2-05-9671/1

2-05-9671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katre Poljakova Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2006.a. Tallinnas Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-9671 (endine nr 2/35-20279/05) Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagis MM vastu 9 721.54 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises Menetlusosalised ja nende hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht esindajad Jõe 3, 10151 Tallinn); hageja volitatud esindaja SE (AS Julianuse Inkasso Agentuur, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); kostja MM RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Mõista välja MM’ult osaühingu Aktiva Finants kasuks 9 721.54 (üheksa tuhat seitsesada kakskümmend ükskr 54 senti) krooni.
4. Mõista välja MMult osaühingu Aktiva Finants kasuks kohtukulud 1 186.08 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kuus kr 08 senti) krooni, sh. riigilõiv 700.00 krooni ja õigusabikulud 486.08 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Asjaolud ja hageja nõue AS Tele2 Eesti (end. AS Ritabell) ja Merle Masing sõlmisid 28.augustil 1999 sidevõrguga liitumiseks lepingu, millega kostja omandas õiguse kasutada Q GSM mobiiltelefoniside teenuseid ning kohustus teenuste eest tasuma. Maksete tasumisega viivitamise korral kohustus kostja maksma viivist 0.15% päevas. Hageja nõue Hageja nõuab kostjalt 28.augustil 1999 sõlmitud lepingu alusel 4 860.77 krooni tasumist. Hageja väitel tarbis kostja telefoniside teenust kuid jättis selle eest tasumata. Hagiavalduse kohaselt astus hageja esialgse võlausaldaja asemele kostja vastu nõude omandamisega; kostjale on nõude loovutamisest teatatud. Hageja on arvestanud viivise 4 860.77 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagile vastu ei vaidle ja võtab selle täies mahus õigeks. Kostja palub kohtukulud jaotada poolte vahel võrdselt. Kohtu seisukoht Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga. Liitumislepinguga ja kostja õigeksvõtuga on tõendatud, et poolte vahel on tekkinud tsiviilõiguslik kohustis mida kostja ei ole kohaselt täitnud. Hageja nõude suurust ei ole kostja vaidlustanud. Hageja leppetrahvi (viivise) nõue põhineb lepingul, kostja on hageja viivisenõude õigeks võtnud. Seega tuleb hagi rahuldada. Kohtukulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestab kohus asjaolu, et hagejal ei oleks tekkinud täiendavaid kulutusi kui kostja oleks oma kohustise täitnud nõuetekohasel viisil või kohtuvälise lahenduse kaudu. Hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 700.00 krooni ja õigusabi eest 486.08 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi. Kohus juhindub TsMS RS §-st 3; TsMS I §-st 60 lg 1, 61 lg 1 p 1; TsMS § 436, 440-442 ja TsÜS §-st 58 lg 1 ning TsK §-st 173, 174, 190 Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik 2