KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Valdo Lips Otsusese tegemise aeg ja koht
- august
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-15682 Tsiviilasi M. P. hagi A P Pvastu ajalehes „P P“ avaldatud artiklis esitatud faktide õigusvastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- mai
- a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. P. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. P. Haapsalu, tema esindaja A. N. Kostja A P P, tema esindaja M. M. RESOLUTSIOON: Jätta Pärnu Maakohtu 25.05.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- märtsil
- a. esitas hageja kaebuse ja
- mail
- a. täpsustatud hagiavalduse, milles palub tunnistada õigusvastaseks kostja A P P väljaantavas ajalehes „P P“
- märtsil
- a. avaldatud artiklis „Tapjad lähevad seitsmeks aastaks trellide taha“ esitatud faktid. 2 Hageja seletuste kohaselt ei ole tema kedagi tapnud, senini ei ole leitud tapmisriista ning tema poolt tapmise toimepanemine on ümber lükatud DNA-ekspertiisiga. Hageja mõisteti süüdi mitte tapmise vaid tapmiskatse eest ning tapmises ei ole teda süüdi mõistetud. Ajalehes ilmunud artikliga on ebaõiglaselt ja vastuolus põhiseaduse §-ga 17 teotatud tema nime ning rikutud PS §-s 22 sätestatud süütuse presumptsiooni. Igaühel on õigus au ja hea nime puutumatusele. Kostja on teadlikult ja tahtlikult rikkunud hageja eraelu puutumatust ja teotanud tema au, avaldades andmeid, millega eelnevalt nimetatule kahjustati ka kriminaalmenetlust. Kohtuotsus, mille sisu ja istungil toimunut artikkel kajastab, ei olnud artikli ilmumise ajal jõustunud ning kostjal ei ole õigust tekitada põhjendamatud kannatusi hagejale kui süüdistatavale. Artikli pealkiri nimetab selgelt, et hageja on toime pannud tapmise, kuid see ei olnud artikli ilmumise ajal tõendatud, kuna kohtumenetlus ei olnud lõppenud. Artiklis väidetu oli nii avalikkuse kui kohtu teadlik eksitusse viimine. Kõnesoleva artikliga on kahjustatud hageja perekonna eraelu: hageja ei saa enam ühendust oma ema ega vennaga, naabrid kolivad majast ära ja sugulased ei ole temaga enam kirjavahetuses. VÕS §-de 1043 ja 1046 kohaselt on inimese au teotamine õigusvastane, mistõttu tuleb artiklis nimetatud fakti (hageja kui tapja) avaldamine tunnistada õigusvastaseks. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Ajaleht „P P“ avaldas
- märtsil
- a. artikli pealkirjaga „Tapjad lähevad seitsmeks aastaks trellide taha“ Pärnu Maakohtus
- märtsil
- a. kuulutatud kohtuotsuse resolutiivosa põhjal, mille järgi mõisteti hageja süüdi arutluse all olnud teos - inimese tapmises - ja mõisteti temale seitse aastat vangistust. Au teotamise kindlakstegemisel tuleb kaaluda eri õigushüvesid – ühelt poolt hageja isikuõiguste väidetavat rikkumist ning teiselt poolt üldsuse huvi saada infot. Au ja hea nimi väljendub ühiskonna positiivses hinnangus inimesele ja inimese suhtumises iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel ja teda tuleb pidada väärikaks seni, kuni ta oma tegudega ei ole andnud alust tema väärikuses kahelda. Hagejat on viiel korral karistatud kuritegude toimepanemise eest, mis näitab tema hoolimatut suhtumist ühiskonda ja negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust. Hageja on oma käitumisega ise põhjustanud oma perekonnale põhjendamatuid kannatusi. Inimõiguste Kohus on leidnud, et ajakirjanduse ülesandeks on levitada informatsiooni ühiskonnas toimuva kohta ja avaldada kriitilist suhtumist nõudvaid nähtusi, samas ei tohi ajakirjandus ületada nõuetekohase kohtupidamise kaitseks kehtestatud piire (kinnisel istungil arutatu). Avaldatud artiklis kajastas ajaleht avalikul kohtuistungil toimunut. Artikli esimeses lauses selgitatakse hageja tapmises osalemise tegelikku sisu. Artikkel ei käsitle hagejat süüdiolevana, vaid annab ülevaate kohtuistungil toimunust. Artikli avaldamise eesmärgiks oli anda lugejatele ülevaade kohtus arutlusel olnud kriminaalasjast – jõhkrast mõrvast. Artikkel ilmus ajalehes pärast kohtuotsuse väljakuulutamist, seega ei saanud artikkel kohtu otsust mõjutada. Maakohtu otsust pole vaidlustatud. Igasugune end puudutatuna tundmine ei ole automaatselt hageja isiklike õiguste rikkumine tulenevalt VÕS § 1046 lõike 2 ja § 1047 lõike 2 ja 3 sätetest. Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr. 3-2-1-11-04 kohaselt ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks faktiväiteid ja hinnanguid, mis riivavad isiku au tühisel määral. Hageja ei vaidlusta artiklis avaldatud andmete õigsust, vaid ta leiab sisuliselt, et on õigusvastane avaldada tema tegusid. Esimese astme kohtu otsus
- mai
- a. otsusega jättis Pärnu Maakohus M.P. hagi rahuldamata. Tõendamist ei ole leidnud, et artiklis avaldatuga on rikutud hageja süütuse presumptsiooni (PS § 22). Kohtud ei saa tegutseda vaakumis ja kinniste uste taga. Puudub vaidlus artikli sisu ja selle vastavuse osas kuulutatud kohtuotsusele ja istungil toimunule. Seda 3 kinnitavad nii kohtuotsus kui kohtuistungi protokoll. Artikkel on oma sisult kohtuistungil toimunut ja kohtulahendit objektiivselt kajastanud. Asjaolu, et kohtulahend selle kuulutamisega koheselt ei jõustu, et tähenda, et avalikkusel ei oleks õigust saada infot kohtus toimunust, liiati veel üldsusele huvipakkuvast asjast – tapmisprotsessist. Kohtuistung oli avalik ja seega ei ole ajaleht rikkunud kinnise kohtupidamise seadust. Igaüks oleks võinud viibida nimetatud kohtuistungil ja ise tajuda seal toimunut ning kuulata väljakuulutatud kohtuotsuse resolutsiooni sisu. Ajalehes ilmunud artikkel vaid kajastab kohtuotsuse sisu, mitte ei anna väljaandja poolt hinnanguid kellegi süüdiolemise kohta. Ei ole tõsiseltvõetav hageja poolt esiletoodud asjaolu, et ilmunud artikkel oleks kuidagi saanud mõjutada kohtupidamist, kuna artikkel ilmus pärast otsuse kuulutamist. Hageja leiab, et artikli pealkirjas sõna „tapjad“ kasutamine on hageja au ja hea nime teotamine PS § 17 mõttes. Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mistahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Au teotamise kui teo õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb välja selgitada, kas isiku mainet on kahjustatud ning seejärel anda hinnang sellele, missuguses olukorras väidetav au teotamine toimus. Vajadusel tuleb kaaluda eri õigushüvesid. Nagu kõnealuse artikli pealkirjas sisalduv sõna „tapjad“ viitab, on antud hinnang mitmuses, s.t hinnatud isikute gruppi. Nagu tuleneb kohtuotsusest ja artikli esimesest lausest „tunnistati M.P. Sindi mehe A.I. tapmises osalemises ja V.T. tapmises süüdi olevaks…“. Seega on hinnatud ajaleheartikli pealkirjas tapjateks isikute gruppi – hagejat kui selles osalenut ning V. T. kui vahetut toimepanijat. Selline hinnang on toimepandud teo sisu arvestades õigustatud ega teota hageja au ja head nime sellisel määral, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks. Ühiskonna hinnangut inimesele artiklis esitatu valduses tuleb vaadelda tavalise, keskmise ja mõistliku inimese kui lugeja vaatevinklist. On selge, et lugeja ei piirdu üksnes artikli pealkirjaga ja kui ta sellega piirduks, puuduks tal üldse ülevaade asjaolust, et just hageja on tapmisega seotud. Artikkel algab kohe lausega, kus selgitatakse hageja tegelikku osalust tapmises ning tuleb lugeda tõendatuks asjaolu, et artiklis esitatud väited vastavad tegelikkusele. Seega ei ole ühiskonna hinnang hagejale üksnes artikli pealkirja arvestades saanud millegagi kahjustatud. Arvestades hageja karistatust vähemalt neljal korral (selgub kohtuotsuse päisest), ei saa pidada oluliseks tema enesehinnangut, kuna oma tegudega on hageja korduvalt väljendanud negatiivset suhtumist ühiskonda. Hageja väited perekonna, naabrite ja sugulaste käitumisele artikli avaldamise järgselt on jäänud paljasõnaliseks ega ole millegagi tõendatud. M.P. apellatsioonkaebus Kaebuses palub apellant tühistada Pärnu Maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega tema nõue rahuldada. Maakohus leidis, et kohtud ei saa tegutseda vaakumis ja kinniste uste taga, kuid ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kõnealuse artikliga
- märtsil
- a. on vastaspool objektiivselt kajastanud nii istungil toimunut kui ka kohtuotsust.
- märtsil
- a. oli kuulutatud vaid otsuse resolutiivosa, kuid vastustaja artikkel oli trükitud enne motiveeriva otsuse vormistamist ja enne kohtuistungi protokolli allkirjastamist kohtu poolt. Seetõttu ei saanud artikkel kajastada nii istungil toimunut kui ka kohtulahendit. Maakohus ei ole motiveerinud oma seisukohta, et mõistlikule inimesele on ilmne, et artikkel kajastas vaid kohtuotsuse sisu, andmata omapoolseid hinnanguid kellegi süüdiolemise kohta. Artiklis on üheselt väidetud, et apellant on toime pannud tapmise ning tema süü on juba tõendamist leidnud. Selline väide rikub apellandi põhiseaduslikke õigusi. Motiveerimata on kohtu 4 seisukoht, et tavalugeja ei loe ainult pealkirju, vaid ka artiklit sisuliselt. Juba artikli pealkirjast selgub ka tavalugeja jaoks, et apellant on tapja. Põhiseaduse § 22 ütleb üheselt, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Tõendamist on leidnud, et vastustaja pool on apellandi suhtes nimetatud õigust rikkunud. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja ei ole vaidlustanud hagiavalduses ega maakohtus toimunud istungitel asjaolu, nagu oleks A P Pkajastanud valesti kohtuistungil toimuvat. Uute asjaolude esitamisel apellatsioonmenetluses tuleb märkida põhjus, miks on uued tõendid ja asjaolud esimese astme kohtus esitamata jäetud. Apellant seda teinud ei ole. Kriminaalasja kohtuistungi protokoll on võetud käesoleva tsiviilasja juurde ning sellega on tõendatud vaidlusaluses artiklis avaldatu vastamine tegelikkusele. Asjaolu, et kohtulahend selle kuulutamisega koheselt ei jõustu, ei tähenda, et avalikkusel ei oleks õigus saada infot kohtus toimunust. Samaväärset informatsiooni oleks saanud iga inimene, kes oleks soovinud protsessi jälgida. Arvestada tuleb ka apellandi isikut ja, tema suhtumist ühiskonda. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 25.05.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 neid korrata. Apellatsioonkaebuses kordab hageja hagiavalduses esitatud seisukohti, millele on maakohus hinnangu andnud. Põhjendatud ei ole kaebuses toodud väide, mille kohaselt saaks objektiivselt kohtuistungit kajastada vaid kohtuistungi protokolli alusel. Tegemist oli avaliku kohtuistungiga, kus osales ka ajakirjanik ning viimase poolt vahetult kogetu kirjapanek võib samuti kajastada objektiivselt kohtuistungit. Kohtulahendiks on kahtlemata ka maakohtu 15.03.2005 otsus, milles avaldati vaid otsuse resolutiivosa. Seega pole põhjendatud hageja väide, mille kohaselt ei olnud kohus 16.03.2005, s.o. artikli ilmumise ajaks otsust asjas veel teinud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks hagi rahuldamisele ei kuulu ning seetõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks korrata, miks hageja poolt tuginemine PS §-le 22 ei ole piisav hagi rahuldamiseks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide aluse kaevatava otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. R. Allikvere G. Kivinurm V. Lips 5