juuliks olema külvatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või peab seal olema rajatud mustkesa või peab seal 31.juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Ka need tegevused peavad olema tehtud viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada. Kohtuistungil andis kaebaja seletuse, et tegelikult need kolm põldu ei olnud üldse toetuskõlbulikud, põllud olid niitmata, umbrohutõrje tegemata ja need oleks tulnud kogu toetuse määramise juures jätta arvestusest välja. Kaebaja enda väitel müüs ta need kolm põldu 2005 aasta suvel ära, kuna juba eelmisel aastal oli samade põldude osas tekkinud keskkonnatoetuse maksmisel probleeme. Seega on kaebuse esitaja enda kinnitus, et põllud nr 3, 10 ja 11 ei olnud toetuskõlbulikud. Samas ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et need põllud oleks vastustaja pidanud jätma toetuse määramise arvestamisel üldse välja. Toetuse arvestamisest oleks saanud neid põlde välja jätta siis, kui taotleja oleks enne kontrollimist esitanud vastustajale vastava taotluse. Seda tegi kaebaja alles 28.12.2005 (tlk.76), seega peale kontrollmõõtmise läbiviimist kui ka peale toetuse määramist. Kohtule kohtuistungil vastas EP, et ta oleks toetuse ka nende kolme põllu eest vastu võtnud, kuigi ta jättis teadlikult põldudel vajaliku hoolduse tegemata ja toetuskõlbulikuks viimata. Seega on kaebaja seisukohal, et kui kontrollimist ei oleks läbi viidud, oleks ta toetuse vastu võtnud kogu taotletud pinna eest, et aga kontrollimisel tuvastati, et kolm põldu ei olnud toetuskõlbulikud, siis oleks PRIA pidanud need jätma arvestusest üldse välja. Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikkel 22 punkt 1 sätestab, et abitaotluse võib igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta. Kuid sama punkt seab sellele ka piirangu, märkides, et kui pädev asutus on juba teavitanud talupidajat abitaotluses esinevatest eeskirjade eiramistest või kui pädev asutus on talupidajat teavitanud kavatsusest viia läbi kohapealne kontroll ning see kohapealne kontroll avastab eeskirjade eiramisi, siis ei lubata väljajätmisi abitaotluse nendes osades, mida eeskirjade eiramised mõjutavad. Seega, kuna EP ei olnud enne kohapealse kontrollimise läbiviimist taotlenud 16.05.2005 esitatud taotluse muutmist, siis tuli PRIA-l kogu taotletud pindala toetuse arvestamisel arvesse võtta. Arvestades, et kaebajal puudus põldude 3, 10 ja 11 osas tervikuna pindalatoetuse saamise õigus, siis ei saa millegagi kaebaja õigusi rikkuda see, kas järelevalveametnik kontrollmõõtmise käigus käis nimetatud põllud läbi risti või ümber põllu või milline oli konkreetne mõõtmise tulemus. Õige on seejuures vastustaja seisukoht, et antud juhul on kaebaja soodsamal positsioonil, kuna ta on nende põldude eest siiski teatud osas toetust saanud, millele tal tema enda tunnistuse alusel õigust ei ole.
15. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 art.138 lg 1 kohaselt vähendatakse kõnealuse aasta jaoks ühtse pindalatoetuse alusel antavat summat leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, kui kohapeal tehtud kontrolli tulemusel leitakse, et deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevus on vahemikus 3- 30%. Kuna kontrollimise tulemusena tehti kindlaks, et antud juhul oli põldude erinevus eelpooltoodud vahemikus, siis sai pindalatoetust määrata ainult 9,12 ha eest.
16. Arvestades, et kaebajal oli õigus saada ühtset pindalatoetust 9,12 ha eest, oleks selle arvestuse järgi toetuse suuruseks olnud 4803 krooni, käskkirja järgi on väljamakstav summa olnud 4562,89 krooni. PRIA selgituste kohaselt vähendati väljamakstavat summat 5%, kuna nimetatud põldudel oli tehtud keemilist umbrohutõrjet. Vaidlusalusest käskkirjast võib aru saada, et toetust 5 vähendatakse ja seda heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu, viitega PRIA peadirektori käskkirjale 15.06.2005 nr 1-3.1/231, kuid millises suuruses vähendatakse, seda konkreetselt märgitud ei ole. Et summat on vähendatud 5%, võib tuletada väljamaksmisele määratud summa järgi. Ka vastustaja esindaja tunnistab, et käskkirjas on jäänud toetuse vähendamise suurus märkimata Kaebaja ei ole rahul väljamakstava summa vähendamisega, kuna tema väitel ei ole ta põldudel 3, 10 ja 11 keemilist umbrohutõrjet teinud, see on kontroll-lehele inspektori poolt ebaõigesti kirja pandud. Kaebaja väitel on märkused keemilise umbrohutõrje tegemise kohta inspektor teinud mitte kohapeal vaid hiljem juurdekirjutusena. 5.PRIA peadirektori 15.06.2005 käskkirjaga nr 1-3.1/231 (tlk. 57-58) on kehtestatud ühtse pindalatoetuse vähendamise kord heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tulemusena. Käskkirjaga on määratud erinevad nõuete rikkumise raskusastmed – raske hooletus, ulatuslik hooletus (vähendamine 5%) ja hooletus (vähendamine 3%). Inspektori poolt koostatud ja kaebaja poolt allkirjastatud kontrolllehtedel on inspektor kirjutanud põldude 3, 10 ja 11 juurde „Tehtud keemiline umbrohutõrje“. Kaebaja on oma kaebuses märkinud, et kontrollakti märgiti talle – hooletus (lk.3), mis hiljem oli muudetud raskeks rikkumiseks (lk.4). Seega on kaebaja ise tunnistanud, et märge keemilise umbrohutõrje tegemise kohta on inspektori poolt kontrolllehtedele kirjutatud kohapealse kontrollimise käigus , mitte hiljem. Ei ole mõeldav, et sõna „hooletus“ ehk rikkumise aste oleks märgitud ilma rikkumist ennast tuvastamata. Kontrolllehele on inspektor kirjutanud ka selgituse ja seda taotleja ütluste järgi, mis tõendab, et keemilise tõrje kohta on taotleja ise ütlusi andnud ja ka selgitanud, miks ta keemilist tõrjet tegi. Ka on kaebaja oma 28.11.2005 PRIA-le saadetud kirjas (lk.68) märkinud, et „Minu juuresolekul kirjutas, et on hooletus, eelnevalt helistas kellelegi ja pidas nõu. Seda kõike kinnitasin oma allkirjaga“. Samas avalduses (lk.68 pöördel) on kaebaja märkinud, et saades teada, et pindalatoetuse saamiseks peab samuti umbrohutõrje olema tehtud, läks ta koju ja tegi umbrohutõrje. Ta aga ei teadnud, et 2005 aastal peab selleks olema mehhaaniline umbrohutõrje. Hiljem on kaebaja oma vaides märkinud, et ta pole ka keemilist umbrohutõrjet teinud ning et see meelitati talt inspektori poolt välja (lk.78). Seega saab järeldada, et EP on PRIA-le andnud vastuolulisi seletusi, vastavalt sellele, kuidas on pidanud kasulikuks ja sobivaks toetuse täielikuks saamiseks. Seda, et kaebaja on andnud vastuolulisi selgitusi näitab ka see, et alles 24.07.2006 kohtule saadetud tunnistaja ülekuulamise taotluses on kaebaja märkinud, et tunnistaja tõendab kohtus, et kolm vaidlusalust põldu olid toetuskõlbulikud, kuid kohtuistungil oli kaebaja seisukohal, et need põllud siiski polnud toetuskõlbulikud. Seega ei saa põhjendatuks lugeda kaebaja väidet, et inspektor kirjutas kontrolllehele keemilise umbrohutõrje tegemise hiljem, mitte kohapeal. Vaatamata eeltoodule on kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas arvestatud toetuse vähendamine 5% ulatuses on toimunud õigusvastaselt. Käskkirja selles osas ebaõigeks lugemise aluseks on iseenesest juba asjaolu, et käskkiri on toetuse vähendamise osas täielikult motiveerimata. Käskkirjas ei ole kirjas, kui palju toetust vähendatakse ja ei ole näidatud, miks toetust vähendati. Ainult viitest peadirektori käskkirjale, kus on sätestatud toetuse vähendamise kord, ei ole piisav haldusakti motiveerimisel. Toetuse saaja ei pea haldusakti saades oletama, milliseid häid põllumajanduse ja keskkonnatoetuse nõudeid ta on rikkunud. Ka ei sätesta peadirektori poolt kehtestatud toetuse vähendamise kord toetuse vähendamist keemilise umbrohutõrje tegemise korral. Kohtule esitatud kontrollaruande põhjal ei ole kohus veendunud, et inspektori poolt kontrolllehtedele tehtud märkused keemilise umbrohutõrje tegemise kohta on tehtud tegelikku olukorda arvestades või on tehtud seda ainult taotleja enda ütluse põhjal. Selles annab põhjust kahelda asjaolu, et esialgselt on inspektor keskkonnanõuete kontroll-lehele märkinud, et looduslikel rohumaadel ei ole taimekaitsevahendeid kasutatud, mis hiljem on 6 parandatud ja märgitud, et põllul on tehtud keemiline umbrohutõrje. Ka on kaebaja PRIA-le esitatud vaides märkinud, et keemilise umbrohutõrje tegemine meelitati talt välja. Kohtuistungil kohtule esitatud põlluraamatust ei nähtunud, et nendel põldudel oleks keemilist umbrohutõrjet tehtud. Seetõttu kohus tühistab vaidlustatud käskkirja osas, millega vähendati väljamakstava toetuse summat 5% ulatuses ning teeb vastustajale kohustuse vahe väljamaksmiseks.
17. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et talle ei antud peale kontrollimist kontrollaruandest ühte eksemplari, postiga saadud aruandelehtedel oli palju hilisemaid parandusi ja mahakriipsutusi. Euroopa Liidu ühise põllumajandusepoliitika rakendamise seaduse § 63 kohaselt riiklikku järelevalvet selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab teiste asutuste kõrval ka PRIA. Nõuetele vastavust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel. Järelevalve teostamise täpsema korra kehtestab põllumajandusminister (§ 63 lg 5). Nimetatud seadus sätestab, et järelevalvetoimingu tulemuste kohta koostab järelevalveametnik kontrollakti. Komisjoni määruse nr 796/2004 art 28 lg 2, mis käsitleb kontrolliaruannet, märgib, et talupidajale antakse võimalus sellele aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalviibimist kontrolli ajal ja lisada tähelepanekuid. Eeskirjade eiramiste leidmisel saab talupidaja kontrolliaruande koopia. Seega tõendab taotleja allkiri kontrollaktil kinnitust, et ta viibis kontrollimise juures. Iseenesest kontrollakt taotleja õigusi ei piira, kontrollaktis fikseeritakse ainult kontrollimise tulemused. Kohus on seisukohal, et komisjoni määruse nr 796/2004 art. 28 lg 2 alusel on kontrolliaruanne valmis, kui see on esitatud talupidajale ehk taotlejale. Peale seda ei tohi aruannet parandada ega täiendada. Antud juhul saadeti aruanne kaebajale posti teel, mitte ei antud kätte kohapealse kontrolli käigus. Asjaolu, et sellel on kriipsutusi ja parandusi, ei tähenda, et aruande koostamisel oleks rikutud nõudeid või kaebaja õigusi. Saades aruande kontrollimisest teatud aeg hiljem, on taotlejal samad võimalused ja õigused vaidlustada nii kontrollimise käiku, selle tulemusi kui ka lõplikke haldusakte. Eda Muts kohtunik 7