2-02-192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ülle Jänes, Margo Klaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- juuni 2006.a, Tallinna Ringkonnakohtu kantselei Tsiviilasja number 2-02-192 Tsiviilasi M.T. hagi N.P. vastu 103 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
- märtsi 2004.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- juuni 2006.a Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) N.P. RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Linnakohtu
- märtsi 2004.a otsus muutmata. Vastustaja (hageja) M.T. lepinguline esindaja R.M
- N.P. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hageja nõue ja põhjendused
- Hageja palus tsiviilkoodeksi (TsK) §-de 173 ja 174 alusel mõista kostjalt välja kahju 103 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja
- oktoobril
- a sõlmitud notariaalse volikirjaga kostjat müüma hagejale kuuluva kahetoalise korteri ja ostma hagejale ühetoalise ahiküttega korteri. Kostja töötas maaklerina kinnisvarabüroos I K OÜ. Pooled sõlmisid suulise käsunduslepingu. Kostja müüs 03.11.1997 hageja korteri, kuid ei ostnud hagejale teist korterit ega tagastanud müügist saadud raha 103 000 krooni. Kostja vastuväited
- Kostja ei tunnistanud hagi. Ta sõlmis hagejale kuuluva korteri ostu-müügilepingu I K OÜ töötajana ning raha korteri müügist sai kinnisvarabüroo omanik S. D. Kostjal endal hagejaga võlasuhet ei ole. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
- Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 103 000 krooni.
- Kostja seletus hagejale kuuluva korteri müügist saadud 103 000 krooni sularahas laekumise kohta S. D on vastuolus tunnistaja I. P. ütlustega, mille järgi müügitehingu juures viibis 03.11.1997 hoopis S. D. abikaasa A. D. 28.10.1997 vormistatud volikirjast ilmneb, et hageja volitas enda nimel müüma vaidlusalust eluruumi ja ostma uut eluruumi kostjat kui füüsilist isikut, mitte kui kinnisvarabüroo töötajat. Korteri ostu-müügilepingus on selgesõnaliselt kirjas, et kostja on hageja nimel vastu võtnud summa 103 000 krooni, mida kostja tõendas oma allkirjaga. Kostja ei vaielnud sealjuures vastu, et tema ei ole hagejale seda raha üle andnud ega ostnud uut korterit, kuna kostja arvates pidi asjaga tegelema S. D. Kohus leidis, et kostja ei täitnud kohustust, milleks teda volitati. Vastavalt tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 173 lgle 1 ja §-le 174 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- N.P. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
- TsK § 173 lg 1 ja § 174 kohaldamine hagi rahuldamisel on ebaõige, kuna poolte vahel ei ole lepingut, millega kostja oleks endale kohustusi võtnud. Otsuses ei ole viidatud kokkuleppele, millest kostjal hageja ees kohustused tekkisid. TsÜS § 98 lg-st 1 tulenevalt on volitus õiguste, mitte kohustuste kogum. Hageja antud volikiri ei olnud kostjale siduv. Kostja ei pidanud hagejaga läbirääkimisi korteri müügiga seonduva üle, vaid täitis ainult S. D. konkreetseid korraldusi korteri müügi ettevalmistamisel. Kostja suhtes algatatud kriminaalasjas on hageja andnud 30.12.2002 tunnistajana ütlusi, mille kohaselt andis ta käsundi korteri müügiks S. D. Ka tunnistaja I. P. ütlustest nähtub, et hageja nõudis raha S. D. Nimetatud asjaoludele, mis omavad tähtsust hagi tõendatuse seisukohast, ei ole esimese astme kohus otsuses hinnangut andnud.
- Kaevatavas otsuses on ebaõigesti tuvastatud faktilised asjaolud, kuna raha (korteri müügihinna 103 000 krooni) saamine kostja poolt ei ole asjas tõendamist leidnud. Korteri
- novembri 1997.a ostu-müügilepingu punktist 2 ei järeldu üheselt, et korteri eest tasutud raha võttis vastu kostja. Kuigi kostja seletus ja tunnistajate ütlused ei ole päris täpsed raha saaja küsimuses, tõendavad need asjaolu, et korteri müügihinna 103 000 krooni maksis ostja V. B. sularahas S. D. I K OÜ büroos enne tehingu tegemist ja notari juures kirjutas kostja lepingule alla ilma, et ta tegelikult oleks raha saanud. Kostja leidis, et kohus oleks pidanud arvestama raha üleandmise asjaolude tuvastamisel ka I. P. ütlustega kriminaalasjas. 03.11.1997 ostumüügilepingu p 2 ei tõenda raha üleandmist kostjale, vaid müüjale, kelleks oli hageja. Vastus apellatsioonkaebusele
- M.T. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. 2
(4)Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
- Kolleegium, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära asjaosaliste seletused, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja linnakohtu
- märtsi 2004.a otsus muutmata.
- Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõlmis kostja kui füüsilise isikuga käsunduslepingu hagejale kuuluva korteri müügiks ja hagejale uue korteri ostmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt (t lk 6) volitas hageja kostjat
- oktoobri 1997.a volikirjaga müüma oma äranägemisel määratud hinnaga ja tingimustel hagejale kuuluva korteri ning ostma hageja nimele ühetoalise ahiküttega korteri. Samas volikirjas on hageja volitanud kostjat lisaks korterite ostu-müügi lepingute sõlmimisele ka vastu võtma korteri müügist saadava raha ning tasuma uue korteri ostuhinna. Kolleegium leiab, et volitust kui ühepoolse tehinguga antavat esindusõigust teise isiku nimel tegutsemiseks ei saa küll vahetult samastada käsundiga kui teatavate teenuste osutamisele suunatud lepinguga, kuid see ei tähenda, nagu ei võiks volitus olla antud samaaegselt käsunduslepingu sõlmimisega. Volikiri võib viidata esindatava ja esindaja vahelisele käsundussuhtele või sisaldada volitaja tahteavaldust käsunduslepingu sõlmimiseks. Kolleegiumi arvates nähtub hageja poolt kostjale antud volikirja tekstist käsundusssuhte olemasolu poolte vahel. Volikirja kohaselt sai kostja õiguse teha hageja nimel kõiki toiminguid seoses hagejalt saadud ülesandega (volikirja täpne sõnastus: „[…] minu eest alla kirjutama ja täitma kõik, mis seoses käesoleva ülesandega.“). Ülesandena on volikirjas silmas peetud eeskätt hagejale kuuluva korteri müüki ning uue korteri ostmist. Seega oli hageja tahe sõlmida käsundusleping kostja kui füüsilise isikuga väljendatud muuhulgas
- oktoobri 1997.a volikirjas. Kuna käsunduslepingu sõlmimisele ei näinud seadus ette kohustuslikku vormi, võis kostja avaldada oma tahet tehingu tegemiseks (anda nõustumuse käsunduslepingu sõlmimiseks hagejalt saadud ülesande täitmiseks) mistahes vormis ja viisil, mida kehtinud seadus võimaldas käsitada tahteavaldusena. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 62 kohaselt võis tehingu tegemisele suunatud tahe olla väljendatud otseselt või kaudselt, kusjuures kaudseks loeti niisugust tahteavaldust, mis väljendus teos, millest võis järeldada tehingu tegemise tahet. Kaudse tahteavaldusena on muuhulgas käsitatav kokkuleppe täitmisele asumine. Vaidlus puudub selles, et hagejale kuulunud korteri müügilepingu sõlmimisel
- novembril 1997.a esindas hagejat kostja. Seega oli kostja asunud hagejalt saadud käsundi täitmisele. Eeltoodu põhjal asub kolleegium seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli käsundusleping, millega hageja tegi kostjale ülesandeks sõlmida hagejale kuulunud korteri müügileping ja korraldada selle täitmine, muuhulgas võtta vastu korteri ostja poolt tasutav ostusumma, ning kostja kohustus nimetatud ülesande täitma. Vastupidises ei veena apellandi (kostja) viited hageja poolt kriminaalasjas nr 022316046008 antud seletustele, millest nähtuvalt suhtles hageja I K OÜ-s korduvalt ka S. D. Tunnistajate I. P. A. P. ja I. S. ütlustele on linnakohus andnud põhjendatud hinnangu ning ringkonnakohus ei näe alust teha tunnistajate ütluste põhjal teistsuguseid järeldusi kui seda tegi linnakohus. Kolleegium märgib lisaks, et vastuolulised on ka tunnistaja V. B. ütlused (ringkonnakohtu
- mai 2005.a istungi protokoll, t lk 34), kes on muuhulgas kinnitanud, et kostja N. P. ei viibinudki korteri notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise juures, lisades veidi hiljem, et ei mäleta, kas kostja notari juures viibis. Tunnistaja ütluste vastuolulisuse tõttu ei pea kolleegium võimalikuks lugeda nende põhjal tõendatuks korteri ostumüügitehingu täitmise asjaolusid.
- Vastavalt volikirja väljaandmise ajal kehtinud TsÜS § 95 lõikele 1 tekitas, muutis või lõpetas esindaja poolt esindatava nimel volituse piires tehtud tehing tsiviilõigusi ja –kohustusi vahetult esindatavale. Esindaja oli kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma. 3
(4)Samuti pidi volinik (s.o käsundisaaja) tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 397 p 3 kohaselt käsundiandjale (volitajale) viivitamatult üle andma kõik käsundi täitmise korras saadu. TsÜS § 97 lg 3 ja TsK 396 lg 1 kohaselt pidi esindaja (käsundisaaja) ise tegema tehingu, milleks teda volitati, v.a kui volitusega oli talle antud edasivolitamise õigus. Vastavalt TsK § 173 lg-le 1 tuli kohustused täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks, TsK § 174 kohaselt ei olnud lubatud ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ning ühepoolne lepingu tingimuste muutmine, nagu on õigesti märkinud ka linnakohus. Vastavalt eelpoolmärgitule esindas kostja hagejat korteri müügilepingu sõlmimisel, täites sellega hagejalt saadud käsundit. Seega pidi kostja hagejale välja andma tehingu järgi saadu (s.o korteri ostja poolt korteri eest tasutud rahasumma) või tõendama, et ta ei pidanud korteri müügi eest saadut hagejale välja andma.
- Kolleegiumi arvates ei ole kostja tõendanud, et tal ei tekkinud kohustust anda müügilepingu täitmise käigus saadud raha hagejale üle.
- novembril 1997.a sõlmitud korteri ostumüügilepingu p 2 kohaselt kinnitas kostja kui müüja (hageja) esindaja, et korteri eest on müüjale tasutud 7000 krooni käsirahana ja 96 000 krooni lepingu sõlmimisel, nimetatud summade saamist tõendas kostja kui müüja esindaja oma allkirjaga ostu-müügilepingul. Vaidlust ei ole selles, et hageja (müüja) ei osalenud isiklikult korteri notariaalse ostumüügilepingu sõlmimisel ning tema nimel ja asemel tegutses kostja, kelle ülesannete hulka kuulus ka korteri eest tasutava ostusumma vastuvõtmine. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja (müüja) tegelikult korteri eest raha ei saanud. Seega ei ole alust tõlgendada lepingu punkti 2 selliselt, nagu oleks korteri eest tasutud vahetult müüjale (hagejale). Sõltumata sellest, missugune õigussuhe oli kostjal I K OÜ-ga (kas töösuhe, käsundussuhe vm) vastutas hageja ees pooltevahelisest käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kostja. Kostjat ei vabasta käsundijärgsete kohustuste täitmisest väited selle kohta, et I K OÜ-s tegelesid rahaliste arveldustega teised isikud. Hageja kohustuseks ei ole käesolevas asjas tõendada, et raha korteri eest tõepoolest kostja kätte maksti, vaid hagejal on õigus tema ning kostja vahelisele käsundussuhtele tuginedes nõuda kostjalt korteri müügist saadud rahasumma üleandmist.
- Pooled palusid jätta kohtukulud vastaspoole kanda, kuid ei esitanud taotlusi asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. Seega jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtunikud: M. Klaar Ü. Jänes K. Kullerkupp 4
(4)