← Eesti

2-05-1536/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-1536 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Malle Seppik ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2006.a, Tallinn Tsiviilasi I.N. hagi OÜ T. (pankrotis) ja T.M.i vastu nõude tunnustamiseks summas 33 750 krooni OÜ T. pankrotimenetluses ja OÜ T. (pankrotis) vastuhagi I.N. vastu üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus nr 2-358/2005 Menetlusosalised ja nende Hageja I.N. (ik 46912292713) Hageja esindaja vandeadvokaat Raul Oberg esindajad Kostja OÜ T. (reg kood 10336847, pankrotis) Kostja esindaja pankrotihaldur Ly Müürsoo Kostja T.M. (ik 37006132710) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.N. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Pärnu Maakohtu
  5. novembri
  6. a otsus ja teha tsiviilasjas uus otsus.
  7. Jätta hagi rahuldamata.
  8. Jätta OÜ T. (pankrotis) vastuhagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus
  9. Mõista I.N.lt T.M.i kasuks kohtukulude katteks välja 1 688 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) krooni. 1

(7)Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 670 lg 1). Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 685). Hageja nõue ja selle põhjendused
  1. I.N. esitas 29.04.2005 Pärnu Maakohtusse hagi OÜ T. (pankrotis) ja T.M.i vastu nõude tunnustamiseks summas 33 750 krooni OÜ T. pankrotimenetluses.
  2. Pärnu Maakohtu 27.10.2004 otsusega kuulutati välja OÜ T. pankrot ja pankrotihalduriks määrati Ly Müürsoo. Pankrotiteade avaldati 28.10.
  3. Hageja esitas tähtaegselt pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 33 750 krooni. OÜ T. (pankrotis) võlausaldajate võlanõuete kaitsmise koosolek toimus 28.03.2005 ning hageja nõudele esitasid vastuväiteid kostja T.M. ja pankrotihaldur. Vastuväited on põhjendamatud, kuna hageja nõue põhineb 11.12.2002 sõlmitud tema ja OÜ T., keda esindas juhatuse liige P.L., vahelisel tähtajatul üürilepingul. Lepingu kohaselt andis hageja lepingu sõlmimise päeval OÜ T. valdusesse ja kasutusse Uuepõllu kinnistul Raplamaal, Kehtna vallas, Ohekatku külas asuva parkimisplatsi suurusega 25 m² ja üüri tasumise kohustusega 1500 krooni kuus. Üüri kohustus OÜ T. maksma üürilepingu lõppemisel. Parkimisplatsi oli OÜ-l T. vaja sõiduki Ford Escort Express parkimiseks. Seoses OÜ T. pankrotiga üürileping lõppes ja OÜ T. oli kohustatud tasuma kokkulepitud üüri ajavahemiku 11.12.2002 kuni 27.10.2004 eest, s.o 22, 5 kuu eest kokku summas 33 750 krooni. Hageja väljastas OÜ-le T. üürisumma tasumiseks vastava arve. Kuna OÜ T. ei ole hagejale üüri summas 33 750 krooni tasunud, siis oli hageja poolt OÜ T. pankrotimenetluses esitatud nõue seaduslik ja põhjendatud ning kostjatel ei olnud alust esitada hageja nõudele vastuväiteid. Kostja T.M.i seisukoht
  4. Kostja hagi ei tunnista. OÜ-l T. ei ole Raplamaal kunagi olnud majandustegevust ega muid ärihuvisid, mis võinuks tingida vajaduse auto hoidmiseks, seega ka parkimisplatsi üürimiseks Raplamaal.
  5. 11.12.2002 üürilepingus märgitud ja seega nõude aluseks olev üür parkimisplatsi kasutamise eest on, arvestades parkimisplatsi asukohta ja asjaolu, et seal pidi hoidma ühte autot, ülemäära suur. Ühe aasta parkimispilet Pärnu kesklinnas maksab 1400 krooni kuus. OÜ-l T. puudus igasugune vajadus ja ka majanduslik põhjendus, s.t õigustatud huvi nõude aluseks olevat üürilepingut sõlmida.
  6. P.L. on abielus parkimisplatsi üürile andnud FIE I.N.ga. Seega on hageja sissetulekutest majanduslikult huvitatud ka P.L., mistõttu üürilepingut sõlmides ei olnud OÜ T. esindaja P.L. ega hageja tegelikuks tahteks mitte OÜ T. autole parkimisplatsi üürimine, vaid hagejale sissetuleku saamine seeläbi, et jäetakse mulje üürilepingu olemasolust hageja ja OÜ T. vahel.
  7. Kui üürileping ei ole kohtu hinnangul tühine, kuulub see tagasivõtmise korras vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 1 punktile 4 kehtetuks tunnistamisele. OÜ T. juhatuse liikme P.L. abikaasa on võlgniku lähikondne. Kulusid kaasa toov tehing, mille tegemiseks puudub majandustegevusest tulenev õigustus, on kahjulik. Seega kahjustab üürileping OÜ T. enda ning seeläbi ka tema võlausaldajate huve. Kostja OÜ T. (pankrotis) seisukoht 2
(7)
  1. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole nõude aluseks oleva dokumendina tõendanud, et ta on Uuepõllu kinnistu asukohaga Ohekatku küla, Kehtna vald, Raplamaa omanik või selle seaduslik kasutaja, samuti, kas nimetatud maa sihtotstarve on ärimaa ja kas hageja võib sellel kinnistul äritegevust arendada.
  2. Hageja nõue on tekkinud pärast OÜ T. pankroti väljakuulutamist ja selline nõue ei ole ka kajastatud OÜ T. (pankrotis) raamatupidamises. Seda asjaolu tõendab ka see, et arvel on väljastaja allkiri, kuid arve saaja allkiri puudub või puudub arve posti teel edastamist tõendav dokument. Hageja ja kostjat esindanud P.L. on elukaaslased, mida tõendab ühine elukoht.
  3. Parkimistasu Raplamaal 1500 krooni kuus on majanduslikult põhjendamatu. Rapla maakonnas ei ole kusagil kehtestatud sõidukitele tasulist parkimist. Pärnu linnas on 1 kuu parkimistasu 150 krooni ja 1400 krooni on parkimine 12 kuu eest. Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatud parkimistasuks Tallinna kesklinnas kuukaardiga on 1500 krooni. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  4. OÜ T. (pankrotis) esitas 25.08.2005 vastuhagi tehingu tagasivõitmiseks I.N. vastu, paludes tunnistada OÜ T. ja I.N. vahel 11.12.2002 sõlmitud üürilepingu kehtetuks.
  5. Tegemist on näilise lepinguga ja ilmselt on see sõlmitud tagantjärele alles OÜ T. pankroti väljakuulutamisel ja eesmärgiga OÜ T. (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajana osa võtta ja sealt võlanõude esitamise kaudu rahalisi vahendeid teenida, kuna I.N. ei ole nimetatud lepingu alusel esitanud OÜ-le T. enne pankroti väljakuulutamist ühtegi arvet. OÜ T. (pankrotis) raamatupidamise dokumentide ega teiste sõlmitud lepingute hulgas ei ole selle üürilepingu eksemplari.
  6. Seoses Pärnu Maakohtu 23.12.2004 otsusega tekkis nii I.N.l kui ka P.L. varaline kohustus OÜ T. (pankrotis) ees ja nii esitati 23.12.2004 nõudeavaldus OÜ T. (pankrotis) vastu, mida põhistati kahe abikaasa poolt alla kirjutatud üürilepinguga. Kuna nii I.N. kui ka P.L. on haldurile kirjalikult teatanud oma raskest majanduslikust olukorrast, saab järeldada, et üürilepingu sõlmimisel praktiliselt kahe abikaasa vahel ei olnud tegelikuks tahteks mitte autole parkimisplatsi üürimine, vaid kostjale täiendava sissetuleku saamine läbi pankrotimenetluse ja tegemist on seega näiliku tehinguga. Hageja seisukoht
  7. Kostja vastuhagi ei tunnista. OÜ T. omandas 04.12.2002 sõiduki Ford Escort Express ja seda sõidukit pargiti kuni
  8. a alguseni hageja kasutuses oleval kinnistul. Sõiduki parkimine kinnistul algas sisuliselt kohe pärast sõiduki omandamist ja selle kasutama asumist OÜ T. juhatuse liikme P.L. poolt. Ei ole midagi imelikku ja seadusevastast selles, et hageja nõustus võõra äriühingu sõiduki parkimisega enda kasutuses oleval kinnistul tingimusel, et sõiduki omanik selle eest temale ka tasu maksab. See oli ka põhjuseks, miks hageja ja OÜ T., keda esindas juhatuse liige P.L., sõlmisid parkimisplatsi kasutamise kohta tähtajatu üürilepingu. Oluline ei ole, mis põhjusel hoidis OÜ T. sõidukit kinnistul asuval parkimisplatsil enam kui kahe aasta jooksul. Tuvastatav on fakt, et sõidukit seal pargiti, lepingut enne pankroti väljakuulutamist ei lõpetatud ja üürileandjal on õigus kokku lepitud üüritasule. Hageja ei tea ega peagi teadma, kas OÜ T. raamatupidamise või muu dokumentatsiooni hulgas leidub lepingu üks eksemplar. Mõlemale lepingupoolele jäi pärast lepingu sõlmimist üks eksemplar. Seega ei esine ühtegi asjaolu, mis viitaks 11.12.2002 lepingule kui näilikule tehingule. Esimese astme kohtu otsus 3
(7)
  1. Pärnu Maakohus jättis 11.11.2005 otsusega rahuldamata I.N. hagi OÜ T. ja T.M.i vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses ning rahuldas vastuhagi, tunnistades OÜ T. ja I.N. vahel 11.12.2002 sõlmitud üürilepingu kehtetuks. Kohus mõistis I.N.lt välja T.M.i kasuks advokaaditasu summas 1688 krooni.
  2. Asjaolu, et I.N. ja P.L. on elukaaslased, on tõendatud asjas kogutud tõenditega: ühine elukoht vastavalt Pärnu Maakohtu otsusele, P.L. ütlustega tema tunnistajana ülekuulamisel 27.10.2005 vastavalt kohtuistungi protokollile, seega on tegu lähikondsetega PankrS § 117 mõistes.
  3. Nõustuda saab kostja seisukohaga, et OÜ-l T. ei olnud mingit majanduslikku põhjendust nõude aluseks oleva üürilepingu sõlmimiseks, samuti ei ole põhjendatud lepingus märgitud kõrge üüri suurus. Tähelepanuta jäävad M.T.e ja R.R.i poolt esitatud õiendid selle kohta, et nad on
  4. a ja
  5. a kasutanud OÜ T. teenuseid, kuna pankrotihalduri andmetel ei kajasta OÜ T. raamatupidamine veterinaarteenuste müüki eeltoodud isikutele. Üürilepingu põhjendamatult kõrge tasu 1500 krooni kuus on tõendatud võrdluseks võetud Tallinna kesklinna parkimistasuga, mis on samuti 1500 krooni kuus. Seetõttu tuleb põhihagi jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  6. I.N. linnakohtu otsusega ei nõustunud ning esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi ja jätta OÜ T. (pankrotis) vastuhagi rahuldamata.
  7. Kohus on otsuse tegemisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõikes 4 sätestatut, kuna puuduvad põhjendused, miks kohus ei nõustunud hageja vastuväidetega vastuhagile ja miks jäeti analüüsimata ja arvestamata tunnistaja P.L. ütlused kohtuistungil ning 27.10.2004 pankrotiotsuses sisalduvad andmed OÜ T. majanduslikust olukorrast aastatel 2002 ja
  9. Alusetu on viide PankrS §-ile 117, kuna see säte ei reguleeri lähikondsete vahelist tehingut. Samuti ei tulene kohtu järeldused tuvastatud asjaoludest ja on seega ebaõiged. Kohtul oleks tulnud kaaluda, kas esinevad PankrS § 110 lg 1 punktis 4 nimetatud asjaolud ning tuvastada oleks tulnud, kas võlgnik kahjustas selleaegse juhatuse liikme P.L. kaudu üürilepingu sõlmimisega kellegi huve ja kui kahjustas, siis kas just võlausaldajate huve ja kas huvide kahjustamine toimus teadlikult. Kohus on leidnud, et OÜ-l T. ei olnud mingit majanduslikku põhjendust üürilepingu sõlmimiseks, millest selline seisukoht aga tuleneb, otsusest ei selgu.
  10. I.N. vastuses vastuhagile on põhjendatud, miks ja millistel tingimustel oli ta nõus OÜ T. sõiduki parkimisega enda kinnistul. Ka tunnistaja P.L. ütluste kohaselt ei olnud I.N. nõus tasuta võõra sõiduki parkimisega tema kinnistul ja seetõttu sõlmiti üürileping sõiduki tasu eest parkimiseks. P.L. andis ütlusi ka selle kohta, et sõiduki parkimine Raplamaal oli seotud tema tööülesannetega ja kavatsusega laiendada OÜ T. tegevust Raplamaal ning luua seal OÜ T. osakond. Lepingu sõlmimise ajal oli P.L. üks kahest täieõiguslikust juhatuse liikmest ning tal oli õigus võtta vastu ka juhtimisotsuseid, sh kavandada äriühingu perspektiivset tegevust. See kava jäi lõpule viimata, kuna P.L. kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi. Seega on P.L. mõistlikult põhjendanud parkimisplatsi üürimise majanduslikku otstarvet ja kohus oleks pidanud seda arvestama.
  11. Põhjendamatu on ka kohtu järeldus üüri liigse suuruse kohta. Asjaoluga, et kuu üürisumma on sama suur kui Tallinna kesklinna kuu parkimistasu, ei saa põhjendada üürilepingus märgitud üürisumma ülemäärast suurust. Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatav parkimistasu ja üürilepingu alusel kokkulepitav üür on olemuslikult erinevad ja ei ole võrreldavad. Kostja ega ka kohus ei ole märkinud, milline oleks 4
(7)olnud kuu üüritasu mõistlik suurus. Üür suuruses 1500 krooni kuus ei ole põhjendamatult suur, võlasuhtes kehtib lepinguvabaduse põhimõte, üürilepingu pooled ei ole rikkunud võlaõiguses kehtivat mõistlikkuse põhimõtet ja seega olid pooled õigustatud sellises mõistlikus summas üüris kokku leppima.
  1. Üürilepinguga, mille kohaselt OÜ T. kohustus tasuma üüri 1500 krooni kuus ja üüri tasumise kohustus oli määratud üürilepingu lõppemisel, ei saanud kahjustada võlausaldajate huve. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud OÜ-l T. makseraskusi, ta suutis tasuda kõiki jooksvaid võlgnevusi ja seega P.L. ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et OÜ T. juhatuse liikme T.M.i juhtimisel tekivad OÜ-l T. tulevikus makseraskused, mille tõttu ta ei suuda rahuldada tulevikus tekkivaid võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajaid teadlikult kahjustava tehinguga saab olla tegemist vaid juhul, kui tehing tehakse ja tehinguga võetakse võlgniku poolt põhjendamatult kohustusi olukorras ja ajal, kus võlgnikul esinevad makseraskused ja võlgnik teab, et selle tehinguga võetud kohustuste täitmisel võivad jääda teiste võlausaldajate nõuded osaliselt või täielikult rahuldamata. Tuvastatav ei ole, et võlgnik OÜ T. oleks kahjustanud 11.12.2002 sõlmitud üürilepinguga teadlikult võlausaldajate huve ja seetõttu puudus kohtul alus selle üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja seisukoht
  2. T.M. ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja leiab, et kui ringkonnakohtu arvates puudub piisav alus tehingu tühistamiseks pankrotiseaduse alusel, ei kuulu tühisele tehingule rajanev põhihagi rahuldamisele ja seetõttu puudub alus ka maakohtu otsuse põhihagi rahuldamata jätmise osas tühistamiseks või muutmiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  3. Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p-i 2 alusel tühistada materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Otsuse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 4 kohaselt pidi kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Pooltel on vaidlus muu hulgas ka selle üle, kas hagi aluseks olev üürileping on tühine või mitte. Pärnu Maakohus ei ole otsuses seda küsimust käsitlenud. Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohus on jätnud kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 ja § 84 lg
  4. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata nii hagi kui ka vastuhagi.
  5. Kolleegiumi poolt tuvastatud asjaolud: •
  6. oktoobril 2004.a kuulutati välja OÜ T. pankrot. • Hageja esitas OÜ T. pankrotimenetluses nõude summas 33 750 krooni. • Kostjad nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustanud hageja nõuet.
  7. Kuna kostjad on esitanud hagile vastuväite, et hageja ja OÜ T. vahel sõlmitud üürileping (edaspidi nimetatud üürileping) on näiline ja seega tühine, siis tuleb käesolevas asjas kõigepealt käsitleda seda kostjate vastuväidet. PankrS § 109 lg 1 alusel üürilepingu tagasivõitmist on vajalik käsitleda üksnes juhul, kui üürileping on kehtiv. Tühist üürilepingut ei ole vaja ega saagi tagasi võita. Sellisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 lause 1).
  8. Kolleegium leiab, et väidetav üürileping hageja ja OÜ T. vahel on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi nimetatud TsÜS) § 89 lg 1 ja 2 kohaselt. Vastavalt viimati nimetatud sätetele on tühine tehing, mille puhul on pooled kokku 5
(7)leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. Kolleegiumi arvates on tõendatud, et hageja ja OÜ T. tahtisid üürilepingu sõlmimisega jätta mulje tehingu olemasolust, sõlmides üürilepingu tagantjärele pärast pankrotimenetluse algatamist. Seda tõendavad järgmised kolleegiumi poolt kogumis hinnatavad asjaolud: • Üürilepingu OÜ T. nimel sõlminud P.L. ja hageja olid üürilepingu sõlmimisel elukaaslased (vaidlust asjaolu üle ei ole). • OÜ T. poolt üürilepingu alusel tasumisele kuuluva üüri suurus on, võrreldes isegi Tallinna linna poolt tasulises parkimisalas kehtestatud tasuga, ebamõistlikult suur (tuvastatud tl 40-43). Üürilepingu järgi pidi OÜ T. tasuma üüri 1 500 krooni kuus. Sama palju peab tasuma parkimistasu ühe kuu eest Tallinna kesklinna tsoonis (tl 40). Kolleegiumi arvates ei ole tõenäoline, et äriühing on nõus maksma sama palju parkimistasu Raplamaal, arvestades ka seda, et ei ole tuvastatud, et OÜ-l T. oli Raplamaal käive, mille tõttu oli pidevalt vaja sinna transporti (tunnistaja P.L. ütlustega on tuvastatud, et OÜ-l T. oli üksnes plaan Raplamaale laieneda; kostja T.M., kes oli samuti OÜ T. juhatuse liige, seletusega on tuvastatud, et OÜ-l T. ei olnud Raplamaal pidevat majandustegevust). M.T. ja R.R.i õiendid (tl 80 ja 81) ei lükka tunnistaja ütlust ja kostja seletusi ümber. Isegi kui viimati nimetatud õiendid esitanud isikud kasutasid OÜ T. teenuseid, ei näita see seda, et OÜ-l T. oleks vajanud pidevat parkimiskohta Raplamaal. • OÜ T. raamatupidamises üürilepingut ega muid üürilepinguga seotud dokumente ei ole (tuvastatud OÜ T. pankrotihalduri seletusega). Kui üürileping oleks sõlmitud lepingu dokumendis märgitud ajal, siis oleks loogiline, et üürileping oleks pankrotihaldurile antud üle koos teiste äriühingu dokumentidega. • Üürilepingu p-s 8.4 on sätestatud, et üürnik on kohustatud üüri tasuma alles pärast üürilepingu lõppemist. Selline säte on vastuolus igasuguse majandusliku loogikaga. On ebatõenäoline, et mõistlik üürileandja sõlmib sellise tingimusega üürilepingu äriühinguga. • Üürilepingu alusel on esitatud OÜ-le T. vaid üks arve ja seda pärast OÜ T. pankrotimenetluse algatamist. Ka see on vastuolus igasuguse majandusliku loogikaga. 28. Kuna hagi aluseks olev üürileping on tühine, siis tuleb jätta hagi rahuldamata TsÜS § 84 lg 1 lause 1 alusel. 29. Samuti tuleb jätta rahuldamata vastuhagi. OÜ T. palub tunnistada üürileping kehtetuks. Üürileping on aga tühine (käesoleva otsuse p-d 27, 28). Vastavalt seaduse mõttele ei saa kohus tühist tehingut kehtetuks tunnistada pankrotiseaduse alusel. 30. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna otsus on tehtud kostjate kasuks, siis tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kostja Taavi Marksoni kasuks tuleb kohtukulude katteks hagejalt välja mõista 1 688 krooni (s o 5 % hagihinnast vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1). M. Merimaa M. Seppik V. Lips 6
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.