← Eesti

2-05-2383/8

Obsah (10)§ 106§ 2§ 94§ 107§ 42§ 101§ 8§ 46§ 148§ 153

2-05-2383 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2006. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-2383 Tsiv

§ 106

lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Asja materjalidest nähtub, et hagejad esitasid 06.06.2005.a Tartu Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks. Arvestades kuu mõiste õigusliku sisuga, et kuus on 30 päeva, oleks antud juhul tulnud hagi esitada hiljemalt

  1. juunil 2005.a. Hagi on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist, seega on hagi aegunud ja see tuleb jätta rahuldamata.
  2. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kas hagejad paluvad tunnustada AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses palga nõudeid ja/või puhkusetasu nõudeid ja/või koondamisehüvituse nõudeid. Selgusetu on hagejate palga nõuete täpne suurus, puhkusehüvitise nõuete täpne suurus ja koondamisehüvituse nõuete täpne suurus. Hagejad on omaks võtnud, et Eesti Töötukassa on neile tasunud võla ja selles osas nõuet, mida tunnustada, enam ei ole. 4 Töötukindlustuse seaduse (TKS) § 20 lg 1 kohaselt hüvitatakse töötajale: 1) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk ja puhkusetasu; 2) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis. TKS § 20 lg 1 alusel on hagejad saanud Eesti töötukassalt palga ja puhkusetasu. Hagejad vähendasid nõudeid, kuid ei selgitanud, kas vähendas palga nõuet või puhkusetasu nõuet või koondamishüvituse nõuet või kõiki nõudeid proportsionaalselt. Kui nõue ei ole selge, ei ole võimalik seda ka rahuldada. Seejuures koondamishüvituse nõuet ei saagi esitada ja kaitsta pankrotimenetluses ega maksta välja pankrotivarast. Pankrotihaldur on lõpetanud hagejate töölepingud pärast pankrotiotsust vastavalt töölepinguseaduse §-dele 86 p 2 ja 97 lg
  3. Pärast pankrotiotsust saab pankroti-võlausaldaja esitada ja kaitsta üksnes enne pankrotiotsust tekkinud ja pankrotiotsusega sissenõutavaks muutunud nõudeid, millede rahuldamine toimub pankrotivara arvelt. Seadusest tuleneb, et tööandja pankroti väljakuulutamisel töölepingu lõpetamisel maksab töötajale koondamishüvitust Eesti Töötukassa. Koondamishüvitust ei maksta pankrotivara arvelt, mistõttu ei saa esitada sellist nõuet pankrotimenetluses (TLS § 90 lg 1 ja

§ 2

). Hagejate puhkusetasu nõue on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja on massikohustus, mida ei saa pankrotimenetluses esitada ja kaitsta. Puhkusetasud on aegunud, juhul kui need on maksmata. Vastavalt puhkuseseaduse §-le 25 töölepingu lõpetamise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkus. Töölepingud lõpetati pankrotimenetluse ajal pärast pankrotiotsust ja alles sellest tekkis välja makstava puhkusehüvituse nõue. Pankrotimenetluse ajal tekkinud kohustused on massikohustused. Seetõttu ei saa sellist nõuet esitada ja kaitsta pankrotimenetluses. Arusaamatu on, kuidas puhkusetasu nõuded jagunevad töölepingute kehtivuse aastate peale. Tuleb järeldada, et hagejad on esitanud nõuded pärast aegumistähtaja möödumist. Hagejate puhkusetasu nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 3. Õigusbüroo Aspekt OÜ ei ole tõendanud, et ta oleks AS-lt Ikodor, ASlt Põlva Teed, ASlt Ropka Liiv omandanud nõudeõiguse AS Tartu Sideehitus (pankrotis) vastu. Õigusbüroo ei ole tõendanud omapoolsete kohustuste täitmist vastavalt lepingule ja seadusele. Viivise arvestusel puuduvad arvestuse koostaja kinnistus ja rekvisiidid ning tõendamata on intressimäära suurus. Kuna Õigusbürool puudub täies ulatuses põhinõue, siis ei ole võimalik rahuldada hagi ka osas, millega nõutakse viivise nõude tunnustamist. 4.

§ 94

lg 1 kohaselt nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Hagejate kirjalikes nõudeavaldustes haldurile esitatud nõuded ei vasta seaduses ettenähtud vormi nõuetele, kuna nõudeavaldustest ei tulene nõude sisu, alus ega ka see, kas nõue on tagatud pandiga. Hagejad ei ole lisanud nõudeavaldustele avaldustes nimetatud asjaolusid tõendavaid dokumente. Kostja on nõuete kaitsmise koosolekul hagejate nõuetele vastu vaielnud põhjendatult. 5. Hagi ei tohi väljuda nõuete kaitsmise koosolekule esitatud nõude piiridest.

§ 107

kohaselt võib võlausaldaja nõuda tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohtusse ei saa pöörduda pankrotimenetluses esitamata nõude tunnustamiseks. Võlausaldajal puudub seaduslik alus hageda pankrotiseaduse korras esitamata jäänud nõude tunnustamist. HAGEJATE VASTUVÄITED KOSTJATE VASTUSTELE

  1. Hagejad leiavad, et hagiavaldus on esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Hagejad esitasid hagiavalduse kohtusse 06.06.2005.a. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.05.2005.a, kui hagejate nõuded jäeti tunnustamata. TsÜS § 134 lg 2 kohaselt tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemata ajaühikute või kindlat 5 saabuvate sündmusega. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval ehk antud juhul 04.06.2005.a. Kuna 04.06.2005.a oli laupäev, siis hagejad esitasid hagiavalduse kohtusse kooskõlas TsÜS §-ga 136 lg
  2. Seega on hagiavaldus esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
  3. Töölepinguseaduse (TLS) § 90 lg 2 määrab hüvitise maksmise korra töölepingu lõpetamisel pankroti väljakuulutamise korral. TLS mõttes on tegemist tööandja kohustusega maksta töölepingu lõpetamisel töötajaile hüvitust. Töötukindlustuse seaduse § 20 sätestab tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral hüvitatavad nõudeliigid. Tööandja maksejõuetuse puhul töötukassast väljamaksetele (saamata jäänud palk, puhkusetasu, töölepingu lõpetamise hüvitis) on sätestatud nõuete liigid ja ülempiir, milleks on kolm töötaja keskmist brutopalka. Nõuete tasumise järjekorda ei ole sätestatud ka töölepinguseaduses ega palgaseaduses. Seega ei saa hagejad kuidagi ära näidata iga nõude suurust, kuna nõude üldsummast tasub töötukassa summa, mis on piiritletud suuruse ja liikidega kuid mitte liikide järjekorraga. Kostja väide nagu oleks hagejad saanud kätte just palga ja puhkusetasu või proportsionaalselt igast liigist midagi, on tulenevalt eeltoodust väär. Kuna töötuskindlustuse seaduse kohaselt võib töötajale maksta tööandja maksejõuetuse hüvitiseks kuni kolm töötaja keskmist brutokuupalka, siis töötukassa poolt hüvitamata jäänud osa tuleb rahuldada pankrotimenetluse käigus üldise korra kohaselt.
  4. Vastavalt puhkuseseaduse § 38 ei kohaldata enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud puhkusenõudele aegumist. Puhkusenõue väljendub nii puhkuse ajas kui ka selle hüvitamises rahaga töölepingu lõpetamise korral. Seetõttu ei kohaldata aegumist ka enne 01.01.2002.a väljateenitud puhkuse hüvitisele. Seega puhkusepäevi, mis on jäänud saamata nende tööaastate eest, mis on lõppenud enne 01.01.
  5. (uue puhkuseseaduse jõustumine), võib nõuda igal ajal aegumiseta. Kui tööaasta lõpp jääb 2002 aastasse, saab selle tööaasta eest saamata jäänud puhkust nõuda nelja aasta jooksul arvates tööaasta lõpust. Pärast seda on nõudeõigus aegunud. Kuna Tartu Sideehituse töötajate töölepingud lõpetati pankrotihalduri poolt alates 09.11.2005.a, ei ole aegunud ei peale uue puhkuseseaduse kehtima hakkamist tekkinud puhkusehüvitise nõuded ega ka enne seda kehtinud puhkuseseaduse alusel tekkinud puhkusehüvitise nõuded. Õigus puhkusele ja puhkusetasule ja tööandja kohustus maksta puhkusetasu pankroti väljakuulutamiseni töötatud aja eest oli olemas pankroti väljakuulutamise ajal. Vastavalt

§ 42

loetakse pankroti väljakuulutamisega saabunuks võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäevad. Seega tuleb saabunuks lugeda ka võlgniku poolt töötajatele kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise maksmise tähtpäev ning nõuded puhkusetasu saamiseks tuleb esitada pankrotimenetluses üldises korras. Ekslik on kostja viide massikohustustele, kuna haldur ei ole teavitanud võlgniku kohustuste täitmisest loobumist. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hagejate esindaja Agu Eichenbaum esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Kostja OÜ Starberg Inkasso esindaja Jürgen Kirsis kohtuistungile ei ilmunud, kuid on esitanud kohtule taotluse, milles palub asja arutada ilma tema osavõtuta ja märkis, et kostja OÜ Starberg Inkasso jääb kohtule esitatud seisukohtade juurde. Kostja OÜ Procura ja Trustees esindaja Karol Kampus kohtuistungile ei ilmunud ja ei teatanud ka mitteilmumise põhjustest. Kohus on seisukohal, et kuna kohtule on esitatud poolte kirjalikud seisukohad hagi osas, siis lahendab kohus asja sisuliselt, ilma kostjate esindajate osavõtuta. KOHTU PÕHJENDUSED I. Kohtu seisukoht hagi aegumise osas. 04. mail 2005.a ASi Tartu Sideehitus (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul jäeti hagejate nõuded tunnustamata (I köide, tl. 8-15). 6 Pankrotiseaduse (

) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lg 2 sätestab, et tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Tulenevalt TsÜS § 136 lg 3 kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega oleksid pidanud hagejad, arvestades seaduses ette nähtud hagi aegumise tähtaega, esitama hagi hiljemalt

  1. juuni 2005.a. Nimetatud tähtaeg langes aga laupäevale. Tulenevalt TsÜS § 136 lg 8 kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Hagi on kohtusse esitatud
  2. juunil 2005.a, seega tähtaegselt ning see ei ole eeltoodust tulenevalt aegunud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ekslik on kostja OÜu Procura & Trustees seisukoht, et antud juhul tuleks hagi aegumise kohaldamisel lähtuda kuu mõiste õiguslikust sisust, et kuus on 30 päeva. Antud juhul on seaduses sätestatud tähtaeg hagi aegumiseks, seega tuleb tähtaja sisustamisel lähtuda seaduses antud tähtpäeva saabumise õiguslikust sisust. II. Kostjad on seisukohal, et nad on nõuete kaitsmise koosolekul hagejate nõuetele vastu vaielnud põhjendatult, kuna hagejad ei ole oma nõudeid tõendanud. Hagejate kirjalikes nõudeavaldustes haldurile esitatud nõuded ei vasta seaduses ettenähtud vormi nõuetele, kuna nõudeavaldustest ei tulene nõude sisu, alus ega ka see, kas nõue on tagatud pandiga. Hagejad ei ole lisanud nõudeavaldustele avaldustes nimetatud asjaolusid tõendavaid dokumente.

§ 94

lg 1 kohaselt nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.

§ 101

lg 1 sätestab, et haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Antud asja materjalidest ei nähtu, et pankrotihaldur on esitanud vastuväiteid hagejate nõuete tunnustamisele sellel alusel, et need ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kui on vaidlus nõuete põhjendatuse üle, siis tuleb see lahendada nõuete tunnustamise hagi menetlemisel. Vaidlust nõuete põhjendatuse üle ei lahendata nõuete kaitsmise koosolekul. III. Hagejate K.M. , N.U. , P.K. , I.M. , G.M. , U.R. , K.N. , J.L. , I.U. , M.T. ja P.K. nõudeks on tunnustada AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses saamata jäänud töötasu, kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise ja töölepingu lõpetamisel rahalise hüvituse nõudeid.

§ 8

lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Tulenevalt

§ 46

lg 7, kui haldur loobus pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest, võib lepingu teine pool esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana.

§ 106

lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Järgmise töölepingutega on tõendatud, et hagejad töötasid AS-s Tartu Sideehitus (pankrotis): - J.L. töölepingu nr 68 alusel alates 09.06.1993.a elektrik - lukksepana (I. köide tl. 118-122); - M.T. töölepingu nr 175 alusel alates 02.04.1997.a traktoristina (I. köide tl. 123-127); - G.M. töölepingu nr 184 alusel alates 12.05.1997.a abitöölisena (I. köide tl. 128-132); - I.M. töölepingu nr 9 alusel alates 06.05.1971.a sidekaabli-monteerijana (I. köide tl. 133137); 7 - K.M. töölepingu nr 157 alusel alates 06.06.1996.a traktoristina ja sidekaabli-monteerijana (I. köide tl. 138-142); P.K. töölepingu nr 41 alusel alates 01.07.1992 projektijuhina (I. köide tl. 143-147); I.U. töölepingu nr 31 alusel alates 23.02.1988.a projektijuhina (I. köide tl 148-152); N.U. töölepingu nr 310 alusel alates 02.10.2002.a traktoristina (I. köide tl. 153-157); K.N. töölepingu nr 198 alusel alates 07.07.1997.a elektrikuna (I. köide tl. 158-162); U.R. töölepingu nr 18 alusel alates 17.02.1986.a lukksepana (I. köide tl. 163-167); P.K. töölepingu nr 44 alusel alates 30.11.1992.a treial ja traktoristina (I. köide tl. 168-171). Hageja P.K. iga on töölepingud lõpetatud 19. augustil 2004.a (I köide, tl. 146) ja I.U. ga 02. juunil 2004.a (I. köide, tl. 151) töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel st. töötaja algatusel. Teiste hagejatega on töölepingud lõpetaud 09.11.2004.a TLS § 86 p 2 alusel so. tööandja pankroti väljakuulutamisel. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud Tartu Maakohtu 08.11.2004.a kohtuotsusega. 04. mail 2005.a nõuete kaitsmise koosolekul jäi tunnustamata hagejate nõue, kuna kostjad esitasid vastuväite nii nõude suurusele kui ka rahuldamisjärgule (tl. 8-15). 1.

§ 42

kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Kohus leiab, et kuna hagejate nõue põhineb töölepingutel, mis on sõlmitud enne AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankroti välja kuulutamist ja kuna tööandja pankrot on välja kuulutatud ning pankrotihaldur on loobunud pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest, on hagejate nõue tekkinud enne pankroti väljakuulutamist töötatud aja eest ning hagejad on

§ 8

lg 3 mõttes pankrotivõlausaldajad, kes on õigustatud nõudma oma nõude tunnustamist kohtus

§ 106lg 1 alusel.

Töölepingu seaduse § 74 lg 2 ja palgaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Hagejate nõuded ei ole vaadeldavad

§ 148

lg 1 loetletud massikohustustena, sest ei ole tekkinud pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest, st. pankrotihaldur ei ole hagejatega töölepinguid sõlminud.

  1. Hagejad on esitanud nõude tunnustada AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses nende saamata puhkusehüvitise ja puhkusetasu nõudeid. Kohus leiab, et hagejate õigus puhkusele ja tasule selle eest ning tööandja kohustus maksta puhkusetasu pankroti väljakuulutamiseni töötatud aja eest oli olemas pankroti väljakuulutamise ajal. Kuna pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlgade maksetähtpäevad saabunuks, tuleb saabunuks lugeda ka võlgniku poolt töötajale kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise maksmise tähtpäev. Puhkuseseaduse § 25 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise korral maksma töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Puhkuseseaduse § 25 sätestatud puhkuse hüvitise nõue ei ole seotud selle esitamise tähtajaga, vaid sellega, et rahalist hüvitist ei saa nõuda kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Puhkuseseaduse § 8 lg 1 piirab puhkusenõude õigust kuni nelja viimse aasta eest antavale puhkusele, mitte aga rahalise hüvitise nõude suurust kasutamata jäänud puhkuse eest. Hagejad taotlevad rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest, mida vastavalt puhkuseseaduse §-le 25 ei või taotleda kokku rohkem kui nelja aasta (mitte viimase nelja aasta eest) kasutamata jäänud puhkuse eest. Kostjate taotlus kohaldada hagejate puhkusetasu nõuetele aegumist on ainetu. Ühelgi hagejal ei ületa kasutamata jäänud puhkuse kalendripäevade arv nelja aasta kasutamata jäänud puhkust.
  2. Hagejad on AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotihaldurile esitanud veel töölepingu lõpetamise hüvituse nõude. TLS § 90 lg 2 kohaselt maksab töölepingu lõpetamisel pankroti väljakuulutamise tõttu töötajale hüvitust Eesti Töötukassa lõikes 1 nimetatud ulatuses, kuid mitte üle töötuskindlustuse seaduses sätestatud ulatuse. Vastavalt töötuskindlustuse seaduse §-le 20 hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale: enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist 8 saamata jäänud palk ja puhkusetasu ning enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis. Kokku makstakse töötajale Töötukassast kuni tema kolm keskmist brutokuupalka, kuid mitte rohkem kui kolm Statistikaameti avaldatud Eesti keskmist brutokuupalka. Töötuskindlustuse seaduse § 20 lg 2 kohaselt makstakse hüvitised töötajale välja juhul, kui need on tööandja poolt välja maksmata. Töötuskindlustuse seadus seab hüvituse miinimummäära, mille saamine on töötajale tööandja pankroti korral riigi poolt tagatud. Siinkohal nõustub kohus hagejate seisukohaga, et kuna töötukindlustuse seaduse § 20 sätestab tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral hüvitatavad nõudeliigid ning nõuete tasumise järjekorda ei ole sätestatud ka töölepinguseaduses ega palgaseaduses, seega ei saa hagejad kuidagi ära näidata iga nõude suurust, kuna nõude üldsummast tasub töötukassa summa, mis on piiritletud suuruse ja liikidega kuid mitte liikide järjekorraga. Kui töötajate nõuded on aga suuremad kui kolm Eesti keskmist brutopalka, on tal õigust taotleda nende rahuldamist pankrotimenetluse käigus

§ 153lg 1 p-s 2 sätestatud nõudena.

Hagejatel on võlausaldajana õigus saada oma nõudele rahuldust võlgniku vara arvel Eesti Töötukassa poolt rahuldamata ulatuses. Järgnevalt käsitleb kohus iga hageja saamata jäänud töötasu nõuet, puhkusehüvitise ja –tasu nõuet ning koondamisehüvitise nõuet iga hageja kohta eraldi. J.L. palub AS Tartu Sideehitus pankrotimenetluses tunnustada saamata töötasu nõuet summas 2688 krooni, puhkuse kompensatsiooninõuet summas 6704 krooni ja koondamishüvitise nõuet summas 15 618 krooni (III Köide, tl 94, 96). 2004.a oktoobri töötasu arvestusega (III köide tl. 125) ja palgalehega nr 16 (III köide tl. 127) on tõendatud, et hageja töötasu oli oktoobris 2688 krooni. Perioodil

  1. oktoober 2004.a kuni
  2. november 2004.a oli J.L. haiguslehel (III köide tl. 129). Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks palk 2004.a oktoobri eest makstud (III. köide tl. 94-134). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (III köide, tl 130) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 28 kalendripäeva, millest ta kasutas puhkusena jaanuaris 3 kalendripäeva (III köide, tl. 95). Kasutamata puhkuse reserv vähenes seega 3 kalendripäeva võrra. Töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestvuseks 2,5 päeva iga töötatud täiskuu eest (I. köide, tl 119). Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada 2004.a eest saadav puhkus. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (III. köide, tl 95) (28-3 + 25) 50 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvituseks on 6704 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus 8pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud. Töölepingust nähtub, et hagejal oli pidevat tööstaaži antud tööandja juures üle 10 aasta, seega on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 c-le nelja kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutusest nähtub (III. köide, tl 94), et hageja keskmiseks palgaks on 3904,62 krooni. Seega on hagejal saada töölepingu lõpetamise hüvitist summas ( 3904,62x4) 15 618 krooni. Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 11 586 krooni (III köide, tl 132). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele J.L. nõue summas (2688+6704+15 618-11 586) 13 424 krooni. M.T. palub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada saamata töötasu nõuet summa 2160 krooni, saamata puhkusetasu nõuet summas 4456 krooni, puhkusehüvitise nõuet summas 6125 krooni ja koondamisehüvitise nõuet summas 14 350 krooni (III köide, tl 135, 137). 2004.a augusti töötasu arvestusega (III köide tl. 161) ja palgalehega nr 42 (III köide tl. 162) on tõendatud, et hageja töötasu oli augustis 840 krooni ning 2004.a septembri töötasu arvestusega (III 9 köide tl. 168) ja palgalehega nr 44 (III köide tl. 169) on tõendatud, et hageja töötasu oli septembris 1320 krooni. Perioodil
  3. juuli 2004.a kuni
  4. august 2004.a oli M.T. haiguslehel (III köide tl. 138).
  5. augusti 2004.a juhataja käskkirjaga nr 46 oli M.T. korralisel puhkusel perioodil
  6. august kuni
  7. september 2004.a (III köide tl. 140). Oktoobris ja novembris hagejal M.T. l töötatud tööpäevi ei olud (III köide tl. 135, 173-175). Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks palk 2004.a augusti ja septembri eest makstud (III köide tl. 135-179). Kohus on seisukohal, et hageja saamata töötasu arvestus on põhjendatud (III köide tl. 135). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (III köide, tl 176) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 47 kalendripäeva, millest ta kasutas puhkusena jaanuaris 3 kalendripäeva ja augustis ning septembris 30 kalendripäeva (III köide, tl. 136). Kasutamata puhkuse reserv vähenes seega 33 kalendripäeva võrra. Töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestvuseks 30 kalendripäeva (I. köide, tl 119). Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada 2004.a eest saadav puhkus. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (III. köide, tl 136) (47-3-30 + 25) 39 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvituseks on 6125 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud. 2004.a augustikuu palgalehelt nr 39 nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 4456,15 krooni (III köide, tl 163). Kohtul esitatud palgalehtedelt ega ka AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks nimetatud puhkusetasu välja makstud (III köide, tl. 135-179). Töölepingust nähtub, et hagejal oli pidevat tööstaaži antud tööandja juures ligi 7 aasta, seega on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 b-le kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutuse kohaselt (III. köide, tl 135) on hageja keskmiseks palgaks 4783,44 krooni. Seega on hagejal saada töölepingu lõpetamise hüvitist summas (4783,44x3) 14 350 krooni. Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 14 151 krooni (III köide, tl 179). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele M.T. nõue summas (14 350+2160+4456+6125-14 151) 12 940 krooni. K.M. palub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada saamata töötasu nõuet summas 5880 krooni, saamata puhkusehüvitise nõuet summas 2640 krooni ja koondamisehüvitise nõuet summas 5254 krooni (III köide tl. 1, 3). 2004.a septembri töötasu arvestusega (III köide, tl. 33) ja palgalehega nr 44 (III. köide tl. 34) on tõendatud, et hageja töötasu oli septembris 2640 krooni. 2004.a oktoobri töötasu arvestusega (III. köide, tl. 38) ja palgalehega nr 16 (III köide, tl. 39) on tõendatud, et hageja töötasu oli oktoobris 2520 krooni. 2004.a novembrikuu töötasu arvestusega (III köide tl. 40) ja palgalehega (III köide tl. 41) on tõendatud, et hageja töötasu oli novembris 720 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks palk 2004.a septembri, oktoobri ja novembri eest makstud (III köide tl 1-45), kokku summas 5880 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja saamata töötasu arvestus on põhjendatud (III köide tl. 1). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (III köide, tl 4) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 40 kalendripäeva, millest ta kasutas puhkusena jaanuaris 3 kalendripäeva ja juunis ning juulis 14 kalendripäeva (III köide, tl. 2, 5). Kasutamata puhkuse reserv vähenes seega 17 kalendripäeva võrra. Töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestvuseks 2,5 päeva iga töötatud kuu eest (I. köide, tl 139). Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada 2004.a eest saadav puhkus. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (III. köide, tl 2) (40-3-14 + 25) 48 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvituseks on 10 5254 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud. Töölepingust nähtub, et hagejal oli pidevat tööstaaži antud tööandja juures ligi 8 aasta, seega on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 b-le kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutuse kohaselt (III. köide, tl 1) on hageja keskmiseks palgaks 3272,22 krooni. Seega on hagejal saada töölepingu lõpetamise hüvitist summas (3272,22x3) 9817 krooni. Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 9816 krooni (III köide, tl 43). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele K.M. nõue summas (9817+5254+5880-9816) 11 135 krooni. P.K. palub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada saamata töötasu nõuet summas 21 964 krooni, puhkusetasu nõuet summas 15 098,65 krooni ja puhkusehüvitise nõuet summas 3605,36 krooni (I köide tl. 218, 220). P.K. il koondamishüvituse nõuet ei ole, kuna temaga lõpetati leping TLS § 79 alusel
  8. augustil 2004.a (I. köide, tl 146). 2004.a märtsikuu palgalehest nr 13 (I tl. 223) nähtub, et hageja töötasu oli märtsikuus 6500 krooni. 2004.a aprillikuu palgalehest nr 18 nähtub, et hageja töötasuks oli aprillis 6500 krooni (I. köide tl. 224). 2004.a maikuu palgalehelt nähtub, et hageja töötasuks mais oli 4642,85 krooni (I. köide tl. 226). 2004.a augustikuu palgalehelt nr 40 nähtub, et hageja töötasuks augustis oli 4321,20 krooni (I köide, tl. 228). Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks palk 2004.a märtsi, aprilli, mai, augusti eest makstud, kokku 21 964 krooni (I köide tl 218-285). Kohus on seisukohal, et hageja saamata töötasu arvestus on põhjendatud (I köide tl. 218). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (I. köide tl. 232) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 30 päeva, millest ta on kasutanud puhkusena 2004.a jaanuaris 3 kalendripäeva, mais 7 kalendripäeva ja juunis 23 kalendripäeva, kokku 33 päeva (I köide, tl 219). Töölepingu p. 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestus 2,5 päeva iga töötatud täiskuu eest (I köide, tl. 144). Tööleping lõpetati hagejaga
  9. augustil 2004.a TLS § 79 alusel (I. köide, tl. 146). Seega on hagejal õigus saada töölepingu lõpetamisel puhkusehüvitist perioodi 01.01.2004.a – 19.08.2004.a eest (8 kuud x 2,5 päeva) 20 päeva. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (I. köide, tl. 219) kokku (30-33+20) 17 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvitiseks on 3605 krooni (I. köide, tl. 219). Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud. 2004.a maikuu palgalehelt nr 24 nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 7382,15 krooni (I köide, tl 1225) ja 2004.a juulikuu palgalehelt nr 38a nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 7716,50 krooni (I. köide, tl 227), kokku 15 098,65 krooni. Kohtul esitatud palgalehtedelt ega ka AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks nimetatud puhkusetasud välja makstud (I köide, tl. 218-285). Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 19 419 krooni (I köide, tl 233). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele P.K. nõue summas (21 964+15 098,65+3605,36- 19 419) 21 249 krooni. N.U. palub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada saamata töötasu nõuet summas 3240 krooni, koondamishüvitise nõuet summas 6747 krooni ja puhkusehüvitise nõuet summas 1919 krooni (II köide, tl. 118-120). 2004.a oktoobri töötasu arvestusega (II köide tl. 155) ja palgalehega nr 16 (II köide tl. 156) on tõendatud, et hageja töötasu oli oktoobris 2520 krooni. 2004.a novembri töötasu arvestusega (II 11 köide tl. 157) on tõendatud, et hageja töötasu novembris oli 720 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks palk 2004.a oktoobri ja novembri eest makstud (II köide tl 118-160), kokku 3240 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja saamata töötasu arvestus on põhjendatud (II köide tl. 118). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (II köide, tl 123) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 19 kalendripäeva, millest ta kasutas puhkusena jaanuaris 3 kalendripäeva ja veebruaris 24 kalendripäeva (III köide, tl. 2, 5). Töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestvuseks 30 kalendripäeva (I. köide, tl 154). Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada 2004.a eest saadav puhkus perioodi eest 01.01.-09.11.2004.a, so. 25 päeva. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (II. köide, tl 119) (25-8) 17 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvituseks on 1919 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud. Töölepingust nähtub, et hagejal oli pidevat tööstaaži antud tööandja juures 2 aasta, seega on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 a-le kahe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutuse kohaselt (II. köide, tl 118) on hageja keskmiseks palgaks 3373 krooni. Seega on hagejal saada töölepingu lõpetamise hüvitist summas (3373x2) 6747 krooni. Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 10 119 krooni (II köide, tl 160). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele N.U. nõue summas (6747+1919+3240-10 119) 1787 krooni. K.N. palub AS Tartu Sideehitus pankrotimenetluses tunnustada saamata töötasu nõuet summas 3240 krooni, koondamishüvitise nõuet summas 9461 krooni ja puhkusehüvitise nõuet 1165 krooni (III köide, tl. 46-48). 2004.a oktoobri töötasu arvestusega (III köide tl. 87) ja palgalehega nr 16 (III köide tl. 88) on tõendatud, et hageja töötasu oli oktoobris 2520 krooni. 2004.a novembri töötasu arvestusega (III köide tl. 89) on tõendatud, et hageja töötasu novembris oli 720 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks palk 2004.a oktoobri ja novembri eest makstud (III köide tl 46-93) kokku
  10. Kohus on seisukohal, et hageja saamata töötasu arvestus on põhjendatud (III köide tl. 46). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (III köide, tl 93) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 46 kalendripäeva, millest ta kasutas puhkusena jaanuaris 3 kalendripäeva, juunisjuulis 24 kalendripäeva ja augustis-septembris 30 kalendripäeva (II köide, tl. 47). Töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestvuseks 30 kalendripäeva (I. köide, tl 159). Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada 2004.a eest saadav puhkus perioodi eest 01.01.-09.11.2004.a, so. 25 päeva. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (III. köide, tl 47) (46+25-3-24-30) 11 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvituseks on 1165 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud. Töölepingust nähtub, et hagejal oli pidevat tööstaaži antud tööandja juures 7 aasta, seega on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 b-le kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutuse kohaselt (III. köide, tl 46) on hageja keskmiseks palgaks 3153,71 krooni. Seega on hagejal saada töölepingu lõpetamise hüvitist summas (3153,71x3) 9461 krooni. Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 9462 krooni (II köide, tl 160). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele K.N. nõue summas (9461+1165+3240-9462) 4404 krooni. 12 P.K. palub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada saamata töötasu nõuet summas 600 krooni, koondamishüvitise nõuet summas 6596 ja puhkusetasu ja-hüvitise nõuet summas 6596 krooni (II köide tl. 199, 201). 2004.a juuli töötasu arvestusega (II köide tl. 213) on tõendatud, et hageja töötasuks oli juulis 600 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks palk 2004.a juuli eest makstud (II köide tl 199-231). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (II köide, tl 205) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 65 kalendripäeva, millest ta kasutas puhkusena veebruaris-märtsis 24 kalendripäeva, märtsis aprillis 15 kalendripäeva ja juulis augustis 30 kalendripäeva (II köide, tl. 200). Töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestvuseks 2,5 päeva iga töötatud täiskuu eest (I. köide, tl 169). Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada 2004.a eest saadav puhkus. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (II. köide, tl 200) (25-4) 21 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvituseks on 2217 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud. 2004.a juulikuu palgalehelt nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 4379 krooni (II köide, tl 214). Kohtul esitatud palgalehtedelt ega ka AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks nimetatud puhkusetasu välja makstud (II köide, tl. 199-231). Töölepingust nähtub, et hagejal oli pidevat tööstaaži antud tööandja juures ligi 12 aasta, seega on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 c-le nelja kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutuse kohaselt (II. köide, tl 1) on hageja keskmiseks palgaks 3661,88 krooni. Seega on hagejal saada töölepingu lõpetamise hüvitist summas (3661,88x4) 14 647 krooni. Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 10 986 krooni (II köide, tl 206). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele P.K. nõue summas (14 647+4379+2217+600-10986) 10 857 krooni. G.M. palub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada saamata puhkusetasu ja –hüvitise nõuet summas 11 881 krooni ja koondamishüvituse nõuet summas 9691 krooni (II köide tl. 73-75). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (II köide, tl 76) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 40 kalendripäeva, millest ta kasutas puhkusena jaanuaris 3 kalendripäeva, märtsis-aprillis 24 kalendripäeva ja juunis 26 kalendripäeva (II köide, tl. 74). Töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestvuseks 30 kalendripäeva aastas (I. köide, tl 129). Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada 2004.a eest saadav puhkus. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (II. köide, tl 74) (25-13) 12 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvituseks on 1324 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud (II köide, tl 73-117). 2004.a juunikuu palgalehelt nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 3341,70 krooni (II köide, tl 176). 2004.a juulikuu palgalehelt nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 3771,60 krooni (II köide, tl. 249). 2004.a augustikuu palgalehelt nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 3443,65 krooni (II köide, tl 183), kokku 10 556,95 krooni. Kohtul esitatud palgalehtedelt ega ka AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks nimetatud puhkusetasud välja makstud (II köide, tl. 73-117). 13 Töölepingust nähtub, et hagejal oli pidevat tööstaaži antud tööandja juures 7 aasta, seega on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 b-le kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutuse kohaselt (II. köide, tl 73) on hageja keskmiseks palgaks 3230,46 krooni. Seega on hagejal saada töölepingu lõpetamise hüvitist summas (3230,46x3) 9691 krooni. Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 9690 krooni (II köide, tl 78). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele G.M. nõue summas (9691+11881-9690) 11 882 krooni. I.M. palub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada saamata puhkusetasu nõuet summas 10 512 krooni, puhkusehüvitise nõuet summas 3379 krooni ning koondamishüvitise nõuet summas 14 133 krooni (II köide tl. 163). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (II köide, tl 169) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 60 kalendripäeva, millest ta kasutas puhkusena jaanuaris 27 kalendripäeva, juunis-juulis 30 kalendripäeva (II köide, tl. 162). Kasutamata puhkuse reserv vähenes seega 57 kalendripäeva võrra. Töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestvuseks 30 kalendripäeva aastas (I. köide, tl 134). Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada 2004.a eest saadav puhkus. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (II. köide, tl 162) (25+3) 28 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvituseks on 3379 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud (II. köide, tl 161-198). 2004.a juunikuu palgalehelt nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 3731 krooni (II köide, tl 176). 2004.a augustikuu palgalehelt nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 3142 krooni (II köide, tl 183). 2004.a septembrikuu palgalehelt on näha, et hagejal on saada puhkusetasu summas 3638,60 krooni (II köide, tl 187), kokku 10 511,60 krooni. Kohtul esitatud palgalehtedelt ega ka AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks nimetatud puhkusetasud välja makstud (II köide, tl. 161-198). Töölepingust nähtub, et hagejal oli pidevat tööstaaži antud tööandja juures 33 aasta, seega on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 c-le nelja kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutuse kohaselt (II. köide, tl 161) on hageja keskmiseks palgaks 3533,19 krooni. Seega on hagejal saada töölepingu lõpetamise hüvitist summas (3533,19x4) 14 133 krooni. Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 10 599 krooni (II köide, tl 196). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele I.M. nõue summas (14 133+3379+10 512-10599) 17 425 krooni. U.R. palub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada saamata puhkusetasu ja –hüvitise nõuet summas 13 384,90 krooni ning koondamishüvitise nõuet summas 9955 krooni (II köide tl. 234). Puhkuste reservide inventuurist seisuga 31.12.2003.a (II köide, tl 238) nähtub, et hageja kasutamata puhkuse reserv oli 43 kalendripäeva, millest ta kasutas puhkusena juunis-juulis 30 kalendripäeva (II köide, tl. 233). Kasutamata puhkuse reserv vähenes seega 30 kalendripäeva võrra. Töölepingu p 5 kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestvuseks 2,5 kalendripäeva iga töötatud täiskuu eest (I. köide, tl 164). Toodud puhkuse arvestusele tuleb lisada 2004.a eest saadav puhkus. Töölepingu lõpetamise seisuga oli hagejal kasutamata jäänud puhkust vastavalt puhkuse arvestamise lehele (II. köide, tl 233) (25+13) 38 kalendripäeva, mille rahaliseks hüvituseks on 3538 krooni. Kohtule esitatud palgalehtedest ja AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusehüvitist makstud (II. köide, tl 232-269). 14 2004.a juunikuu palgalehelt nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 2547,60 krooni (II köide, tl 243). 2004.a juulikuu palgalehelt nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 2317,20 krooni (II köide, tl. 249). 2004.a augustikuu palgalehelt nähtub, et hagejal on saada puhkusetasu summas 2433,10 krooni (II köide, tl 1257). 2004.a septembrikuu palgalehelt on näha, et hagejal on saada puhkusetasu summas 2548,90 krooni (II köide, tl 262), kokku 9846,80 krooni. Kohtul esitatud palgalehtedelt ega ka AS Tartu Sideehitus (pankrotis) konto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks nimetatud puhkusetasud välja makstud (II köide, tl. 232-269). Töölepingust nähtub, et hagejal oli pidevat tööstaaži antud tööandja juures 18 aasta, seega on tööandja kohustatud maksma töölepingu lõpetamisel hüvitust vastavalt TLS § 90 lg 1 p 1 c-le nelja kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutuses kohaselt (II. köide, tl 232) on hageja keskmiseks palgaks 2488,66 krooni. Seega on hagejal saada töölepingu lõpetamise hüvitist summas (2488,66x4) 14 133 krooni. Eesti Töötukassa 27.05.2005.a otsuse alusel maksti hagejale hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu 7476 krooni (II köide, tl 196). Seega kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele U.R. nõue summas (9955+13 384,90-7467) 15 873 krooni. Siinjuures peab kohus vajalikus märkida, et kostjate poolt ei ole hagejate esitatud saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja –tasu ning koondamisehüvitise nõuete arvutusi vaidlustatud. Seega summade suuruse üle poolte vahel vaidlust ei ole. IV. A.T. saamata töötasu, puhkusehüvitise, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamise hüvitise nõuete tunnustamine AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses. Töölepingu nr 29 alusel töötas A.T. ASis Tartu Sideehitus (pankrotis) alates 17.08.1981.a projektijuhina (I köide, tl. 172-176). Kohtule on esitatud 06.09.2004.a töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 9-11-2/1772-2004, millega on rahuldatud A.T. poolt AS Tartu Sideehitus (pankrotis) vastu esitatud nõuded (II köide, tl. 68-69). Nimetatud otsusega on ASlt Tartu Sideehitus välja mõistetud A.T. kasuks saamata palk 2004.a märtsi eest 4521,70 krooni, aprilli eest 3404,80 krooni, mai eest 3095,20 krooni, puhkusetasu 3476,70 krooni, puhkusehüvitus 9750 krooni ja hüvitusena töölepingu lõpetamise eest kahe kuu keskmine palk 13 000 krooni. Otsuse kohaselt loetakse ASi Tartu Sideehitus (pankrotis) ja A.T. vaheline tööleping lõppenuks 21.06.2004.a TLS § 82 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Antud töövaidluskomisjoni otsust ei ole vaidlustatud ja seega on see jõustunud ning kuulub see täitmisele (II. köide, tl. 67).

§ 42

kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrot kuulutati välja 08.11.2004.a. Seega on A.T. nõue töövaidluskomisjoni 06.09.2004.a otsuse alusel töövaidlusasjas nr 911-2/1772-2004 tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ning hageja on

§ 8

lg 3 mõttes pankrotivõlausaldaja, kes on õigustatud nõudma oma nõude tunnustamist kohtus

§ 106lg 1 alusel.

Eesti Töötukassa on 27.05.2005.a otsuse nr 30500012 alusel maksnud A.T. le hüvitist summas 19 500 krooni (II köide, tl. 70-71) tööandja maksejõuetuse tõttu. Seega on hagejal õigus nõuda AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamise hüvitise nõude tunnustamist summas ((11 021 krooni töötasu + 3476,70 krooni puhkusetasu + 9750 krooni puhkusehüvitis + 13 000 krooni töölepingu lõpetamise hüvitis) 37 247,70 – 19 500 töötukassa poolt makstud hüvitis) 17 747,70 krooni. V. Kohtu seisukoht Õigusbüroo Aspekt OÜu nõude tunnustamise osas AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses. Õigusbüroo Aspekt OÜu nõue võlgniku vastu on tekkinud: 15

  1. a)Teeäärekivide ostmisel ASist Ikodor, kes loovutas nõude võlausaldajale 23.09.2004.a, nõude suurus 6170,33 krooni.
  2. b)Liiklusmärkide rendi ja paigalduse eest ASile Põlva Teed, kes loovutas nõude 21.09.2004.a võlausaldajale, nõude suurus 6699,48 krooni.
  3. c)Turbamulla, täiteliiva, piinliiva ja sõelutud ehitusliiva ostmisel ASilt Ropka Liiv, kes loovutas nõude 21.09.2004.a võlausaldajale, nõude suurus 70 977,13 krooni.
  4. d)Vedelkütuse ostmisel ASilt Eksar-Transoil, kes loovutas nõude 23.09.2004.a võlausaldajale, nõude suurus 33 991,57 krooni. Kokku palub Õigusbüroo Asepekt OÜ tunnustada tema nõuet AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 117 859 krooni. 5.1. 23. septembri 2004.a teatisega teatas Eksar-Transoil Tartu Sideehitus ASile (pankrotis), et nad on 23. septembril 2004.a võlgniku tasumata arve nr 1118 (05.03.2004.
  5. a)tuleneva nõude tervikuna loovutanud Õigusbüroole Aspekt OÜ ning seega on uueks kreeditoriks alates 23. september 2004.a Õigusbüroo Aspekt OÜ (I. köide, tl. 178). Kohtule on esitatud 05. märtsi 2004.a arve nr 1118, mille kohaselt on Tartu Sideehituse AS (pankrotis) ostnud AS-lt Eksar-Transoil diiselkütust 25 500,05 krooni eest. Arvele on märgitud, et maksega hilinemisel on viivis 0,15% päevas (I köide, tl. 179). Hageja kinnitusel on nimetatud arve võlgniku poolt tasumata. Viivise arvestuse kohaselt on nimetatud arve tasumata jätmisest viivis summas 8491,52 krooni (I. köide, tl. 180). 5.2. 23. septembri 2004.a teatisega teatas Ikodor AS Tartu Sideehitus ASile (pankrotis), et nad on 23. septembril 20004.a võlgniku tasumata arvetest nr 2282 (06.05.2004.
  6. a)ja 2430 (18.05.2004) tuleneva nõude tervikuna loovutanud Õigusbüroole Aspekt OÜ ning seega on uueks kreeditoriks alates 23. september 2004.a Õigusbüroo Aspekt OÜ (I. köide, tl. 181). Kohtule on esitatud 18. mai 2004.a arve nr 2430 ja 06. mai 2004.a arve nr 2282, mille kohaselt on Tartu Sideehituse AS (pankrotis) ostnud Ikodor ASlt teeäärekive 2873,75 krooni ja 2937,60 krooni, kokku 5811,35 krooni eest (I. köide, tl. 182-183). Hageja kinnitusel on nimetatud arved võlgnikul tasumata. Viivise arvestuse kohaselt on nimetatud arvete tasumata jätmisest arvutatud viivist summas 358,98 krooni (I. köide, tl. 184). 28. märtsi 2006.a kohtuistungil tunnistaja Ülo Peedosoni poolt, kes oli ASi Tartu Sideehitus (pankrotis) autojuht, ütlustega on tõendatud, et 06. mail 2004.a ja 18. mail 2004.a viis ta Tartu Sideehituse AS-le teeäärekive. 06. mai ja 18. mai arve-saatelehtedel on tema allkiri kinnitamaks kauba kättesaamist (III köide, tl 190). 5.3. 21. septembri 2004.a teatisega teatas AS Ropka Liiv Tartu Sideehitus ASile (pankrotis), et nad on 21. septembril 20004.a arvetest nr 240146, 240221, 240242, 240251 tuleneva nõude summas 67 450,48 krooni tervikuna loovutanud Õigusbüroole Aspekt OÜ ning seega on uueks kreeditoriks alates 21. september 2004.a Õigusbüroo Aspekt OÜ (I. köide, tl. 185). Kohtule on esitatud 20. aprilli 2004.a arve nr 240146, mille kohaselt on Tartu Sideehitus AS (pankrotis) tellinud ASlt Ropka Liiv täiteliiva ja turbamulda 554,39 krooni eest (I. köide, tl. 186). 31. mai 2004.a arve nr 240221 kohaselt on Tartu Sideehituse AS (pankrotis) tellinud ASlt Ropka Liiv peenliiva ja sõelutud ehitusliiva 5898,43 krooni eest (I. köide, tl 187). 31. mai 2004.a arve nr 240242 kohaselt on AS Tartu Sideehitus (pankrotis) tellinud ASlt Ropka Liiv peenliiva 450,03 krooni eest (I köide, tl 188). 21. juuni 2004.a arve nr 240251 kohaselt on AS Tartu Sideehitus (pankrotis) tellinud ASlt Ropka Liiv täiteliiva ja peenliiva 60547,63 krooni eest (I köide, tl 189). Hageja kinnitusel on nimetatud arved võlgnikul tasumata. Viivise arvestuse kohaselt on nimetatud arvete tasumata jätmisest arvutatud viisist summas 3546,65 krooni. 16 07. mail 2004.a on AS Tartu Sideehitus (pankrotis) väljastanud ASle Ropka Liiv garantiikirja, milles kinnitab, et tasumine on garanteeritud vastavalt esitatud arvele (I. köide, tl. 195). 5.4. 21. septembri 2004.a teatisega teatas Põlva Teed AS Tartu Sideehitus ASile (pankrotis), et nad on 21. septembril 20004.a arvest nr 1282 (31.12.2003) tuleneva nõude summas 6018 krooni tervikuna loovutanud Õigusbüroole Aspekt OÜ ning seega on uueks kreeditoriks alates 21. september 2004.a Õigusbüroo Aspekt OÜ (I. köide, tl. 191). 31. detsembri 2003.a arve nr 1282 kohaselt on AS Tartu Sideehitus (pankrotis) rentinud ASlt Põlva Teed liiklusmärke ja lasknud neid paigaldada 6018 krooni eest (I köide, tl 192). Hageja kinnitusel on võlgnikul nimetatud arve tasumata. Viivise arvestuse kohaselt on nimetatud arve tasumata jätmisest arvutatud viivist summas 681,48 krooni (I köide, tl. 194). 18. aprilli 2006.a kohtuistungil hageja I.U. poolt vande all antud seletustest nähtub (III köide, tl 208), et ta töötas kuni 2004.a aprillikuuni ASis Tartu Sideehitus (pankrotis) juhatajana. Hageja kinnitab, et tema tellis ASlt Põlva Teed liiklusmärkide rendi ja paigalduse. AS Põlva Teed paigaldas tellitud märgid Vastse-Kuuste aleviku ja need olid seal üleval kolm kuud, terve ehitusperioodi aja. Kokkuleppel ASga PõlvaTeed esitati Tartu Sideehitus ASle (pankrotis ) arve nr 1282 (I köide, tl 192). Arve jäi ASl Tartu Sideehitus (pankrotis) tasumata. Samuti tellis I.U. ASlt Eksar-Transoil ajalehekuulutuse peale 4t diiselkütust. Tartu Sideehituse ASle (pankrotis) väljastati arve nr 1118 (I. köide, tl. 179). Diiselkütus toodi ASi Tartu Sideehitus (pankrotis) tanklasse. Arve jäi ASl Tartu Sideehitus (pankrotis) tasumata. ASl Tartu Sideehitus oli ASga Ropka Liiv kokkulepe liiva tarnimise kohta. Toimiku lehekülgedel (I. köide) 186-189 on ASi Ropka Liiv esitatud arved, mis jäid ASl Tartu Sideehitus (pankrotis) tasumata. Tellitud liiv toodi Kasaka Transpordi poolt kohale ASi Tartu Sideehitus (pankrotis) territooriumile. Kohus on seisukohal, et ülal loetletud arvetega ja tunnistaja Ülo Peedosoni ütlustega ning hageja I.U. poolt kohtus vande all antud seletustega on tõendatud, et AS Tartu Sideehitus (pankrotis) oli võtnud endale rahalisi kohustusi järgmiste võlausaldajate ees:
  7. a)ASi Ikodor ees summas 25 500,05 krooni,
  8. b)ASi Põlva Teed ees summas 5811,35 krooni,
  9. c)ASi Ropka Liiv ees summas 67 450,48 krooni ja
  10. d)AS Eksor-Transoil ees summas 6018 krooni. Hageja Ülo Peedoson kinnitas kohtuistungil, et AS Tartu Sideehitus (pankrotis) on jätnud nimetatud summad võlausaldajatele tasumata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei ole loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Antud asja materjalidest nähtub, et AS Ikodor, AS Põlva Teed, AS Ropka Liiv ja AS Eksar-Transoil on nõuetekohaselt teatanud ASle Tartu Sideehitus (pankrotis) tema vastu ülal loetletud nõuete loovutamisest Õigusbüroo Aspekt OÜle. Loovutamise teatistes on märgitud, et kohustis tuleb täita Õigusbüroo Aspekt OÜle. Nõuded loovutati vastavalt, kas 21. septembril või 23. septembril 2004.a. Õigusbüroo Aspekt OÜ on arvestanud võlgniku poolt ülanimetatud arvete tasumata jätmiselt viivist kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Kohus nõustub kostjatega selles osas, et hageja ei ole lähtunud viivise arvutamisel õigest viivisemäärast. Võlaõigusseaduse rakendamisseaduse § 14 kohaselt loetakse kuni Eesti Vabariigi liitumiseni Euroopa Liiduga võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsugust intressimäära. Võlaõigusseaduse (redaktsioon 01.05.2004 - 10.11.2004.a.) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 17 täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 93 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 04. mail 2004.a on Eesti Pank Ametlikes Teadaannetes teatanud, et Võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2004 oli 2%. Seega on seadusest tuleneva intressimääraks kuni 01. maini 2004.a (s.o Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga) 14% aastas st 0,038% päevas ja sellest kuupäevast edasi on (7+2) 9% aastas, so 0,025% päevas (siin juures tuleb arvestada muutuvat Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäära). AS Eksar-Transoil poolt esitatud 05. märtsi 2004.a arvele on märgitud viivismääraks 0,15% päevas. Arve on allkirjastanud ASi Tartu Sideehitus (pankrotis) bensiinijaama töötaja. Kohus on seisukohal, et ASi Tartu Sideehitus (pankrotis) bensiinijaama töötaja ei saa kokkuleppida arve allkirjastamisega ASi Tartu Sideehituse (pankrotis) nimel viivise suuruses. Seega kohus leiab, et ka nimetatud arve viise arvestamisele tuleb kohaldada seaduses ettenähtud viivisemäära. AS Eksar –Transoil 05.märtsi 2004.a arve nr 1118 viivise arvestus: arve summa % Alg. Lõpp kuupäev kuupäev 05.03.2004.a 25 500,05 26.03.200426.03.2004 08.11.2004 arve nr 1118 01.05.2004 0,038% päevas; 01.05.200408.11.2004 0,025% päevas 35+ 191 Viivis kokku 339,15 krooni 1217,63 krooni Kokku 1556,78 krooni Ikodor ASi poolt esitatud 18. mai 2004.a arve nr 2430 ja 06.05.2004.a arve nr 2282 viivise arvestus: arve Summa % Alg Lõpp Kokku kuupäev kuupäev Nr 2282 2937,6 0,025 20.05.2004 08.11.2004 172 126,32 Nr 2430 2873,75 0,025 01.06.2004 08.11.2004 161 115,67 Kokku 241,99 krooni ASi Ropka Liiv poolt esitatud 30. aprilli 2004.a arve nr 240146, 31.mai 2004.a arve nr 240221, 31. mai 2004.a arve nr 240242 ja 21. juuni 2004.a arve nr 240251 viivise arvestus: arve Summa % 0,025 Alg kuupäev 10.05.2004 Lõpp kuupäev 8.11.2004 30.04.2004 nr 240146 31.05.2004 240221 31.05.2004 nr 240242 21.06.2004 nr 240251 554,39 182 25,22 5898,43 0,025 10.06.2004 8.11.2004 151 222,67 450,03 0,025 10.06.2004 8.11.2004 151 16,99 60 547,63 0,025 21.06.2004 8.11.2004 140 2119,17 Kokku 2384,05 18 krooni ASi Põlva Teed 31. detsembril 2003.a esitatud arve 1282 viivise arvestus arve summa 31.12.2003.a 6018 arve nr 1118 % 10.01.200401.05.2004 0,038% päevas; 01.05.200408.11.2004 0,025% päevas Alg. kuupäev 10.01.2004 Lõpp kuupäev 08.11.2004 111 191 Viivis kokku 253,84 krooni 287,36 krooni Kokku 541,20 krooni Lähtudes eeltoodud arvestustest on Õigusbüroo Aspekt OÜ põhivõlanõue AS Tartu Sideehitus (pankrotis) vastu summas 104 779,88 krooni ja viivise nõue summas 4 724,02 krooni, kokku 109 503,90 krooni. Õigusbüroo Aspekt OÜ nõue AS Tartu Sideehitus (pankrotis) vastu on tekkinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seega on Õigusbüroo Aspekt OÜ

§ 8

lg 3 mõttes pankrotivõlausaldaja, kes on õigustatud nõudma oma nõude tunnustamist kohtus

§ 106lg 1 alusel.

Eeltoodut arvestades kuulub AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele Õigusbüroo Aspekt OÜ nõue summas 109 503,90 krooni VI. Tunnustamisnõuete sisu.

§ 107

kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus on teinud kindlaks, et hagejate nõuete sisu, alused ja ulatus on tõendatud samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõuded, mille nad olid esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekule. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et nõuete kaitsmise koosolekule esitasid hagejad saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja -tasu ning koondamisehüvitise nõuded selle arvestusega, et töötukassa ei olnud neile hüvitist tööandja maksejõuetuse tõttu välja maksnud. Sellekohane Töötukassa otsus tehti alles 27. mail 2005.a, samas toimus ASi Tartu Sideehitus (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek 04. mail 2005.a. VII. Nõuete rahuldamisjärk. Kohus on seisukohal, et hagejate nõuded tuleb AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada muu tähtaegselt esitatud nõudena vastavalt

§ 153lg 1 p 2.

Kohus on teinud kindlaks, et hagejate nõuded on tekkinud enne AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankroti väljakuulutamist, seega ei ole hagejate nõuded massikohustused pankrotiseaduse mõttes (

§ 148

). KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Asja materjalidest nähtub, et hageja Õigusbüroo Aspekt OÜ tasus hagi esitamisel riigilõivu 1120 krooni (I. köide, tl 3, 40). Kohus on seisukohal, et kuna hagi on kostjate vastu nõuete tunnustamiseks 19 pankrotimenetluses rahuldatud, üksnes Õigusbüroo Aspekt OÜu nõue viiviste summas on rahuldatud osaliselt, siis on tegemist põhimõtteliselt hagi rahuldamisega ning on põhjendatud kostjatelt välja mõista hageja Õigusbüroo Aspekt OÜ kasuks riigilõiv 1120 krooni, millest 560 krooni kuulub väljamõistmisele OÜlt Procura & Trustees ning 560 krooni Starberg Inkasso OÜlt. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Antud asjas oli hagejate esindaja Agu Eichebaum OÜst Õigusbüroo Aspekt. Hagejate poolt on kohtule esitatud kohtukulude nimekiri, mille kohaselt on hageja P.K. kandnud õigusabikulusid summas 1180 krooni, hageja I.M. 1180 krooni, G.M. 1180 krooni, U.R. 1180 krooni, J.L. 1180 krooni, M.T. 1180 krooni, P.K. 1180 krooni, K.N. 1180 krooni, I.U. 1180 krooni, N.U. 1180 krooni, K.M. 1180 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades antud asja keerukust ja arutamisele kulunud aega, siis on hagejate õigusabikulud põhjendatud ulatuses. Kohus mõistab TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel kostjatelt välja hagejate õigusabikulud hagejate poolt nõutud suuruses. Hageja A.T. õigusabikulude nõuet esitanud ei ole. Kostjad vaidlesid vastu hagejate poolt nõutud kohtukulude jaotusele. Kostjad leiavad, et hagejad on põhjustanud ebavajalikke kohtukulude tekkimise. Hagejad teadsid või pidid teadma, et sellisel kujul ja oluliste puudustega nõuet ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustada ja nii ka hagi rahuldamine pole ilmselt võimalik. Sellistel asjaoludel nõuete esitamine on pahatahtlik. Sellisel juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 60 lg 4, mille kohaselt, kui hageja, kelle kasuks tehti kohtuotsus, esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoole tarbetut kohtuskäimist, võib kohus jätta kohtukulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Kohus on seisukohal, et kostjate sellekohane väide ei ole põhjendatud ja on asjakohatu. Antud hagi on kohtusse esitatud põhjusel, et hagejate nõudeid ei tunnustatud AS Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus on oma põhjendustes asunud seisukohale, et juhul kui on vaidlus nõude põhjendatuse üle, siis see tuleb lahendada kohtus hagimenetluse korras, mitte nõuete kaitsmise koosolekul. Sellise vaidluse esinemisel olid hagejad sunnitud oma nõuete kaitsmiseks esitama hagi. Samuti on kohus võtnud sisukohas selles osas, kas hagejate poolt esitatud nõuded olid kohaselt vormistatud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole alust kohaldada TsMS § 60 lg 4 ja jätta kostjatelt hagejate kasuks kohtukulud väljamõistmata. Kohtunik 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.