Tsiviilasi nr 2-05-17310 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtum

) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt

3. a. Samuti on kostjale kätte toimetatud
6. a. hageja poolt esitatud hagiavalduse täpsustus, mille kostja on isiklikult allkirja vastu kätte saanud
9. a. ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt
12. a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.
15. a. on kostja samuti isiklikult allkirja vastu kätte saanud kohtukutse, ilmuda
18. a. määratud kohtuistungile. Nimetatud kuupäeval kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut ka enda mitteilmumise põhjustest. Kostjat on

§ 410kohaselt hoiatatud istungilt puudumise tagajärgedest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 410

kohaselt võib kohus juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

3. a. määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. Mitteilmumise tagajärgedest oli kostjat teavitatud. Kohale ilmunud hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja ja kostja abielust on sündinud xxxx. a. T.A., xxx. a. T.A. ja xxxx. a M M. Pooled elavad eraldi, lapsed elavad hagejaga, kostja lapsi materiaalselt ei toeta.
5. 2

rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31. 12. 2005.a kehtinud

§ 47

lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses.

§ 48lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagi hind aasta elatusraha suurusega.

Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist 3 alaealise lapse ülalpidamiseks, 1.500 krooni kuus iga lapse kohta, s.o kokku 4.500 krooni kuus. Seega on käesoleva hagi hinnaks 54.000 krooni ja riigilõivuseaduse (RlS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 3.750 krooni. RlS § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 3.750 krooni.

§ 445lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele. Hannes Olev kohtunik 3