2-05-24548/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-24548 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav Tsiviilasi O R Mhagi A Ä vastu 79 845, 14 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.03.2006 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A Ä apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O R M, seaduslik esindaja E. V. kostja A Ä, seaduslik esindaja M. N. RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 27.03.2006 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagi asjaolud ja hageja nõue
3. Hageja palus 30.06.2005 esitatud hagis kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 79 845, 14 krooni, millest põhivõlg moodustas 32 759, 16 krooni ja viivis 47 085, 98 krooni. Hagi kohaselt teostas hageja 12.02.2001 kostjaga sõlmitud lepingu alusel viimasele finantsraamatupidamist, mille kohta esitas ta kostjale ka vastavad arved. Kostja jättis osa arveid tasumata (arved nr 10967, 11256, 11224 ja 11567). Seisuga 01.07.2005 on kostja põhivõlg 32 759, 16 krooni ja lepingujärgne (p 4.4) viivis 47 085, 98 krooni. Kostja vastuväited
4. Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et nõue on põhjendamatu, tõendamata ja aluseta. Hagiavaldus ei vasta TsMS § 147, kuna nõude suurust põhistatakse ainuüksi arvetega, mis ei ole kostja kohustuse tekkimise aluseks. Seega on nõude alus ebaselge, hind tõendamata ja võlasuhte õiguslik kvalifikatsioon välja toomata. Arved ei loo tsiviilõiguslikke kohustusi. Hageja ei ole tõendanud teenuste osutamist ja nende üleandmist kostjale ega ka arvete kättetoimetamist, mis pidi toimuma tähitult või allkirja vastu. Menetluse edasine käik ning kaevatava tagaseljaotsuse sisu
5. Kohus määras eelistungi toimumise ajaks 31.10.2005 ning palus kostjal esitada kirjalik vastus kohtule 30.09.
6. Vastavasisuline kutse on kostjale üle antud 22.08.
7. 27.09.2005 esitas kostja kohtule küll nõutud vastuse, kuid kohtuistungile kohale ei ilmunud. Ka ei teatanud ta kohtule mitteilmumise põhjust. Hageja taotlusel rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega, mille tegi teatavaks 02.11.2005, ning mõistis nõutud summa kostjalt välja. 14.11.2005 esitas kostja avalduse menetluse taastamiseks, milles väitis, et ei saanud kohtukutset kätte, kuna ei tegutse senisel, äriregistrisse kantud aadressil, vaid asub Pärnus Jalaka 10 (ning on esitanud andmete muutmiseks avalduse ka äriregistrile). Kostja kaja alusel taastas kohus 14.11.2005 tsiviilasja menetluse.
8. Kohus määras uueks eelistungi ajaks 09.03.2006 ning väljastas 16.11.2005 pooltele vastavad kutsed. Kohtukutse anti kostjale üle 17.11.
10. Kuna kostja ei ilmunud 09.03.2006 toimunud eelistungile ja hageja palus hagi tagaseljaotsusega rahuldada, siis kohus viimast ka tegi. Harju Maakohus rahuldas 27.03.2006 tagaseljaotsusega TsMS § 413 lg 1 alusel hagi ning tunnistas tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik ning teda oli hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus tugines tsiviilkoodeksi (TsK) §-dele 173 ja 174, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kohustiste täitmist võib TsK § 190 lg 1 järgi tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse TsK § 191 lg 1 kohaselt lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära (TsK § 231 lg 1). Apellatsioonkaebuse põhjendus
11. Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Kohtu hinnang avaldaja poolt esitatud volikirja sisule ei saa olla esindusõiguse olemasolu või puudumise hindamise aluseks. Hinnangu andmisel on kohus sisuliselt kohaldanud sanktsiooni hageja suhtes. Kohtul oli võimalik teavitada kostjat eelistungi toimimisest avalikult, mistõttu ei ole ka sisuliselt põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus oli kostja sisulistest põhjendustest teadlik, mistõttu ei olnud ka seetõttu tagaseljaotsuse tegemine õige. Antud juhul ei olnud tagatud kostjale põhiseaduse §-st 24 tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohus ei järginud menetlusdokumentide kättetoimetamisel seadusest tulenevat korda. Äriühingule registrisse kantud aadressil kutse kättetoimetatuks lugemine on sätestatud eeldusena, mida pool saab ümber lükata. Kui muul viisil pole kohtudokumendi kättetoimetamine võimalik, võib seda teha dokumendi avaliku teatavakstegemisega (avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“). Vastus apellatsioonkaebusele 2
12. Hageja ei ole nõus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega, vaieldes ühtlasi kaebusele vastu ka sisuliselt. Kuna kohus kontrollis tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, ei võinud kostja TsMS § 630 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse peale edasi kaevata, mistõttu võttis ringkonnakohus kaebuse ebaõigesti menetlusse. Kaebus on ebaselge ega vasta TsMS § 633 nõuetele. Kaebusest ei selgu, millist õigusnormi kostja arvates kohus ebaõigesti kohaldas. Kostja on üksnes parafraseerinud seadust, tuues seejuures esile asjaolusid, mis õigustavad tagaseljaotsuse tegemist. Kaebusest ei ilmne sisulisi vastuväiteid hageja nõudele. Kuivõrd kostja on kohtukutse kätte saanud, ei oma vähimatki tähtsust kostja seisukoht menetlusdokumentide võimaliku avaliku kättetoimetamise osas. Kostjale oli tagatud õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, kuid ta jättis põhjuseta istungile ilmumata. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga ning apellatsioonkaebuse ja vastusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust kaevatava tagaseljaotsuse tühistamiseks. Maakohtul oli seaduslik alus hagi tagaseljaotsusega rahuldada: käesoleva juhul esines TsMS § 413 lg-s 1 märgitud tingimus ning puudusid sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud takistused. Kostja oli istungile kutsutud õigeaegselt (kutse oli üle antud allkirja vastu, selles oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi), kusjuures kostja ei teatanud kohtule ilmumata jätmise põhjust ega taotlenud asja lahendamist tema osavõtuta või kirjalikus menetluses.
14. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega, nagu oleks kohtul lasunud kohustus edastada talle kohtukutse avalikult vastava teate avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Nimetatud käsitus ei ole õige ega vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korrale. Antud juhul on mõlemal juhul toimetatud kutse kostjale tema äriregistrisse kantud aadressil ning füüsiliselt üle antud. Apellandi arutlus menetlusdokumentide kättetoimetamise muude võimaluste üle ei ole seetõttu asjakohane. Tegemist ei olnud kohtukutse kätteantuks lugemisega kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 28 lg 8 järgi, vaid kutse oli kohale toimetatud ning sekretärile üle antud (mõlemal juhul on kutse vastuvõtmise kohta andnud allkirja visuaalse vaatluse kohaselt sama isik). Ka asjaolu, et kostja oli esitanud kirjaliku vastuse, ei välistanud tagaseljaotsuse tegemist (kuigi ringkonnakohus ei kontrolli tagaseljaotsuse puhul vaidluse sisulist külge, võib siinkohal siiski märkida, et vastus käsitles eelkõige protsessuaalseid seisukohti (tõendamist), sisulisi vastuväiteid see ei sisaldanud).
15. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga kaebuse menetlusse võtmise ebaõigsuse kohta. Vastavalt TsMS § 420 lg 2 kohaselt võib kostja uue (teistkordse) tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Kostja on oma kaebuses tuginenud väitele, et teda ei ole kohtuistungi toimumisest nõuetekohaselt teavitatud, mistõttu on tegemist asjaoluga, mis on hinnatav vastava eeldusena ning ringkonnakohtul tuli kaebuse väiteid kontrollida.
16. Kaebuse väited kohtu hinnangule (avaldaja) volikirja sisu kohta ei vasta kohtuotsuses märgitule, mistõttu ei ole neile võimalik vastata. R.Allikvere Ü.Jänes A.Tänav 3