§-de 173 lg 1, 174, 191 lg 1, 192, 222 lg 1 ja 231 lg 1 alusel. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud ega lepingule alla kirjutanud. Lepingul olev allkiri ei kuulu talle. Kostja väitel oli pass kolmandate isikute valduses ja leping kostja nimele sõlmiti passi kasutades kolmandate isikute poolt. Eelistungil taotles kostja endise passi koopial oleva allkirja ja lepingul oleva allkirja võrdlemist, et saaks teha järeldused, kas allkiri kuulub talle või mitte. Menetluse käik Kohus nõudis välja allkirjanäidised kriminaalasjadest (29.01.1997.a tõkendi kohaldamise määrus; 04.02.1997.a süüdistatava, kahtlustatava suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamise tähtaja pikendamise määrus; 28.02.1997.a tõkendi kohaldamise määrus; 07.07.1998.a politseiameti kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; 31.08.1998.a kohustis; 20.10.1998.a Hoiupanga sissemakseorder) ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametist passi nr K0805889 taotlused, kus oleks näha U. Kasenurm allkiri käesoleva vaidluse esemeks oleva lepingu sõlmimise perioodist. Kohus edastas saadud dokumentide koopiad pooltele. Hageja seisukoht Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vastuse kohaselt tunnistati kostjale 10.01.1996.a väljastatud Eesti kodaniku pass nr K0805889 kehtetuks 18.09.2000.a seoses dokumendi kaotamisega. Tulenevalt nimetatud tõendist nähtub, et seoses asjaoluga, et poolte vahel 04.04.1997.a GSM 256 liitumislepingu sõlmisel on kostja isik tuvastatud passi nr K0805889 alusel, oli nimetatud pass kostja valduses, mistõttu kostja väide, et tema pass oli kolmandate isikute valduses ja leping kostja nimele sõlmiti kostja passi kasutades kolmandate isikute poolt, on alusetu. Kostja allkirjade võrdlemiseks saadud dokumentidest nähtuvalt on hagi aluseks oleval 04.04.1997.a liitumislepingul ja eelnimetatud dokumentidel olevad allkirjad identsed. Seega leiab hageja, et kostja poolt esitatud dokumentide põhjal ei saa kujundada hinnangut ja kostja tõendada, et kostja ei ole lepingut allkirjastanud ning samuti ei saa kostja tõendada tema Ärakiri 2-05-14313 allkirja mitteehtsust. Tulenevalt eeltoodust jääb hageja nõude juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja seisukoht Kostja kinnitas, et on tutvunud dokumentidega, omapoolseid tõendeid lisada ei soovi ja jääb oma seisukoha juurde, et tema lepingut sõlminud ei ole. Võlasummale vastuväiteid ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Tl 10 olevalt GSM liitumislepingu nr 0012706 kohaselt sõlmisid U* K* ja Radiolinja Eesti AS 04.04.1997 GSM 256 liitumislepingu. Mobiiltelefoni number 256460323. Osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud Eurotelefoni eeskirjadega /tl 17/, mis oli lepingu lisaks. Tl 11-15 olevatest arvetest nähtuvalt on Radiolinja Eesti AS 04.05.1997-04.089.1997 esitanud U.Kasenurmele telefoni nr 256460323 kasutamise eest esitanud arved summas 4579 krooni 25 senti. Tl 18 oleva teatise kohaselt, mis on saadetud U.K*, on Elisa Mobiilsideteenused AS loovutanud 12.05.2005 nõude põhisummas 4723 krooni 25 senti OÜ-le Aktiva Finants. TL 19 võlateatise kohaselt on Julianuse Inkasso Agentuur AS 23.05.2005 U.K* saatnud teatise, mille kohaselt U.K* vastavalt arvetele 04.05.1997-04.11.1997 võlgneb U.K* ja Radiolinja vahel 04.04.1997 sõlmitud lepingule nr 0012706 põhisumma 4723 krooni 25 senti, millele lisanduvad viivised seisuga 23.05.2005 summas 68 540 krooni 29 senti, kokku võlasumma 73 263 krooni 54 senti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingule kohaldatakse alates 01.07.2002 TsÜS ja VÕS sätestatut, lõige 2 kohaselt kohaldatakse kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002 seni kehtinud seadust. Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele enne 01.07.2002 kehtinud seadus s.o Tsiviilkoodeks.
lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingu sätetele ja § 174 ei luba ühepoolset keeldumist kohustise täitmisest. Vastavalt
lg vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest ja teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all ka kreeditori poolt tehtud kulutusi.
lg 1 sätestab , et võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral lepinguga kindlaks määratud rahasumma – leppetrahvi.
sätestab, et leppetrahvi kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja § 231 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et OÜ Aktiva Finants nõue on tõendatud hagi lisaks olevate ja kohtu poolt eelnevalt loetletud tõenditega. Kostja nõude suurusele vastu ei vaielnud. Kostja vastuväiteks hagile oli, et tema ei ole seda lepingut sõlminud. Kohus leiab, et kostja väide, et tema ei ole seda lepingut sõlminud, on paljasõnaline ja tõendamata. Ärakiri 2-05-14313 TsMS § 277 lg 2 kohaselt võib dokumendi ehtsust või võltsitust muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Kui võrdlemiseks sobivad dokumendid on vastaspoole või kolmanda isiku valduses, võib need välja nõuda samadel alustel dokumentaalsete tõenditega. Eelistungil taotlesid pooled kohtult välja nõuda dokumendid Kodakondsus- ja migratsiooniametist U.K* passi taotlusest ja lepingu sõlmimise ajaga lähedased dokumendid kriminaalasjade materjalidest, kus on U.K* allkiri, et teostada dokumentide võrdlus. Tl 89-98 olevate dokumentide ja tl 10 oleva vaidlusaluse lepingu võrdlemisel leidis hageja, et allkirjad on identsed. Kostja oma arvamust ei avaldanud. Kohus leiab, et eelnimetatud dokumentide võrdlemisel saab väita, et nii U.K* allkiri kui omakäeliselt kirjutatud nimi liitumislepingul on sarnane samast perioodist pärit dokumentidel tema poolt allkirjastatud ja ka omakäeliselt kirjutatud nimele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et OÜ Aktiva Finants hagi U.K* vastu kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja U.K*`elt tuleb välja mõista nii põhivõlg kui viivised. Kohtukulud Hageja taotles kohtult U.K* välja mõista tema poolt kantud kohtukulud: õigusabi kulud summas 472 krooni 33 senti Tl 21 on kohaselt Julianuse Inkasso Agentuur AS esitanud Aktiva Finants OÜ-le arve nr 547138 21.06.2005 472 krooni 33 sendi tasumiseks -esindustasu võlglase U.K* kohtumenetluseks. Vastavalt tl 22 olevale maksekorraldusele on OÜ Aktiva Finants tasunud käesolevalt hagilt riigilõivu 700 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist (s.t. enne 01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilmenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb käesoleval juhul kohtukuludele kohaldada enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse sätteid. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus leiab, et hageja poolt kantud riigilõiv 700 krooni on käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud kulu ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. TsMS § 61 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest - hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast hagejale ja hinnata hagi puhul kohtu määramisel. Haginõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja kohus leiab, et hageja poolt tasutud õigusabikulu 472 krooni 33 senti on vajalik ja põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.