Vastustaja leiab, et A. A. poolt esitatud Riigiarhiivi 05.04.2005.a. teatis nr 18-73.6/2170/VÕ ei tõenda T. nr. 41 kinnistust J. nr 182 eraldamist ega ka ostu-müügilepingu sõlmimist. Nimetatud arhiiviteatises sisaldusid samad andmed, mis sisaldusid juba maakonnakomisjonile esitatud varasemates arhiiviteatistes ja dokumentides. Seega puudus ÕVVTK Valga Maakonnakomisjonil seaduslik alus muuta maakonnakomisjoni 27.05.1994 otsust nr 6135 ning komisjoni otsus on igati seaduslik. Vastustaja palub jätta rahuldamata A. A. kaebus ja ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 20.12.2005.a. otsus nr 10882 tühistamata, kohtukulud jätta kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 4.Kaebus on tähtaegne ja lubatav, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vaidlusalune haldusakt on antud 20.12.2005.a. Kaebus on kohtule esitatud 01.02.2006.a. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 9 lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul sätestab seadus teisiti. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 19 lõige 1 teine lause sätestab, et halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Seega on kaebus esitatud kahe kuulise vaidlustamistähtaja jooksul.
lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kaebuse esitaja taotleb komisjoni vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist ja 5 otsuse tühistamist.
lõike 2 punktist 1 tuleneva tühistamiskaebusega on hõlmatud ka haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise taotlus, kuna kohus saab tühistada ainult õigusvastase haldusakti, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi, mille tõttu on tegemist kaebusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koostoimest tuleneb, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt, kui selle haldusaktiga rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiratakse tema vabadusi. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et komisjoni vaidlustatud otsusega ei rikuta kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi, kuna komisjoni otsus põhineb kehtival õigusel ja on õigusega kooskõlas, mille tõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. 5.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lõike 1 punkt 2 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Analoogne regulatsioon on sätestatud Korra punkti 36 esimeses lõigus, mis sätestab, et kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud (taotletakse vara, mida ei olnud esialgu märgitud, esitatakse uusi tõendeid jms.), mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduse vastuvõtja materjalid ilmnenud asjaolude kohta kohalikule komisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kaebaja esitas 16.01.1992.a avalduse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks, mis jäeti ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 27.05.1994.a otsusega nr 6135 rahuldamata. 19.10.2005.a ja 23.11.2005.a taotles kaebaja seega haldusmenetluse uuendamist tema omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise haldusmenetluses ja selles menetluses antud haldusakti kehtetuks tunnistamist, milline taotlus jäeti aga komisjoni vaidlustatud otsusega (tl 7-8) rahuldamata. HMS § 64 lõige 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Käesoleva haldusaja suhtes ei kohaldu seadust, mis kohustaks vastustajat 27.05.1994.a otsust nr 6135 kaebaja toodud motiividel kehtetuks tunnistama. Selle haldusakti suhtes ei kohaldu ka ühegi seaduse sätted, mis keelaks seda otsust kehtetuks tunnistamast. Vastustajal oli seega 20.12.2005.a otsust nr 10882 andes kaalutlusõiguse kohaldamise pädevus. Vaidlustatud otsust on vastustaja põhjendanud kaalutlustega, et kaebaja poolt esitatud arhiiviteatis ei tõenda T. nr 41 kinnistust J. nr 182 eraldamist ja uusi andmeid võrreldes varasemate arhiiviteatistega ei ole komisjonile esitatud. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlusaluse otsuse andmisel järginud diskretsiooni piire, eesmärki, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kaebuse esitaja poolt 2005.aastal komisjonile esitatud tõendite alusel teinud õiguspärase otsuse. Kaebuse esitaja ei 6 ole võrreldes varasemates haldusvaidlustes ega halduskohtus ning tsiviilkohtus esitatud asjaoludega, esitanud uusi olulisi tõendeid, mille alusel vastustaja oleks saanud 1994.aasta otsuse tühistada. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse tema omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks endise J. nr 182 väikemaakoha suhtes. Asjaolu, et kaebuse esitaja leiab, et tema esivanemate omandiõigus ei saanudki tekkida ostumüügilepingu alusel, nagu on väidetud varasemates vaidlustes, vaid on tekkinud seaduse alusel, ei muuda olematuks tõsiasja, et puuduvad tõendid, mille alusel järeldada, et P. A. oleks omandanud J. talu T. nr 41 kinnistu nr 448 endistelt omanikelt või riigilt. Samuti ei ole tõendatud, et P. A. või J. A. omandiõigus oleks jäänud lõpuni vormistamata nende tahtest sõltumatutel asjaoludel. Kaebaja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et vastustaja ei ole täitnud jõustunud kohtulahendeid, sealhulgas halduskohtu otsust. ORAS § 6 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et vara õigusvastane võõrandamine on omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. Vara õigusvastase võõrandamisena käsitatakse käesolevas seaduses natsionaliseerimist, kollektiviseerimist, õigusvastaste repressioonide, sealhulgas massirepressioonide käigus ning muul käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tunnustele vastaval viisil toime pandud vara võõrandamist ajavahemikus 16. juunist 1940. a. kuni 1. juunini 1981. a. Paraku ei ole kaebuse esitaja poolt vastustajale 2005.aastal esitatud kirjalike tõenditega tõendatud, et kaebuse esitaja isa J. A. oleks olnud 1940.aastal natsionaliseeritud maa omanikuks, mis annaks ORAS § 8 lõike 3 punkti 1 kohaselt aluse kaebuse esitaja tunnistamiseks omandireformi õigustatud subjektiks kui endise omaniku pärija. Valga maakonnakomisjon on pädev kaebuse esitaja taotluste menetlemiseks ja otsus ei saa kuuluda tühistamisele ka motiivil, et asja on pädev lahendama Võru maakonnakomisjon, nagu leiab kaebaja. Kaebaja sellesisuline seisukoht on ekslik ja ei tulene õigusaktidest. Neil asjaoludel on esimese astme halduskohus seisukohal, et vaidlusalune komisjoni otsus nr 10882 on õiguspärane haldusakt, mis ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb
Roby Koik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.