2-05-17903/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2006.a., Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17903 Kohtuasi Tallinna linna avaldus N.I le teovõime piiramiseks, eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn Pirita linnaosa valitsuse kaudu, esindaja M. K Asjast puudutatud isikud V.I N.I N.I N.I esindaja advokaat I.S Resolutsioon

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus N.I le eestkoste seadmiseks.
2. Määrata kaheks aastaks alates 16.08.2006 N.I eestkostjaks Tallinna Linn (Pirita LOV kaudu), kellest saab N.I seaduslik esindaja.
3. Eestkoste on seatud selliselt, et Tallinna Linnal on õigus N.I kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et N.I ei või teha tehinguid, mis ületavad 100 krooni päevas ning Nadežda Ivasjuk on valimisõiguse osas teovõimetu ja tal ei ole hääleõigust.
4. Lubada N.I l teha pisitehinguid iseseisvalt kuni 100 krooni päevas.
5. Suunata N.I erihooldekodusse. (Pirita LOV) kaudu. Erihooldekodusse suunamise korraldab Tallinna Linn
6. Määrus kuulub viivitamata täitmisele.
7. Määrus jõustub sellel päeval, kui see on teatavaks tehtud isikutele, kelle kohta on määrus vastavalt sisule tehtud. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Eestkostja määramise kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikul õigus esitada määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. 1 Menetluse käik 10.10.2005.a esitas Tallinna linn Tallinna Linnakohtule avalduse N.I le eestkostja määramiseks ja teovõime piiramiseks. N.I on psüühiliselt haige isik, kes oma tervisliku ja vaimse seisundi tõttu ei ole võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, isik ei kontrolli oma haigust, ei täida raviga seotud korraldusi. N.I on alates
8. korduvalt viibinud ravil Psühhiaatria Kliinikus. Isik ei tule toime oma rahaliste vahendite adekvaatse kasutamisega. Isik vajab pidevat ravi, järelvalvet, juhendamist ja ei ole võimeline aru saama ega hindama adekvaatselt oma tegude tähendust ega ka neid juhtima. Isikul esineb ägeduse ja agressiivsuse perioode. Avaldaja arvates suudaks isik toime tulla psühhiaatrilistele haigetele suunitletud toetatud elamise ja töötamise teenusel, kus oleks tagatud eluase, igapäevaelu toimetamine, raviskeemi jälgimine ja võimetekohane töine tegevus. Avaldaja leiab, et eestkostjaks peaks olema keegi N.I sugulastest, kui see ei ole võimalik, tuleks saata isik erihooldekodusse. Avalduse kohaselt on tänava maja nr 2 elanikud teinud linnaosavalitsusele kaebekirja selle kohta, et N.I elades tütre korteris loobib mööblit, prahti treppikotta, aknast välja, uputab, kolgib vastu naabrite korteriseinu, röögib, kasutab ebatsensuurseid väljendeid. N.I tütar V.I toetas esitatud avaldust ja palus määrata emale ae eestkostja, kuid ei olnud ise nõus eestkostjaks hakkama, sest sellisel juhul nõuaks hooldamine, terve päeva ning tal ei ole võimalik enam tööl käia.. N.I õde N.I toetas avaldust, kuid ei olnud nõus olema eestkostja ehkki on nõus toetama õde. Põhjenduste kohaselt on N.I l lapselapsed, kellele soovib põhjendada, vend kes on diabeetik, kelle eest tuleb hoolt kanda, kuid N.Ii hooldamine nõuab kogu aja. Ka N.I vend N.I ei ole nõus eestkostjaks hakkama, kuivõrd on diabeetik, tervis ei võimalda eestkostja ülesandeid täita. N.I esindaja vandeadvokaat I.S arvamuse kohaselt vajab N.I eeskostjat, kelleks peaks olema Tallinna Linn ja kes peaks ajama kõiki N.I varalisi õigusi, sh pensioni saamist, selle jaotamist, eluaseme kulude tasumist ja muid kohustuslikke makseid, kusjuures eestkostetaval peab jääma õigus teha päevas pisitehinguid 100 krooni ulatuses. Eksperdi arvamuse kohaselt ei saa N.I aru kestvalt oma tegude tähendusest ega suuda neid Kohus kuulas ära isiklikult huvitatud isiku N.I tema õe, venna, tütre ja raviarsti. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 1 kehtib alates 01.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis ei näe ette isiku teovõimetuks tunnistamist ega tema teovõime piiramist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 83 muudeti perekonnaseadust (§ 92 lg 4), mis reguleeris kuni 01.07.2002 eestkoste seadmist. Alates 01.07.2002 kehtiva PkS § 92 lg 4 redaktsiooni kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestavalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Nimetatud sätte sõnastusest tuleneb, et kohus ei pea isiku teovõimet piirama, vaid määrama talle eestkostja, kui selleks on olemas TsÜS § 8 3.lõikes nimetatud tingimused.Eestkostja määramine kohtu poolt tähendab, et isik on piiratud teovõimega. SHKS § 19 lg 1 1-3 järgi paigutatakse isik hoolekandeasutusse järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru 2 saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr E-210 06.12.2005 nähtub, et N.I ei ole võimeline oma tegude tähendusest kestvalt aru saama või neid juhtima, vajab pidevat järelevalvet ravimite võtmisel, elamiseks toetust, juhendamist sotsiaalse elu korraldamisel ning oma vaimse tervise tõttu paigutamist erihooldekodusse, kohtuistungil osaleda ei saa. Viidatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et on põhjendatud N.I le eestkostja määramine. Raviarsti selgituste kohaselt peab ravimite tarvitamine olema pidev, tarvitamata jätmisel võib N.I sattuda teiste isikutega kergesti konflikti, sest ei suuda viha pidurdada, võib muutuda agressiivseks, haiglasse on hospitaliseeritud juba
9. kord. Esitatud Kihnu t 2 asuva elanike kaebekirjast Pirita LOv-le nähtub, et kui N.I, elas tütre juures, häiris ta majaelanike rahu muuhulgas sellega, et kolgib vastu naabrite korterseinu, röögib, loobib mööblit. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada, juhtida ja hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik, sest ei ole tagatud stabiilne igapäevane ravimite tarvitamine, mille tõttu muutub ta agressiivseks, ohtlikuks teistele ja teda tuleb pidevalt hospitaliseerida. Kohtu määruses alusel on tsiviilasjas nr 2-06-13444 rakendatud N.I tahtest sõltumata ravi kohaldamiseks esialgset õiguskaitset, kuivõrd ta keeldus ravist. Arvestades asjaolu, et eksperdi arvamuse kohaselt on haigus progresseeruv, et isik on korduvalt hospitaliseeritud ja et raviarsti selgituste kohaselt on ta haiglas
10. kord, leiab kohus, et tavapärases situatsioonis ei ole tagatud ravimite (varasemate abinõude rakendamine) pidev võtmine ning seega ei ole tagatud isiku stabiilne seisund ning seega ei ole muude abinõude kasutamine võimalik, sest keegi ei ole nõus hakkama ka N.I eestkostjaks. Kooskõlas PkS § 95 lg 2 võib isikut määrata eestkostjaks üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Kuivõrd ükski N.I lähedastest, so tütar, õde ega vend kirjalikku nõusolekut ei ole andnud selleks, et hakata N.I eestkostjaks, siis tuleb kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lg 1 p 2 järgi eestkostjaks määrata Tallinna Linn 2 aastaks (Pirita LOV kaudu) arvates määruse tegemisest 16.08.2006 ning suunata N.I erihooldekodusse, mille korraldab Tallinna Linn. Kohtumäärus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse (PkS § 98). Eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et eestkostetav ei või iseseisvalt teha tehinguid üle 100 krooni päevas teha ning eestkostetav Nadežda Ivasjuk on valimisõiguse osas teovõimetu ja tal ei ole hääleõigust. Kohtunik 3