2-06-10673/1

2-06-10673 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-10673 Menetlustoiming Pankrotimenetluse algatamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja AS esindajad vandeadvokaadid T.E ja M. L Võlgnik AS esindaja vandeadvokaadi vanemabi O. L Kohtuistungi toimumise aeg 01.08.2006.a AS avaldus AS pankrotimenetluse algatamiseks RESOLUTSIOON
3. Jätta AS avaldus AS pankrotimenetluse algatamiseks rahuldamata.
4. Menetluskulud mõista Eesti Vabariigi ja AS kasuks välja AS-lt. Menetluskulude kindlaks määramiseks tuleb esitada vastav taotlus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates asjas lõpplahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Võlausaldaja võib esitada määrusele ja võlgnik võib esitada määruse p-le 2 Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määrusekaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon 200 krooni. Võlausaldaja pankrotiavaldus AS esitas kohtule avalduse, milles palus kuulutada välja AS pankrot. Avalduse kohaselt on võlgniku täitmata kohustused võlausaldaja ees avalduse esitamise seisuga 1 593 165,63 krooni. Võlgnevus tuleneb võlausaldaja ja võlgniku vahelistest töövõtulepingutest ja nende alusel esitatud arvetest.
5. 07.12.2004.a sõlmitud töövõtuleping nr 04/S085 tööde teostamiseks nn Balti jaama objektil, mille alusel võlausaldaja esitas võlgnikule arved 0001378 ja
6. Arvete alusel on tasumata 452 479.24 krooni ning lepingu alusel on arvestatud viivist 67 626.89 kroonikokku võlgnevus 520 106.13 krooni.
7. 14.07.2005.a sõlmitud töövõtuleping nr 05/S049 tööde teostamiseks Jõhvi Saksa Auto objektil, mille alusel võlausaldaja esitas võlgnikule arved 0002227 ja
8. Arvete alusel on tasumata 181
9. 1
10. 21.05.2005.a sõlmitud töövõtuleping nr 05/S021 tööde teostamiseks Jõe tänava korterelamu objektil, mille alusel võlausaldaja esitas võlgnikule arve 0000135 summas 1357 krooni, 0000397 summas 621 860 krooni ja 0000398 summas267 902.50 krooni. Arvete alusel on tasumata kokku 891 119.50 krooni. Kõik eelnimetatud arved on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik arveid vaatamata meeldetuletustele tasunud ei ole. Võlausaldaja leiab, et kuna võlgnik on kaua viivitanud arvete maksmisega ja täitmata kohustused on suured, on ta maksejõuetu. Võlgniku vastuväited Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta pankrotimenetlus algatamata. Võlgnik leidis, et pankrotiavalduse aluseks olevad nõuded ei ole põhjendatud ja vaidlus nende üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik vaidles vastu järgmistele võlausaldaja nõuetele:
11. Balti jaama objekti osas on võlgnik esitanud võlausaldajale omapoolsed arved kokku summas 268 834.44 krooni, mida võlausaldaja ei ole arvestanud. Võlgnik on tasaarveldanud oma nõudega võlausaldaja nõude summas 94 973.24 krooni. Vastavalt lepingu p 5.9 on võlgnikul õigus mitte teostada makseid, kuni võlausaldaja poolt oma kohustuste täitmiseni, mistõttu on viiviste nõue põhjendamatu.
12. Jõhvi Saksa Auto objekti osas on võlgnik kogu võlausaldaja nõude oma arvega nr 68 tasaarveldanud ning esitanud ülejäänud summas kohtule hagi.
13. Jõe tänava kortermaja osas ei ole võlausaldaja samuti arvestanud võlgniku nõudeid tema vastu ning asjaolu, et võlgnikul oli vastavalt lepingu p 9.6 õigus pidada kinni tasu vaegtööde maksumuse ulatuses, mis seisuga 02.02.2006.a oli 660 571 krooni. Samuti on võlgnik esitanud võlausaldajale leppetrahvi nõude, kuna võlausaldaja ületas lepingu tähtaega. Arve nr 00398 ületab lepingu summat. Võlgnik leidis ka, et ei ole maksejõuetu: ta on 2006.a teostanud võlausaldajale makseid summas 913 824.52 krooni. 31.03.2006.a seisuga on võlgnikul vara 7 288 641.51 krooni ja kohustusi 5 619 123.234 krooni. Võlausaldaja seisukoht võlgniku vastuväidete osas Võlausaldaja jäi esitatud avalduse juurde ja oli seisukohal, et võlgnik on esitanud arved alusetult ja esitas omapoolsed tõendid võlgniku nõuetele vastuväidete esitamise kohta. Võlausaldaja tunnistas vaid osaliselt võlgniku esitatud arveid ja oli nõus tasaarveldama need järgmiselt: Balti jaama objekti osas 28 780.20 krooni; Jõhvi Saksa Auto objekti osas 8200 krooni. Samuti leidis võlausaldaja, et võlgnik on nimetatud arved esitanud kohtule menetluse venitamiseks ja kohtu eksitamiseks. Võlausaldaja oli seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu: võlgnik on peaaegu kõigi arvete tasumisega viivitanud ja seda juba alates 2006.a algusest; bilansist nähtub, et võlgnikul on likviidset vara, mille arvel oleks võimalik katta lühiajalisi nõudeid, vaid 482 798.45 krooni, samas kui lühiajalisi nõudeid on tema vastu 5 485 926.24 krooni. Võlgniku seisukoht võlausaldaja vastuväidetele Võlgnik esitas lisaks varemesitatule järgmised vastuväited: Balti jaama objekti eest on esitatud arve nr 01378 lisatööde eest, mida lepingus kokku lepitud ei olnud; kuna nõuded on tasaarveldatud, siis puudub võlausaldajal õigus esitada viiviste arvet. Jõhvi Saksa Auto objekti suhtes esitatud leppetrahvinõuded võlausaldaja vastu on põhjendatud. Jõe tn kortermaja osas lisas võlgnik, et arve nr 00398 esitamiseks puudus võlausaldajal alus, sest lepingu lisa lepingu summa muutmiseks sõlmitud ei ole ning ei ole ka tähtaja pikendamise kokkulepet, kuna need on allkirjastanud selleks volitusi mitteomav isik. 2 Võlgnik on esitanud kohtusse hagid nii Balti jaama objekti kui ka Jõhvi Saksa Auto objekti eest esitatud arvete alusel tasumata summade välja mõistmiseks. Võlgnik ei ole maksejõuetu, arvete tasumisega viivitamine ei tõenda maksejõuetust. Spekulatiivne on võlausaldaja seisukoht, et nõudeid ostjate vastu ning teostatud lepingulisi töid ei saa käsitleda likviidse varana ja nimetatud seisukoht ei ole millegagi tõendatud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et võlausaldaja avaldus AS pankrotimenetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 15 lg 2 sätestab alusel, mille esinemisel kohus pankrotimenetlust ei algata. Nimetatud paragrahvi lõige 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohtule esitatud tõendite ja mõlema poole seisukohtade alusel asub kohus seisukohale, et võlausaldaja nõue ei ole nii selge ja mittevaieldav, et selle alusel oleks võimalik algatada pankrotimenetlus. Nõuded on esitatud ehituse töövõtulepingute alusel, mis on alati väga mahukad ja täitmisega seoses mitmetahulised. Ka käesolevas asjas on poolte vahel vaidlusi nii lepingu täitmise tähtaegade (Jõe tänava kortermaja), lisatööde aktsepteerimise ja sellega seotud lepingu muudatuste (Balti jaama objekt); tööde teostamise kvaliteedi ja tähtaegadega (Jõhvi Saksa Auto) seoses. Võlgnik on esitanud omapoolsed arved võlausaldajale ja teinud ettepaneku tasaarveldusteks, mida võlausaldaja ei ole aga aktsepteerinud- seega on pooltel vaidlus ka võimaliku tasaarvelduse üle. Asjaolu, et võlausaldaja ei tunnista talle võlgniku poolt esitatud nõudeid, mida soovitakse tasaarveldada, teebki võlausaldaja nõude vaieldavaks. Kohus leiab, et võlgniku poolt esitatud vastuväited on asjakohased ja võlgniku ning võlausaldaja vahelistesse nõuetesse ja vastunõuetesse puutuv tuleb selgeks vaielda hagimenetluses. Samuti ei ole kohtule veenvalt tõendatud võlgniku võimalik püsiv maksejõuetus. Võlgnik on küll viivitanud talle esitatud arvete tasumisega, kui see ei saa olla tõendiks võlgniku maksejõuetuse kohta. Maksejõuetust ei tõenda ka võlgniku 01.01.2006.a ja 31.03.2006.a seisuga esitatud bilansid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata. Kohtukulud Võlgnik esitas kohtule taotluse kantud menetluskulude välja mõistmiseks summas 17 700 krooni vastavalt PankrS § 15 lg 4, TsMS § 162 lg 1, 173 ja
14. Võlausaldaja vaidles taotlusele vastu, leides, kohus ei saa vastavalt TsMS § 173 lg 1 määrata kindlaks menetluskulusid vaid ainult menetluskulude jaotuse. Kohus leiab, et võlgniku taotlus tuleb rahuldada osaliselt- kohus rahuldab võlgniku taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, kuid jätab konkreetse summa määramata. PankrS § 15 lg 4 kohaselt juhul, kui pankrotimenetlust ei algatata, kannab pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud kulud võlausaldaja. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajadusel määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse proportsioon. Nimetatud sätetest tulenevalt asubki kohus seisukohale, et kõik menetlusega seotud kulud – nii võlgniku kantud kulud, kui kohtu poolt asja menetlemiseks tehtud kulud- tuleb välja mõista võlausaldajalt. Kohus ei määra asja lõpetavas kohtulahendis välja mõistetavaid menetluskulusid summaliselt. Vastavalt TsMS § 174 võib alles 30 päeva jooksul pärast kulude jaotuse kohta tehtud lahendi 3 jõustumist nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaks määramist. Selleks tuleb esitada asja menetlenud esimese astme kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul vastav taotlus. Maimu Laumets Kohtunik 4