← Eesti

2-06-20112/1

Ts.asi 2-06-20112/21 MÄÄRUS HAGITA MENETLUSES 28. august 2006 Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja kohtunik Aase Sammelselg istungi aeg 23.august 2006, Tallinn hagita menetlus A.M avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 025/2004/1344 menetlusosalised võlgnik: A.M istungil osales koos volitatud esindaja, H.P sissenõudja: aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, reg. 10004252, asub Küüni 9, 50099, Tartu linnas, Tartumaal, istungil osales volitatud esindaja, T.S kohtutäitur: K.P büroo asub Kentmanni 24-2, 10116, Tallinnas, Harjumaal, kohtuistungil ei osalenud asjaolud Täiteasi 025/2004/1344 on algatatud sissenõudja avaldusel notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud laenulepingu täitmisel tekkinud võla sissenõudmiseks. Kohtutäitur R.V on pööranud sissenõude võlgniku varale ja arestinud 15.mail 2001 vallasasjana võlgnikule kuuluva majavaldusest , (kaasomand) võlgnikule kuuluva osa (3/4 mõtteline osa). Vara müümine enampakkumistel on nurjunud. Kohtutäitur K.P on alandanud hinda ning korraldanud enampakkumise 28.augustil 2006 alghinnaga 800 000 krooni. avaldus 2 Võlgnik esitas 31.juulil 2006 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse 025/2004/1344 peatamiseks kuni tsiviilasjas 2-05-16518/32 otsuse jõustumiseni. Avaldust on põhistatud asjaoluga, et 1) täitemenetluse jätkamine kahjustab võlgniku huve. Võlgnik on esitanud kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hagi esitamise tingis asjaolu, et kaasomandi osa on võimatu turuväärtusega võõrandada. Majavalduse tervikuna müümine võimaldab kaasomanikel saada vara eest õiglast hinda. Hagi läbivaatamist takistab täitemenetlus. 2) Kohtutäituri poolt määratud alghind (800 000 krooni) on oluliselt väiksem asja harilikust väärtusest (1 200 000 krooni) ja rikub ilmselgelt võlgniku huve. 3) Täitemenetluse peatamine ei kahjusta sissenõudja huve; sissenõudja on menetluse peatamisega nõustunud. sissenõudja seisukoht Sissenõudja peab avaldust põhjendamatuks. Väidab, et 1) täitemenetluses on väljakuulutatud enampakkumine, millest osavõtmiseks on registreerunud mitu isikut. Tagatisraha tasumisest saab järeldada tõsist ostuhuvi. Seega pole õige väide vara (kaasomandi osa) realiseerimise võimatusest. Kohtutäitur ei ole võlgniku huve alghinna määramisel kahjustanud. Vara prooviti müüa 2003 aasta enampakkumisel alghinnaga 300 000 krooni; 28.augusti 2006 enampakkumise alghind ületab toonase hinna oluliselt. 2) Vara maksumus kujuneb enampakkumisel. Võlgniku poolt märgitud väidetava turuhinnaga ostusoove 10.aprilli 2006 enampakkumisel ei tehtud. Võlgniku huve ei ole enampakkumiste korraldamisel rikutud; võlgnik pole sellekohaseid kaebusi täitemenetluses esitanud. 3) Tavatult pikka aega kestnud täitemenetlus on sissenõudja huve kahjustav. Sissenõudja pole menetluse peatamisega nõustunud. kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur avalduse kohta seisukohta ei ole esitanud. Kohtu analüüs, järeldused ja kohaldatavad seadused Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 45 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et võlgnik ei ole avalduses esile toonud asjaolusid, mille põhjal saaks menetluse jätkamist hinnata tema suhtes ebaõiglaseks. Täitemenetluse eesmärgiks on täitedokumendi täitmine; vaidlust ei ole selles, et seda eesmärki ei ole saavutatud aastaid kestnud täitemenetluse kestel. Kohus nõustub sissenõudja seisukohaga selles, et menetluse peatamine kahjustaks oluliselt sissenõudja huve. Võlgnik ei kummutanud sissenõudja väiteid selles, et 28.augusti 2006 enampakkumisele on registreerunud mitu ostuhuvilist; seega on vara müümine ja võla rahuldamine tõenäoline. Kohus leiab, et võlgniku väited vara realiseerimisest alla turuhinna ei ole õiged. Vara esitatakse enampakkumisele alghinnaga; vara müügihind kujuneb enampakkumise käigus. Seega on kaalutlused ebaõigesti määratletud hinnast põhjendamatud. 3 Kohus leiab ka, et kaasomanike vaheline vaidlus tsiviilasjas 2-05-16518/32 ei ole avalduses esile toodud asjaoludel täitemenetlust takistavaks asjaoluks. Kohus kaalub täitemenetluse peatamisel nii võlgniku kui ka sissenõudja huve. Võlgniku avaldus põhineb ootusel saada oma varalt maksimaalselt tulu, mi on inimlikult mõistetav, kuid täitemenetluse asjaolusid hinnates sissenõudja huve kahjustav. Võlgnik vabaneks varaga seotud kitsendustest peale võla tasumist, mida ta teinud ei ole. kohtukulud Avaldaja on 28.juuli 2006 maksekorraldusega tasunud avalduse esitamise eest riigilõivu 200 krooni, mis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg. 5 alusel jätta avaldaja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 172 lg. 5, 475-479, 661 lg. 2 ja KTS §-st 45 kohus m ä ä r a s: jätta avaldus rahuldamata. Jätta kohtukulud avaldaja kanda. Määrus jõustub selle teatavaks tegemisega. Määrusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.