Kohus,kuulanud ära hageja esindaja seletuse kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse. Poolte vahel on 03.08.2001 a. sõlmitud QGSM leping nr.10137427,mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma.Kohtule esitatud arvete väljatrükkidest nähtuvalt on kostja tarbinud kõneteenust augustis,septembris,oktoobris 2001 a. Hageja on teatanud 09.11.2001 a. kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest ja lõpetanud lepingu 07.12.2001.a. Tele2 Eesti AS 20.04.2005 a. saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 719.88 krooni,kõneteenuste eest 1124.07 krooni ja leppetrahv 1000 krooni ,kokku 2843.95 krooni.Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma ,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral.Seega ei ole leppetrahv põhivõlg ,vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg septembris 2001 a. , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005 a.,seega ebamõistlikult pika aja jooksul,kusjuures viivised on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt,mille koosseisu on arvestatud leppetrahvid. Hagiavalduses palub hageja viivist põhivõla summani vähendada.Viidatu on kohtu hinnangul ka mõistlik. Kohtuistungil vähendas hageja esindaja viivist 1000 krooni ulatuses. Hageja loeb lepingu lõppenuks 07.12.2001.a.Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 1154.09 krooni (1061.60+47.50+44.99). Kohus leiab,et kostjalt tuleb Mobiiltelefoniteenuste kasutamise üldtingimuste p.8.1 lähtuvalt välja mõista leppetrahv 1000 krooni teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni tagastamata jätmise eest. Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest 08.12.2001 a. kuni 07.02.2003 a veel 1689.90 krooni s.h.kuumaks 495.69 krooni,teenuse peatamise eest 50.84 krooni,leppetrahv (telefoni eest) 1000 krooni,kusjuures kõigile on lisatud käibemaks. Kohus leiab,et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja viide nimetatud nõude alusena üldtingimuste p.-le 8.5 ei ole asjakohane.Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingule lisatud AS Ritabell mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste punktis 8.5 viidatakse leppetrahvile ,mille summa vastab lepingu tähtaja lõpuni jäänud kuumaksete summale. Vastavat leppetrahvi nõuet hageja ei ole esitanud. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks. Mobiilteenuste kasutamise tingimuste p.5.1.12 kohaselt oli AS-il Ritabell õigus peatada või lõpetada leping.Teenuse peatamist ei ole hageja tõendanud,Tele2 Eesti AS on kostjaga lepingu lõpetanud. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1154.09.krooni tasumata maksete katteks ,viivis 1154.09.krooni ,leppetrahv 1000 krooni ,kokku 3308.18 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni ja 200 krooni kostjale kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 67 krooni.
lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 75 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.