Obsah (13)

§ 113§ 158§ 416§ 161§ 401§ 402§ 142§ 145§ 76§ 100§ 101§ 94§ 128

Tsiviilasi nr 2-05-18968 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Balti Investeeringut

§ 113

lg 1 III alusel 32,07% võlgnetavalt summalt aastas; 6.99 krooni kuni lepingu ülesütlemiseni 16.09.2005 ja 817.13 krooni perioodil 27.09.2005-27.10.2005); 5.4. leppetrahv 6000 krooni (

§ 158

lg 1 ja üldtingimuste p 6.3 alusel 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt); 5.

1. võla sissenõudmisega seotud kulud 2150 krooni (kostjatele kirjade saatmise kulu vastavalt hageja hinnakirjale); 5.
2. kahjuhüvitis 17 711.33 krooni (hageja kaotas lepingu ülesütlemisel

§ 416

lg 3 alusel tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressi saamise võimaluse; hageja on saamata jäänud intressist

§ 161

lg 2 ja § 113 lg 5 tulenevalt maha arvanud leppetrahvi ja viivise ning kahju suuruseks, mida hagejal oleks õigus nõuda, on 42 983.78 krooni; hageja nõuab kahju hüvitamist vaid osaliselt).

1. Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt enda kasuks välja võla 60 000 krooni ja kohtukulud ning jätta kostjate kohtukulud nende endi kanda (tl 6-11, 78). KOSTJATE VASTUSED
2. Kostja X ei ole kohtule kirjalikult vastanud.
3. Kostja Y hagi õigeks ei võta, palub jätta kohtukulud X kanda ning tühistada oma kontode arestimise. Kostja ei tundnud X ja sõlmis käenduslepingu rumalusest. Kostjal oli ka endal raha vaja ning X jutt tundus usaldusväärne (tl 71). KOHTUISTUNG
4. Hageja esindaja jäi nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Maksegraafiku kohaldamisega hageja nõus ei ole (tl 89-90).
5. Kostja X seletas, et võttis laenu ja kulutas selle mõttetute asjade peale. Käendaja Kaupo Kase leidis ta ajalehekuulutuse kaudu. Kostja palus koostada võla tasumiseks maksegraafiku – 1000 krooni kuus alates 2006 augustist. Kohtutäituri kulu on kostja nõus tasuma seadusega sätestatud ulatuses. Kostja palus vabastada Kaupo Kase kontod arestist (tl 89-90). 2
6. Kostja Kaupo Kasele oli kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud (tl 84, 85), kuid istungile ta ei ilmunud ega esitanud ka põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks (tl 89). KOHTU SEISUKOHT 12.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Hageja ja X sõlmisid 25.05.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500527/15kt krediidisummaga 30 000 krooni, intressimääraga 25,07% krediidisummast aasta kohta, krediidi brutosummaga 83 422.47 krooni ja krediidi kulukuse määraga 43,2% aasta kohta (tl 1718). Pooled leppisid kokku, et lepingule kohaldatakse üldtingimusi K 1.4 (22-23). Vastavalt üldtingimuste p 2.1 ja maksegraafikule kohustus krediidisaaja hagejale tagastama krediidisumma ja tasuma intressi igakuiste maksetena alates 15.06.2005 (tl 19-21, 22).
2. 25.05.2005 sõlmis hageja Kaupo Kasega käenduslepingu, millega Y võttis endale hageja ees vastutuse krediidilepingust nr 0500527/15 tulenevate nõuete täitmise eest, vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 113 122 krooni ja tähtajaks 01.07.2014 (tl 24-25).

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastatama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt

§ 145lg 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

15. Kostjad ei ole lepingute sõlmimist ega kehtivust vaidlustanud (tl 71, 89-90). 16.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 17. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjad ei täitnud nõuetekohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi. Kostjad ei tasunud hagejale makseid vastavalt maksegraafikule hageja 21.06.2005, 21.07.2005, 26.07.2005 ja 16.08.2005 meeldetuletustele vaatamata (tl 26-33). 23.08.2006 kirjas hoiatas hageja kostjaid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eest (tl 34, 35). 16.09.2005 ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles ja nõudis kostjatelt võla tasumist (tl 36, 37). Kostjad ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud (tl 71, 89-90). 18.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 19. Tulenevalt

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p 6.1 (tl 22) võib krediidiandja nõuda krediidisaajalt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras.

(redaktsioon kuni 31.12.2005) § 113 lg 1 III sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§ 94

, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. 20.

§ 158

lg 1 ja lepingu üldtingimuste p 6.3 (tl 22) kohaselt on krediidisaaja kohustatud lepingu ülesütlemisel tasuma krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. 3 21.

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt

§ 128

lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

1. Lepingu üldtingimuste p 9.3 (tl 23) kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt hinnakirjas sätestatule (tl 38).
2. Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt enda kasuks välja võla 60 000 krooni. Kostjad ei ole võla suurusele vastuväiteid esitanud (tl 71, 89-90).
3. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 30 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 3314.57 krooni, viivise 824.12 krooni, leppetrahvi 6000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 2150 krooni, kahjuhüvitise 17 711.33 krooni. Kostja Y on teatanud, et ei võta hagi õigeks, kuid tema poolt esitatud põhjendused ei ole asjakohased ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks (tl 71).
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 01.01.2006) § 60 lg 1 ja kohtutäituri seaduse (KTS) (redaktsioon kuni 01.01.2006) § 254 lg 3 alusel tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 5288.40 krooni – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni (t 4), kohtutäituri kulu 108.40 krooni (tl 57, 59, 88), kohtutäituri tasu 1180 krooni (tl 45,57). Hageja on palunud kostjatelt välja mõista kohtutäituri tasu kokku 1770 krooni (tl 45-49, 57-60). KTS (redaktsioon kuni 01.01.2006) § 254 lg 1 p 2 näeb ette, et 50 001 - 500 000kroonise hagi hinna korral on hagi tagamise eest saadav tasu 1000 krooni, sellele lisatakse KTS § 2510 alusel käibemaks. KTS § 23 lg 4 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikud kohtutäituri tasu maksmise eest solidaarselt. Seega on põhjendatud mõista kostjatelt Tartu Maakohtu 28.10.2005 hagi tagamise määruse (tl 40-41) täitmise eest välja kohtutäituri tasu üksnes 1180 krooni.
5. Arvestades hageja seisukohta, samuti asjaolu, et kostjad on solidaarvõlgnikud, kellest kostja X käesoleval ajal ei tööta ning kostja Y kohtuistungile ei ilmunud ja teada ei ole tema seisukoht maksegraafiku osas (tl 89), ei pea kohus otstarbekaks määrata käesolevas otsuses kindlaks otsuse täitmise viisi, korda ning tähtaega (TsMS § 445 lg 1).
6. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb Tartu Maakohtu 28.10.2005 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (tl 40-41) jätta jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna, sest see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik (kostja X ei tööta käesoleval ajal ja kostja Y on teatanud, et ei võta hagi õigeks (tl 71, 89)) ning hageja ei taotle abinõu tühistamist. Kohtunik 4