Obsah (5)

§ 459§ 129§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 10. august 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-14

) § 442 lg 6]. Asjaolud

1. Meelis Käsnapuu esitas 07.06.2006 hagi M.K-L vastu lapsele elatise suuruse muutmiseks. Poolte abielust on 11.05.1991 sündinud tütar M-L.K. Hageja ja kostja abielu lahutati 01.03.1993.a. vastavalt Tallinna Linnakohtu otsusele. Tallinna Linnakohtu 01.03.1993 otsusega on hagejalt välja mõistetud alimendid tütre M-L.K ülalpidamiseks ¼ suuruses tema igat liiki töötasudest, kuid mitte vähem kui 1/6 miinimumpalgast lapse kohta alates 02.12.1992 kuni 11.05.2009 (tsiviilasi nr 2-1011/93). Hageja väiteil on ta väljamõistetud alimente regulaarselt tasunud. Ajavahemikul veebruar 2005 – märts 2006 on hageja tasunud igakuiselt alimente keskmiselt 5 007 krooni.
2. Hageja on seisukohal, et kostja kasuks väljamõistetud alimendid on ebaproportsionaalselt suured, kuna hagejal on 11 aastat uus pere A.O 14.11.1996.a. sündis nende ühisest kooselust poeg R.K. Seega kasvab peres 9-aastane laps, kes vajab samuti igakülgset hoolitsust ja materiaalset abi. Hageja leiab, et poja eest hoolitsemine ja materiaalse abi pakkumine on raskendatud, kuna tütrele esimesest abielust kuulub ebaproportsionaalselt suur summa tema sissetulekust. Samuti on hagejal ja tema elukaaslasel vastavalt laenulepingule nr 02-081585 kohustus tasuda Hansapangale eluasemelaenu kuni 07.08.2017.a. Arvestades mõlema lapse vajadusi, palub hageja asendada Tallinna Linnakohtu 01.03.1993.a. otsusega välja mõistetud alimendid elatisega 2 500 krooni kuus M.K-Lkasuks. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
3. Kostja hagile vastu ei vaidle ning on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused 4.Tallinna Linnakohtu 01.03.1993 otsusega on hagejalt välja mõistetud alimendid tütre Mari-Liis Käsnapuu ülalpidamiseks ¼ suuruses tema igat liiki töötasudest, kuid mitte vähem kui 1/6 miinimumpalgast lapse kohta alates 02.12.1992 kuni 11.05.2009 M.K kasuks (toimiku lk 7).
4. Tulenevalt hageja esitatud palgatõendist on ta ajavahemikul veebruar 2005 – märts 2006 tasunud alimente keskmiselt 5007 krooni kuus. Samal ajavahemikul on hageja keskmine palk 11 435 krooni (toimiku lk 9).
5. Sünnitunnistusest nähtuvalt on hagejal kooselust A.O poeg R.K, kes vajab võrdselt tütrega igakülgset hoolitsust ja materiaalset abi (toimiku lk 8).
6. Tulenevalt laenulepingust nr 02-081585 on hagejal ja tema elukaaslasel kohustus tasuda eluasemelaenu kuni 07.08.2017.a (toimiku lk 10).
7. Tulenevalt eeltoodust palub hageja muuta elatise suurust ning mõista välja 2 500 krooni igakuiselt kostja kasuks. Kostja on elatise suuruse muutmisega nõus.
8. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.
10. PKS § 49 ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb PKS § 61 lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit. Kohus määrab elatise suuruseks 2 500 krooni. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole hagejale ülemäära koormav. 2 11.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

1. Tallinna Linnakohtu 01.03.1993 otsuse alusel on hageja maksnud alimente tütre MariLiis Käsnapuu ülalpidamiseks ¼ suuruses tema igat liiki töötasudest, kuid mitte vähem kui 1/6 miinimumpalgast lapse kohta alates 02.12.1992 Maria Käsnapuu kasuks. Vastavalt PKS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 07.06.2006.a. Seega tuleb muuta Tallinna Linnakohtu 01.03.1993.a otsust ja hagejalt kostja kasuks välja mõista elatis 2 500 krooni kuus, kuni Mari-Liis Käsnapuu täisealiseks saamiseni 11.05.2009.a. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja või kaebuse esitaja elatise nõudmise hagis. Hageja on käesolevas menetluses kohustatud isikuks ega olnud selle kohaselt vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes ning seega tuleb riigilõiv 1 500 krooni temalt välja mõista. Vastavalt

§ 129

lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt

§ 162

lg-le 4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus asub seisukohale, et Eesti Vabariigi kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 14. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 15.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 3