) § 38 lg 5 p 1 kohaselt ei pea ostja pakkujale pakkumise tagatist tagastama, kui pakkuja võtab pakkumise selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. Käesolevas haldusasjas peab kohus välja selgitama, kas kaebuse esitaja 17.09.2004 kirjas nr. 3761 4 väljendatud tahteavaldust saab käsitleda kaebuse esitaja poolt pakkumise tagasivõtmisena
ÜS § 75 lg 1 sätestab: „Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.“ Käesoleval juhul saab kohus kaebuse esitaja tahteavalduse tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 lg 1 teisest lausest, kuna vastustaja ei pidanud kaebuse esitaja 17.09.2004 kirja saades teadma kaebuse esitaja tahet tahteavalduse tegemisel. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas vastustajale teadaolevatel asjaoludel võib kaebuse esitaja tahteavaldust mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt lugeda tahteavalduseks, millega kaebuse esitaja soovis oma pakkumist tagasi võtta. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendite alusel tuleb vastata eeltoodud küsimusele jaatavalt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 2.1 Kaebuse esitaja kirjas ei teavitata vastustajat üksnes kaebuse esitaja vigadest pakkumise koostamisel, vaid esitatakse vastustajale ka konkreetne taotlus: mitte arvestada kaebuse esitaja pakkumisega riigihanke nr. 014187 raames.
ei pane pakkujale kohustust, teavitada ostjat pakkumises esinevatest vigadest.
ei sea ka kindlaid vormi- ega sõnastusreegleid pakkumise tagasivõtmise teatele, mistõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et pakkumise tagasivõtmiseks saab lugeda vaid sellist teadet, milles sõnaselgelt teavitatakse ostjat pakkumise tagasivõtmisest. Kohus möönab, et kui kirjas oleks piirdutud vastustaja teavitamisega pakkumise vigadest, andnuks see vastustajale võimaluse kaebuse esitaja pakkumist teiste pakkumistega võrdselt edasi menetleda ning otsustada selle edukaks tunnistamine. Samas ei sisaldanud kiri ainult teavitust, vaid ka taotlust. Vastavasisulise taotluse rahuldamise õiguslikuks tagajärjeks on kohtu arvates pakkumise arvestamata jätmine ehk teisisõnu tähelepanuta jätmine. Pakkumise tähelepanuta jätmine toob
-i alusel nii pakkujale kui ka ostjale kaasa õiguslikud tagajärjed. Käesoleval juhul esitati taotlus pakkumise mittearvestamiseks kirjaga 17.09.2004. Enne kirja saatmist oli kaebuse esitaja pakkumine juba 27.08.2004 tehtud, avatud (toimiku l. 58-62) ning Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga 15.09.2004 vastavaks tunnistatud (toimiku lk. 64). Seega ei saanud vastustaja kirjas toodud tahteavaldust käsitleda pakkumise
lg 6 p 5 kohase tagasivõtmisena.
lg 6 p 5 sätestab, et pakkumise tagatis tagastatakse pakkujale pakkumise tagasivõtmise korral enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist. Pakkumise esitamise tähtpäev, 27.08.2004, oli kirja saatmise ajaks juba saabunud.
järgi oleks pakkumiste vastavaks tunnistamisele pidanud järgnema pakkumiste võrdlemine ja hindamine ning seejärel pakkumise edukaks tunnistamine.
lg 1 kohaselt ostja võrdleb ja hindab kõiki pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud.
lg 2 kohaselt on edukas pakkumine vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja pakkumise tähelepanuta jätmise korral ei saa vastustaja asuda pakkumist
Seega on pakkumise arvestamata ehk tähelepanuta jätmise õiguslikud tagajärjed vastustaja jaoks võrdsed pakkumise tagasivõtmise õiguslike tagajärgedega. Ka pakkumise tagasivõtmise korral puuduks vastustajal võimalus pakkumist teiste pakkumistega võrrelda, hinnata ja edukaks tunnistada. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja kohtu arvates kaebuse esitaja tahteavaldust õigesti tõlgendanud pakkumise tagasivõtmise tahteavaldusena. 2.2. Kohus ei pea usutavaks kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt seisnes kaebuse esitaja tahteavaldus vaid Kaitseministeeriumi informeerimises sellest, et ta on arvutusvea tõttu teinud põhjendamatult madala maksumusega pakkumise
Kohus juba märkis kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 2.1, et kaebuse esitaja kiri ei sisaldanud ainult teadet arvutusvea kohta, vaid ka konkreetset taotlust pakkumisega mittearvestamiseks, mida mõistlik tahteavalduse saaja ei saa käsitleda tahteavaldusena hankes osalemise jätkamiseks. Ka kirjas sisalduv lause, mille kohaselt mõjutavad hinnaarvestuse vead tervikobjekti suhtes pakkumishinda määral, mis väljub ehitusfirma tavapärase majandusriski raamidest, osundab, et pärast pakkumise tegemist asus kaebuse esitaja seisukohale, et ta ei suuda edukaks tunnistamise korral tagada pakkumise elluviimist ning esitatud pakkumine on talle majanduslikult ilmselt kahjulik. Kohtul puudub alus kahelda 17.09.2004 kirjas sisalduva informatsiooni, mille kohaselt pakkumises esinesid metoodilised vead ning kaebuse esitaja pidas enda poolt esitatud pakkumishinda ebareaalseks, õigsuses. Samas kui pidada kirjas sisalduvat informatsiooni tõepäraseks, ei saa mõistlikult järeldada, et olenemata ebareaalse pakkumise tegemisest ning kaebuse esitajat ähvardavast kahjulike tingimustega hankelepingust oli kaebuse esitaja kirjaga taotletud eesmärgiks pakkumises osalemise jätkamine ning hankelepingu sõlmimine. Eeltoodule räägib vastu nii kiri ise kui ka selles esitatud taotlus pakkumisega mittearvestamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja eesmärgiks kirja koostamisel pidi kirja sisust nähtuvalt olema endale majanduslikult kahjuliku tehingu vältimine. Seda tõendab asjaolu, et kaebuse esitaja pidi kirja koostades olema teadlik sellest, et tema pakkumine võidakse suure tõenäosusega tunnistada edukaks pakkumiseks. Kohus on tuvastanud, et pakkumised avati 27.08.2004.
lg 3 kohaselt tehakse pakkumiste avamisel teatavaks pakkujate nimed, registrikoodid ja pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumused ning kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumiste avamise kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll.
lg 4 kohaselt tuleb pakkujale saata pakkumiste avamise protokolli ärakiri kolme tööpäeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates. Seega pidi kaebuse esitaja 17.09.2004 kirja koostamisel olema teadlik, et suure tõenäosusega tunnistatakse tema pakkumine edukaks. 2.3 Kohus ei jaga ka kaebuse esitaja arvamust selle kohta, nagu oleks vastustaja ka ilma kaebuse esitaja kirjata pidanud jõudma järeldusele, et kaebuse esitaja pakkumine oli põhjendamatult madala maksumusega
tähenduses.
lg 3 kohaselt on ostjal võimalik põhjendamatult madala maksumusega pakkumine tagasi lükata ning tagasilükkamine peab põhinema sõltumatu eksperdi hinnangul.
sätestab pakkumiste vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise.
lg 2 kohaselt tunnistatakse pakkumine vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega.
lg 4 kohaselt lükkab ostja pakkumise tagasi, kui see ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Kohus on käesolevas haldusasjas tuvastanud, et Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga 15.09.2004 tunnistati kaebuse esitaja pakkumine vastavaks (toimiku lk. 64). Kui vastustaja oleks pidanud kaebuse esitaja pakkumise maksumust põhjendamatult madalaks, oleks ta
Seda vastustaja aga teinud ei ole. Seega on väär kaebuse esitaja järeldus, nagu oleks tema pakkumine
Eeltoodud järeldusest tulenevalt on alusetu ka kaebuse esitaja väide, mille kohaselt Kaitseministeeriumi vigadest informeerimata jätmise korral oleks viimane pidanud kandma kulutusi seoses vigase pakkumise hindamise ja ekspertiisiga
3. Kirja tähelepanuta jätmine Kaebuse esitaja on viidanud, et Kaitseministeeriumil oli võimalik jätta ka esitatud kiri tähelepanuta, tunnistada pakkumine parimaks ning nõuda kaebuse esitajalt lepingu sõlmimist tema pakkumises esitatud tingimustel. Kohus on seisukohal, et eeltoodud väide ei ole kooskõlas poolte lepinguvabaduse põhimõttega, millest tulenevalt ei saa ostja kohustada pakkujaid endaga lepingut sõlmima, vaid nõuda pakkujatelt tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmisel (sh pakkumise selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasivõtmisel (
lg 5 p 1)) kahjude täieliku või osalise hüvitamise (
4. Tagatise mittetagastamise sõltuvus ostjal tekkinud kahjust Kohus on seisukohal, et pakkumise tagasivõtmise korral oli vastustaja õigustatud pakkujale pakkumise tagatist mitte tagastama, olenemata sellest, kas tal kahjusid tekkis või mitte.
lg 5 p 1 ei sea pakkujale tagatise mittetagastamist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest. Eeldusel, et ostja on riigihanke käigus nõudnud tal tekkida võivate kahjude täieliku või osalise hüvitamise kindlustamiseks pakkujatelt tagatist, ei pea ta tagatise
lg 5 p 1 alusel tagastamata jätmiseks täiendavalt tõendama endal kahju tekkimist.
lg 5 p 1 rakendamise ainsaks tingimuseks on pakkumise tagasivõtmine selle jõusoleku tähtaja jooksul.
lg 1 kohaselt on pakkumine jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul. Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ja see ei või olla pikem kui 90 päeva. Pakkumise kutse dokumentide kohaselt pidi pakkumine olema siduv üheksakümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.