lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega.
lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Tartu linnal on õigus nõuda U.K. lt ja temaga koos elavalt perekonnaliikmelt H.U. eluruumi vabastamist, vabatahtlikult eluruumist 2 lahkumisest keeldumise korral on hagejal õigus nõuda kostjate väljatõstmist vaidlusalusest eluruumist Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et hagi üüri ja kommunaalteenuste võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada terves ulatuses, kuid mõista U.K. lt välja üüri- ja kommunaalteenuste võlg üürilepingu kehtivuse aja eest, so kuni aprill 2005 summas 4779.90 krooni (võla arvestus tl 11).
kohaselt on üürnikul üürileandjale tasu (üüri) maksmise kohustus.
lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid. Alates 01.04.2005, kui üürileping oli lõppenud ning hageja ei olnud seda pikendanud, kasutasid U.K. ja H.U. hagejale kuuluvat eluruumi hageja nõusolekuta, st puudus hageja pädeva organi otsus eluruumi üürilepingu pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks.
lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit kasutamisega rikkunud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. U. K ja H. U, kasutades ilma lepingust või seadusest tuleneva aluseta hagejale kuuluvat eluruumi ning sellega kaasnevaid kommunaalteenuseid, peavad hagejale hüvitama selle hariliku väärtuse. Kohus on seisukohal, et tl 32 oleva võlaarvestuse kohaselt üür koos eluruumi haldamise kuludega kokku mitte üle 541 krooni kuus on eluruumi üürimise harilik väärtus, samuti ei ole ebamõistlikult suured kulutused kaasnevatele kommunaalteenustele – maksimaalselt 187.65 krooni kuus.
lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra…U. K ja H. U on rikkunud hageja omandit korteris elamisega ilma hageja nõusolekuta. Seega on mõlemal korteris elaval isikul kohustus hüvitada rikkumise teel saadu harilik väärtus. Võlasumma perioodi eest alates 01.04.2005 kuni jaanuar 2006 on 7160.55 krooni ning tuleb U.K. lt ja H.U. välja mõista solidaarselt. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku … rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 60 lg 1 ja hageja esindaja taotlusele tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hageja kohtukulude katteks riigilõiv summas 1010 krooni. Arvestades üürilepingu lõppemise vaidluse puutumist ainult U.K. sse (riigilõiv lepingut puudutavalt nõudelt on 200 krooni) ja võlanõude rahuldamist 70 % ulatuses U.K. vastu ning 30 % ulatuses H U vastu jagab kohus väljamõistetava riigilõivu kostjate vahel selliselt, et mõistab U.K. lt välja 770 krooni riigilõivu katteks ning H.U. 240 krooni riigilõivu katteks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.