Obsah (9)

§ 444§ 164§ 162§ 172§ 550§ 190§ 129§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 25. august 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koh

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud 15.12.1995 abielu Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr 1994 (toimiku lk 10). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et abielusuhted on lõppenud märtsis 2006 ning poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le

1. Hageja on esitanud ka nõude vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Hageja kasvatab A.P ja soovib, et poeg jääks ka edaspidi tema juurde elama. Kostja on hageja taotlusega nõus. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses, leiab kohus, et A.P tuleb jätta hageja juurde elama. Hageja on esitanud ka nõude elatise väljamõistmiseks. A.P sünnitunnistusest tuleneb, et pooled on tema vanemad (toimiku lk 7). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.
2. Hageja on taotlenud kostjalt elatise 2 200 krooni kuus väljamõistmist alates 01.09.
3. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leidis, et I.P lt tuleb välja mõista elatis 2 200 krooni kuus M.P kasuks poja A.P ülalpidamiseks alates 01.09.2006.a. kuni A.P täisealiseks saamiseni 27.01.2014.a.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja soostus, et menetluskulud jäävad tema kanda. Vastavalt

§ 162

lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lapse suhtes vanema õiguste määramine vaadatakse

§ 550lg 1 p 2 kohaselt läbi hagita menetluses.

Seega tuleb jätta menetluskulud abielu lahutamise ning lapse suhtes vanema õiguste määramise osas hageja kanda ning menetluskulud lapsele elatise saamises osas tuleb välja mõista kostjalt. 2 Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt

§ 190

lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt

§ 129

lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 3