← Eesti

2-06-14902/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-06-14902 Otsuse kuupäev

  1. september
  2. a. Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Reet Allikvere ja Kai Kullerkupp Kohtuasi OÜ A. pankrotimenetlus Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. augusti
  4. a. määrus halduri poolt võlausaldajatele antud häälte arvu kinnitamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ S&K määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja OÜ S&K (registrikood ***, aadress ***, 11317 Tallinn), esindaja adv. Taivo Saks Võlgnik OÜ A. (registrikood ***, aadress ***, 10129 Tallinn); seaduslik esindaja pankrotihaldur Terje Eipre Võlausaldajad: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, aadress Endla 8, 15177 Tallinn), esindaja Riina Koit; OÜ G. (registrikood ***, aadress ***, 51003 Tartu), lepinguline esindaja Alar Salu; OÜ E.; AS S.P. RESOLUTSIOON:
  5. Jätta muutmata Harju Maakohtu
  6. augusti
  7. a. määrus võlausaldajate esimesel üldkoosolekul halduri poolt võlausaldajatele määratud häälte arvu kinnitamiseks.
  8. Määruskaebus jätta rahuldamata. 1

(3)
  1. Määruse peale ei või kassatsiooni korras määruskaebusega edasi kaevata. Asjaolud
  2. juuli
  3. a. otsusega kuulutas Harju Maakohus võlgniku pankrotiavalduse alusel välja OÜ A. pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumisajaks määrati
  4. august 2006 kell
  6. Võlausaldajate
  7. augusti
  8. a. üldkoosolekul määras haldur hääled võlausaldajatele, kes olid oma nõuded esitanud haldurile hiljemalt
  9. augustil
  10. a. OÜ-le S&K ning OÜ-le G. pankrotihaldur hääli ei andnud. Esimese astme kohtu määrus
  11. augusti
  12. a. määrusega kinnitas maakohus pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lõigetele 3 ja 5 tuginedes halduri poolt võlausaldajale nende esimesel üldkoosolekul antud häälte arvu. Määruse kohaselt esitasid OÜ G. ja OÜ S&K oma nõuded ja dokumendid haldurile
  13. augustil
  14. a. ning haldur neile hääli ei andnud. Häälte andmata jätmine oli põhjendatud, kuna nimetatud võlausaldajad esitasid oma nõuded haldurile
  15. augustil
  16. a., seega hiljem, kui kolm tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. Määruskaebus Määruskaebuses palub OÜ S&K maakohtu määruse tühistada ning määrata talle 9628 häält. Kaebuse esitaja leiab, et esitas häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid haldurile tähtaegselt. Arvestades, et tähtaja kulgemise esimene päev oli teisipäev ning tähtaeg kulges tagasiulatuvalt, siis tuleb kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõikega 6 pidada tähtaja viimaseks päevaks reedet. Dokumendid tuli võlausaldajal esitada kolm päeva enne, mitte kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist, nagu haldur ekslikult leidis. Tähtaja viimane päev oli
  17. august
  18. a. Sel päeval kaebuse esitaja dokumendid esitaski. Kõik kaebaja nõuded on selged, kajastatud võlgniku raamatupidamises, ajutise halduri aruandes ja üldkoosoleku protokollile lisatud vara nimekirjas. Halduri aruandes on küll välja toomata peamiste võlausaldajate nimed, kuid haldurile peab olema teada, et kaebuse esitaja on võlgniku suurim võlausaldaja, kellel on võlgniku vastu koos talle loovutatud nõudega nõue 962.765, 08 krooni. Haldur on käitunud ühte võlausaldajat teisele eelistavalt. Seda kinnitab asjaolu, et
  19. augustil saatis haldur kaebuse esitajale nõude puuduste kõrvaldamiseks, asudes seisukohale, et esitatud nõue ei ole selge ning paludes esitada nõude aluseks olevad dokumendid. Kaebuse esitaja vastas nõudele
  20. augustil, milles selgitas nõude aluseks olevaid asjaolusid. Sarnasel viisil kaebuse esitajaga esitas oma nõude aga ka OÜ G., kellelt haldur ei palunud nõude selgitust. Teiste menetlusosaliste seisukohad Haldur leiab vastuses määruskaebusele, et määruse tühistamiseks ei ole alust. PankrS § 82 lg. 3 kohaselt pidi nõude esitamise ja võlausaldajate üldkoosoleku vahele jääma 3 tööpäeva, seega tuli nõue esitada hiljemalt neljapäeval olenemata sellest, kumba pidi tähtaega lugeda. See kolm tööpäeva on antud haldurile nõudeavaldustega tutvumiseks ja nende kontrollimiseks, et otsustada, millise võlausaldaja nõue on piisavalt tõendatud, et selle õigsuses kindel olla. Kaebuse esitaja nõudeavaldused, mis jõudsid haldurini
  21. augustil 2006, tekitasid põhjendatud kahtluse.
  22. augusti kirjas palus haldur OÜ-l S&K tõendada oma nõudeid täiendavate dokumentidega. Nimetatu oli oma väga suure rahalise nõude tõendamiseks esitanud vaid arved ja teate nõudeõiguse loovutamisest. Arvete aluseks olevat lepingut, kauba tellimusi ega selle üleandmist tõendavaid dokumente ning nõude loovutamise lepingut ei olnud esitatud. Isegi kui nõudeavaldus oleks jõudnud haldurini hiljemalt
  23. augustil, ei oleks halduril ikkagi olnud alust OÜ-le S&K võlausaldajate üldkoosolekul hääli anda. Ka OÜ G. nõue oli esitatud puudustega. Seaduse kohaselt võib haldur puuduste kõrvaldamise teateid saata nõuete esitamise tähtaja, seega kahe kuu jooksul. Selle aja jooksul haldur teate OÜ-le G. ka saatis. 2
(3)Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) leiab, et määrus on põhjendatud, kuna OÜ S&K esitas oma nõudeavalduse tähtaja rikkumisega. OÜ G. peab määruskaebust põhjendatuks selles esitatud põhjendusel. OÜ G. esitas oma nõudeavalduse tähtaegselt tööpäeva vältel ja halduril oli piisav võimalus sellega tutvuda. Võlgnik esitas ise pankrotiavalduse ja lisas sinna oma võlgade nimekirja. Nõudeid oli esitatud vähe ja halduril oleks olnud tema käsutuses olnud aja jooksul võimalik nõuetega tutvuda. Nõude olemasolu kinnitavad tõendid peavad halduril olema. OÜ E. ja AS S.P. ei ole määruskaebusele vastust esitanud. Edasine menetlus Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Võlausaldajale häälte arvu määramise kord ja tähtajad on reguleeritud PankrS § 82 lõikes
  1. Selle sätte kohaselt määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel; võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Sätte mõtteks on tagada haldurile võimalus ja piisav aeg enne häälte määramist nõudeavaldusega ja sellega seonduvate dokumentidega tutvumiseks ning sellest tuleneb, et dokumentidega tutvumiseks peab haldurile jääma vähemalt kolm tööpäeva. Selle tähtaja pikkus ei olene sellest, kas tähtaja kulgu arvestada edasi- või tagasiulatuvalt. Teistsugune seisukoht oleks vastuolus sätte mõttega ega tagaks selles sätestatud eesmärki. Kuna koosolek toimus
  2. augustil
  3. a., siis oli vaidlusalusel koosolekul häälte määramise alusena arvesse minevate dokumentide esitamise tähtaja viimaseks päevaks
  4. august (selle päeva ja koosoleku toimumise päeva vahele jääb kolm tööpäeva – neljapäev
  5. august, esmaspäev
  6. august ja teisipäev
  7. august). Vaidlust ei ole, et määruskaebuse esitaja esitas oma dokumendid
  8. augustil, seega tähtaega rikkudes. Kolleegium ei nõustu ka määruskaebusest tuleneva seisukohaga, nagu peaks haldur andma hääled olenemata PankrS § 82 lg. 3 lauses 2 märgitud kohustuse täitmisest võlausaldajale, kelle nõue on kajastatud võlgniku raamatupidamises, võlgniku poolt esitatud vara nimekirjas ja ajutise halduri aruandes. Niisugune seisukoht ei tulene seadusest. Osundatud sättes ei ole tehtud vahet dokumentide esitamise kohustuse osas võlausaldajate vahel, kelle nõue kajastub eespoolnimetatud andmetes, ja nende vahel, kelle nõuet seal ei kajastu. Võla kajastamine raamatupidamises ja selle võlgnikupoolne tunnustamine ei ole piisavad, et pankrotimenetluses pidada nõuet põhjendatuks. Ka ajutise halduri aruandes võla kajastamine ei ole selleks piisav, kuna alles pankrotimenetluse käigus tuvastatakse PankrS-s sätestatud reegleid järgides, millist nõuet saab lugeda tunnustatuks. Sellele, nagu oleksid halduri käsutuses olnud dokumendid, mille põhjal haldur oleks saanud hinnata nõude põhjendatust (lepingud, tellimused, kauba üleandmise dokumendid jmt.), ei ole määruskaebuse esitaja tuginenud.
  9. augustil 2006 määruskaebuse esitajale halduri poolt saadetud nõudest nähtub, et halduri käsutuses niisuguseid dokumente ei olnud. Ühe võlausaldaja teisele eelistamist ei ole määruskaebuse esitaja põhistanud. Mõistetav ei ole ka, mida peab määruskaebuse esitaja ühe võlausaldaja teisele eelistamiseks. Kaebuse kohaselt esitas OÜ G. oma nõude sarnaselt määruskaebuse esitajaga, seega pärast selleks ettenähtud tähtaega ning nõuet tõendavaid dokumente esitamata. Üldkoosoleku protokollist ja vaidlustatud määrusest nähtub, et OÜ-le G. sarnaselt määruskaebuse esitajaga hääli ei antud. Seega on isegi määruskaebuses esitatud andmete õigsust eeldades koheldud võlausaldajaid ühesugustest põhimõtetest lähtudes. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.