3-05-224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-224 Haldusasi M S kaebus Pärnu maavanema 04.03.2005 otsustuse nr 1.2-6/S-7 tühistamiseks, Pärnu Maavalitsuse ja Justiitsministeeriumi kohustamiseks ennistama õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks avalduse esitamise tähtaeg ja seda avaldust menetlema Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 15.06.2005 otsus nr 3-64/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus M S apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlus osalised Kaebuse esitaja – M S, esindaja adv Paul Järve Vastustajad – Justiitsministeerium, Pärnu Maavalitsus RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Halduskohtu 15.06.2005 otsus haldusasjas nr 3-64/2005 osas, milles kohus tunnistas õigusvastaseks Justiitsministeeriumi poolt kaebuse esitaja avaldusele tähtaegselt vastamata jätmise ning mõistis Justiitsministeeriumilt kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulud. Rahuldada Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte postitempli kuupäevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 1
(5)3-05-224
- 18.02.2005 esitas M S Pärnu Maavalitsusele avalduse (tl 7-8), milles taotles: 1) tähtaja ennistamist tema poolt avalduse esitamiseks avaldaja omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks ja temale Pärnu maakonnas Audru vallas asuva * talukoha (endine kinnistu nr 1128) tagastamiseks; 2) avaldaja omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamist ja eelnimetatud vara tagastamist. Avalduse päisesse adressaadina näidatud Pärnu Maavalitsuse alla oli märgitud „Ärakiri: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium […]” ning avaldaja saatis avalduse ärakirja samaaegselt Justiitsministeeriumile. Pärnu Maavalitsuse 04.03.2005 kirjas nr 1.2-6/S-7 vastas maavanem, et Pärnu Maavalitsuses ei ole Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 16 lg-s 1 nimetatud tähtajaks registreeritud avaldaja nimel avaldust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks, seetõttu ei saa avaldajat Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kehtestatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra” p 4 kohaselt võtta arvesse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel või kompenseerimisel.
- M Sesitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pärnu maavanema 04.03.2005 otsustus nr 1.2-6/S-7 ning kohustada Pärnu Maavalitsust ja „Eesti riiki (Justiitsministeeriumi)” menetlema ja lahendama tema 18.02.2005 avaldust kõigis punktides. Kaebaja märkis, et seadusega „Avalduste esitamise tähtaegade ennistamise korrast õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel” nähti ette vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise tähtaja ennistamise kirjalike taotluste esitamine õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) keskkomisjonile. Kuigi nimetatud komisjoni tegevus on Vabariigi Valitsuse 08.02.2000 määrusega nr 35 lõpetatud, ei ole loogiline, et puudub regulatsioon tähtaegade ennistamiseks, arvestades, et omandireform ei ole veel lõpule viidud. Kaebaja leidis, et pole arusaadav, miks Pärnu maavanem ei andnud tema avaldust lahendada ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjonile. Kaebaja väitis samuti, et kuigi 18.02.2005 avalduse esitas ta ka Justiitsministeeriumile, ei ole viimane avaldusele vastanud.
- Pärnu Halduskohtu 15.06.2005 otsusega jäeti rahuldamata kaebus Pärnu maavanema 04.03.2005 otsustuse nr 1.2-6/S-7 tühistamise ja Pärnu Maavalitsuse ning Justiitsministeeriumi kaebaja avalduse menetlemiseks kohustamise nõudes ja tunnistati õigusvastaseks Justiitsministeeriumi poolt kaebuse esitaja avaldusele tähtaegselt vastamata jätmine. Otsusega mõisteti Justiitsministeeriumilt kaebuse esitajale kohtukulude katteks välja 1770 krooni. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Hinnates kaebuse sisu ja kaebaja seletust, on kaebuse üheks eesmärgiks tuvastada Justiitsministeeriumi poolt kaebaja 18.02.2005 avaldusele tähtaegselt vastamata jätmise õigusvastasus ning saavutada avalduse läbivaatamine Justiitsministeeriumi poolt; 2) Kaebaja 18.02.2005 avalduse näol oli tegemist pöördumisega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse mõttes. Avalduses oli ärakirja adressaadiks märgitud Justiitsministeerium. Kogutud tõendite kohaselt oli kaebaja avaldus 22.02.2005 registreeritud Justiitsministeeriumi dokumendiregistris, seega ei tuvastatud Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 2
(5)3-05-224 määrusega nr 80 kinnitatud „Asjaajamiskorra ühtsete aluste” § 30 lg-s 2 sätestatud avalduse registreerimist välistavat asjaolu (valele adressaadile või dokumendis mittemärgitud adressaadile saabunud dokumendi edastamine õigele adressaadile). Ei esinenud märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise seaduses toodud asjaolusid, mille esinemisel võib vastamisest loobuda, samuti pole saadetud kaebajale selle seaduse § 5 lg 10 kohast teadet vastamisest loobumise kohta. Seega tuli Justiitsministeeriumil vastata kaebaja 18.02.2005 avaldusele; 3) Justiitsministeeriumi esindaja seletuse kohaselt sai ministeerium kaebuse materjalide läbitöötamisel kohtumenetluses teada, et avaldaja soovis vastust ka Justiitsministeeriumilt ning Justiitsministeeriumi väljastas vastuse avaldusele 12.05.
- Kuna ministeerium on avalduse lahendanud, puudub vajadus kohustada teda avalduse lahendamiseks; 4) ÕVVTK kohalike komisjonide pädevuses ei ole avalduste lahendamine õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste esitamise tähtaegade ennistamiseks. Seega ei pidanud maavanem taotlust lahendamiseks maakonna ÕVVTK komisjonile edastama; 5) Seaduse „Avalduste esitamise tähtaegade ennistamise korrast õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel” § 1 kohaselt oli nende avalduste esitamise tähtaegade ennistamine ÕVVTK keskkomisjoni pädevuses ning selle seaduse § 3 sätestas, et neid taotlusi võetakse vastu kuni
- aasta
- märtsini. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kehtestatud korra p 4 kohaselt loetakse taotleja, kes ei ole esitanud tähtaegselt avaldust vara tagastamise või kompenseerimise kohta, vastavasisulisest nõudest loobunuks. Seega on alusetud kaebaja väited, et antud olukorra kohta puudub regulatsioon. Kuna nõudest loobunuks lugemise tõttu ei kuulu kaebaja avaldus vara tagastamiseks menetlemisele, ei ole alust kohustada vastustajaid kaebaja avalduse menetlemiseks. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega halduskohus tunnistas õigusvastaseks Justiitsministeeriumi poolt M. S 18.02.2005 avaldusele tähtaegselt vastamata jätmise ning mõistis Justiitsministeeriumilt välja kohtukulud. Tühistatud osas taotles Justiitsministeerium uue otsuse tegemist kaebuse vastavas osas rahuldamata jätmise kohta. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) Halduskohus on teinud otsuse nõude osas, mida esitatud ei ole, rikkudes seega HKMS §-i
- Nõuet Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamise kohta ei ole esitatud ning kohtul puudus selle toimingu õiguspärasuse suhtes seisukoha võtmiseks vajadus ka mõne muu esitatud nõude lahendamise eesmärgil, sest samas kohtuotsuses on kaebuse esitaja sisulised nõuded jäetud rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendavas osas kaebuse eesmärgi tuvastamiseks toodud viide kaebuse sisule ja kaebaja seletusele ei ole millegagi põhjendatud ning jääb arusaamatuks, mida kohus kaebuse sisus ja kaebaja seletuses hinnanud on; 2) Kohus ei ole tuvastanud HKMS § 26 lg 1 p 3 kohaselt ka kaebuse esitaja põhjendatud huvi vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Sellist põhjendatud huvi ei ole toodud kaebuses ning ka kohtuotsusest ei selgu, milles see kohtu arvates seisneda võiks; 3) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg-t
- Adressaadiks, kellel sellest sättest tulenevalt on vastamiskohustus, saab olla subjekt, kellelt mingisugust sooritust taotletakse. Kaebaja 18.02.2005 kirja sisust ei ole võimalik aru saada, et ta Justiitsministeeriumilt mingisugust sooritust taotleks. Selle kirja päises eristatakse kirja adressaati subjektist, kellele saadetakse kirja ärakiri. Asjakohatud on halduskohtu viited asjaajamiskorra ühtsetele alustele; 3
(5)3-05-224 4) Ka juhul, kui halduskohtu otsus Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamise osas oli õige, on ebaõiglaselt jagatud kohtukulud. Kohtuotsuse kohaselt oli õigusabikulu kokku 7080 krooni. Apellant ei vaidle sellises suuruses õigusabikulude põhjendatuse vastu, kuid ei nõustu sellega, et õigusabi küsimuses, milles kaebus rahuldati, moodustas osutatud õigusabi mahust umbes veerandi. Kirjalikus kaebuses ei sisaldu üldse Justiitsministeeriumi poolt kirjale vastamise õigusvastasuse tuvastamise taotlust ega sellekohast argumentatsiooni, ka kohtuistungil ei leidnud see teema märkimisväärset käsitlemist. 18.02.2005 avaldusele Justiitsministeeriumilt vastuse saamiseks puudus kaebuse esitajal kohtusse pöördumise ja õigusabi kasutamise vajadus.
- M S vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 1) Kuigi kaebuses ei ole otseselt sõnastatud taotlust Justiitsministeeriumi poolt avaldusele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, peeti seda kaebuses silmas. Uuriva kohtuna oli halduskohtul vaja võtta seisukoht ka selles punktis. Avalduse saatmisel Justiitsministeeriumile soovis avaldaja, et ministeerium samuti tema avalduse lahendaks. Selline soov ilmneb avalduse sisust, kus avaldaja viitab, et mitmetes küsimustes on ÕVVTK keskkomisjoni õigusjärglaseks Justiitsministeerium; 2) Justiitsministeeriumi hilisem vastus avaldusele ei muutnud kohtusse pöördumiseks juba kantud õigusabikulusid olematuks. Kohtu hinnang kaebuse rahuldatud osa proportsioonile kohtukulude jaotamisel on õige, arvestades, et mingit mõõtesüsteemi selles küsimuses ei saa rakendada.
- Pärnu Maavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusele peetakse apellatsioonkaebust õigeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtule esitatud kaebuses taotleti Pärnu Maavalitsuse ja Justiitsministeeriumi kohustamist menetlema kaebuse esitaja 18.02.2005 avaldus, milles omakorda kokkuvõtlikult taotleti: 1) tähtaja ennistamist kaebuse esitajale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse esitamiseks ning 2) vara tagastamise avalduse menetlemist, mis seisneb avalduse alusel otsuste langetamist kaebuse esitaja vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise ja vara tagastamise kohta. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt soovis kaebuse esitaja halduskohtusse pöördudes kaitsta omandireformi reguleerivatest õigusaktidest tulenevat õigust tema õiguseellasele kuulunud ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele. Kaebuses ei tugineta märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusele. Ka kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja: „Kaebuse eesmärk on tähtaja ennistamine.” (vt kohtuistungi protokoll tl 72).
- Seega oli kaebuses esitatud kohustamistaotlus, mille esemeks oli vara tagastamise avalduse esitamise tähtaja ennistamisel ning avalduse sisulisel lahendamisel vastuvõetavad otsused. Juhul, kui Justiitsministeeriumi tegevusetus kaebuse kohustamistaotluse eseme osas oleks olnud õigusvastane, oleks halduskohtul sellise taotluse lahendamisel olnud HKMS § 26 lg 1 p 2 alusel õigus teha ettekirjutus nimetatud haldusaktide vastuvõtmiseks. Kohtuotsuse resolutsioonis HKMS § 26 lg 1 p 3 kohaselt Justiitsministeeriumi tegevusetuse õigusvastasust tuvastada oleks kohtul sellise kaebuse puhul olnud alust vaid erandjuhul, kui Justiitsministeeriumile ettekirjutuse tegemine taotluses märgitud haldusaktide väljaandmiseks oleks osutunud võimatuks vaatamata kaebuse põhjendatuks osutumisele. Sellise olukorraga 4
(5)3-05-224 oleks näiteks olnud tegemist juhul, kui Justiitsministeerium oleks kohtumenetluse ajal täitnud kaebuses esitatud nõuded. Puuduvad aga andmed, et Justiitsministeerium oleks seda teinud. Kaebuses taotleti avalduse „menetlemiseks”, seega sisuliseks läbivaatamiseks kohustamist. Ainuüksi asjaolu, et avaldajale on vastatud, ei tähenda, et avaldus oleks sisuliselt läbi vaadatud. Kohtule pole küll esitatud Justiitsministeeriumi vastuskirja kaebaja avaldusele, kuid seda, et Justiitsministeerium ei ole kaebuse esitaja avaldust sisuliselt läbi vaadanud, näitab asjaolu, et Justiitsministeerium on kohtumenetluse ajal olnud järjekindlalt seisukohal, et kaebuse esitajal puudub õiguslik alus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlemiseks ja vastava tähtaja ennistamine ei ole Justiitsministeeriumi pädevuses (vt kirjalikud seisukohad tl 38-39 ja esindaja seletused kohtuistungi protokollis tl 71).
- Eelpooltoodud põhjendustel nõustub ringkonnakohus apellandi väitega, et halduskohus on teinud otsuse nõude suhtes, mida kohtule ei esitatud. Sellega on halduskohus rikkunud HKMS § 19 lg 7 esimeses lauses sätestatud protsessinormi, mille kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid väiteid märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse kohaldamise kohta.
- Eeltoodud põhjusel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel osas, milles halduskohus tunnistas õigusvastaseks Justiitsministeeriumi poolt kaebuse esitaja avaldusele tähtaegselt vastamata jätmise.
- Kuna asjas tehtud uue otsusega tuleb halduskohtule esitatud kaebus lugeda rahuldamata jäetuks täies ulatuses, tühistab ringkonnakohus HKMS § 93 lg-te 6 ja 1 alusel halduskohtu otsuse ka osas, milles halduskohus mõistis Justiitsministeeriumilt kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulud. Ringkonnakohus ei peatu seetõttu apellatsioonkaebuse muudel väidetel kohtukulude jagamise kohta. Kaebuse esitaja kohtukulud jäävad täies ulatuses tema kanda. Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 5
(5)