← Eesti

2-05-426/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-426 (endine number 2/228-1172/05) Tsiviilasi OÜ hagi OÜ vastu 52 568,31 krooni saamiseks ja OÜ vastuhagi OÜ vastu 69 557,57 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende hageja OÜ hageja esindajad: vandeadvokaat Aivar vandeadvokaadi abi Raul Talts kostja OÜ kostja lepinguline esindaja Ingmar Baida esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 04.04.2006.a Istungil osalenud isikud hageja esindaja vandeadvokaadi abi Raul Talts kostja lepinguline esindaja Ingmar Baida Pilv ja RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ hagi OÜ vastu 52 568,31 krooni saamiseks. Jätta rahuldamata OÜ vastuhagi OÜ vastu 69 557,57 krooni saamiseks. Välja mõista OÜ-lt OÜ-u kasuks 52 568,31 krooni (viiskümmend kaks tuhat viissada kuuskümmend kaheksa krooni ja 31 senti) ja menetluskuludena riigilõiv 3750 krooni ja õigusabikulude katteks 2628,40 krooni, kokku 6378,40 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa krooni ja 40 senti). Välja mõista OÜ-lt menetluskuluna postikulu 81,60 krooni (kaheksakümmend üks krooni ja 60 senti) riigituludesse (Rahandus-ministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus nr. 2-05-426, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud 14.02.2005.a. esitas hageja OÜ hagi kostja OÜ vastu müügilepingust nr. 12/492 tuleneva võlgnevuse nõudes summas 28 440, 45 krooni ja viiviste summas 24 127,86 krooni. Samuti palus hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja tugines hagi esitamisel VÕS §§-dele 76 lg.1 ja 2; 82 lg. 1; 94; 108 lg.1; 113 lg. 1; 114 lg. 1 ja 4; TsÜS §§-dele 121 lg. 1, 2 ja 3; 125 lg. 2 p. 1; 129 lg. 1 sätestatule. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 18.02.2003.a OÜ ja OÜ (edaspidi “TK”) vahel ostu-müügi leping nr. 12/492, mille punkti 1.
  2. alusel kohustus hageja müüma ja kostja vastu võtma ja maksma kondiitritoodete eest vastavalt saatelehele. Tegemist oli raamlepinguga ning igakordne ost-müük ja kauba üleandmine toimus saatelehtede alusel. Kostja on müügilepingu alusel saanud hagejalt ajavahemikul 23.07.2004 kuni 19.08.2004 kaupa arvete nr-te 406107, 406262, 406448 ja 406801 alusel kogusummas 28 440,45 krooni, millede maksetähtaeg oli perioodil 13.08.2004.a. kuni 09.09.2004.a. ning mis on kostja poolt kuni käesoleva ajani tasumata: 01.09.2004.a. saatis TK, OÜ-le teate, mille tunnistas oma võlgnevust ja soovis tasaarveldada vastastikuseid kohustusi summas 28 440,45 krooni. Tasaarveldamise alusena viitas OÜ-u M.M väidetavale 48 689,70 krooni suurusele võlgnevusele tema ees. T.K selgitas, et nimetatud koguses on OÜ-u nimel kaupa ostnud V.P. 20.
  3. 2004.a. OÜ esitas TK pretensiooni, milles selgitas, et V. P, kes OÜ nimel ostud sooritas, ei olnud volitatud seda tegema. V. P ei ole kunagi töötanud OÜ-s , samuti V. P väidetavalt rohkem kui aasta tagasi (
  4. veebruaril 2003.a.) antud volikiri on võltsitud. OÜ palus TK oma võlgnevuse likvideerida hiljemalt
  5. novembriks 2004.a. tasaarveldust arvestamata. 20.10.2004.a. esitas OÜ Lõuna Politseiprefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks V. P suhtes KarS §§-de 209 lg 1, 344 lg 1 ja 345 lg 1 alusel. 17.11.2004.a. esitas OÜ TK korduva pretensiooni, milles teatas avalduse esitamisest kriminaalmenetluse alustamiseks V.P suhtes ja nõudis jätkuvalt võlgnevuse likvideerimist
  6. novembriks 2004.a. ning millele vastuseks Tartu Külmhoone 25.11.2004.a. teatas, et seoses antud juhtumi suhtes kriminaalmenetluse algatamisega ei pea nad võimalikuks oma lepingulisi kohustusi täita. 17.01.2005.a. OÜ , lootes saavutada kohtuvälist kokkulepet, saatis TK kirja, milles selgitas veelkord väljakujunenud õiguslikku olustikku. OÜ leidis, et ta pole kohustatud kaupade eest tasuma, kuna TK on jätnud täitmata poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad kohustused, et on jätnud kontrollimata V.P volitused müügitehingu tegemiseks. OÜ märkis, et alustatud kriminaalmenetluses saab tsiviilhagejaks olla eelkõige TK. OÜ leiab, et TK on rikkunud müügilepingut ja põhjustanud sellega OÜ-le varalist kahju. Antud asjas pole vaidlust selle üle, et TK on OÜ-u käest kauba kätte saanud. Vaidlus seisneb selles, et TK pole tasunud talle üle antud kauba eest põhjusel, et soovib seda tasaarvestada kohustusega, mida OÜ ei tunnista. TK ei ole tõendanud OÜ-u võlgnevuse olemasolu tema ees, seega on ta sisuliselt tunnistanud, et tal ei ole OÜ-u seisukohtade kummutamiseks argumente ja tõendeid. 2 Müügilepingu nr. 12/492 p 3.
  7. kohaselt loetakse kaup ostjale koguseliselt üleantuks ostja esindaja poolt saatelehele allakirjutamise momendist alates ning hilisemad ostjapoolsed pretensioonid rahuldamisele ei kuulu. TK pole esitanud pretensioone ei kauba kvantiteedi ega kvaliteedi osas ei üleandmisel ega ka hilisemalt. V. P polnud esindusõigust. Volikirjast nähtub, et V. P oli OÜ poolt volitatud isik ainult lepingu sõlmimiseks TK. 19.02.2003.a. väljastatud volikirjast nr. 02 nähtub, et: „Käesoleva volikirjaga OÜ aadress , volitab: V.P /…/ sõlmima lepingu TK-ga. Selleks volitan teda täitma kõik, mis on seotud käesoleva ülesande täitmisega.” OÜ möönab, et volikiri ei täpsusta, millist lepingut on V. P volitatud sõlmima, kuid üheselt on selge, et volikiri on antud ainult ühe konkreetse lepingu sõlmimiseks, ka puuduvad tõendid, mis kinnitaksid teiste lepingute olemasolu, mida antud isik OÜ nimel TK sõlminud oleks. Volituse tähtaeg 19.-
  8. veebruarini 2003.a. viitab selgelt V.P piiratud volitusele ning toimingu ühekordsusele. Asjaolu, et V.P ei olnud ka tegelikult hageja esindajaks pikema perioodi kestel kui volituses näidatu, kinnitab V.P 10.03.2003.a. kirjutatud omakäeline avaldus töölt vabastamiseks omal soovil seoses tekkinud “ebakõlade ja mittemõistmisega”, misjärel tööleping lõpetati 25.aprillil 2003.a. käskkirja nr /p alusel. Tehingud on OÜ nimel sooritatud 12.06.2004 kuni 24.06.2004.a. ehk peale volikirjas ettenähtud volituste lõppemist
  9. veebruaril 2003.a. Isegi kui eeldada, et V. P tegutses 19.02.2003.a. väljastatud ja kehtiva volikirja alusel, pole OÜ sellele vaatamata kohustatud kaupade eest tasuma, kuna tema poolt väljastatud volikiri kehtis ainult
  10. veebruarini 2003.a. Hagiavaldusele lisatud TK saatelehtede ärakirjadest aga tuleneb, et ostud teostati OÜ nimel 12., 14.,
  11. ja
  12. juunil 2004.a., s.o peaaegu poolteist aastat pärast volikirja kehtivuse lõppemist ning V.P oli
  13. aprillist 2003.a. OÜ-ust töölt vabastatud ja tal puudus igasugune esindusõigus. TK on rikkunud müügilepingu nr. tingimusi ja üldtunnustatud põhimõtteid tsiviilõiguslikes suhetes. V.P tegevus oli võimalik seetõttu, et TK on jätnud täitmata poolte vahel sõlmitud müügilepingust nr. 06/03 ja seadusest tulenevad kohustused. Müügilepingu punkt 5.
  14. sätestab, et müüja aktsepteerib ostjat tõendava dokumendina müüja asukohas ostjale väljastatud kliendikaarti ja ostja poolt väljastatud volitust, kus on näidatud volitatud isiku nimi, isikukood ja volituse kehtivusaeg. Volitused esitab ostja müüjale käesoleva lepingu sõlmimise hetkel. Käesoleval juhul on ainuke volitus, mille OÜ on väljastanud, antud üksnes müügilepingu sõlmimiseks ja selle kehtivusaeg lõppes 28.02.2003.a. OÜ märgib, et käsitletav volikiri on talle edastatud TK poolt koos kinnitusega, et selle alusel toimus müügitehing. Seega nähtub asjaoludest üheselt, et TK ei ole kontrollinud OÜ esindaja volitusi ning toiminud tsiviilõiguslikes suhetes vajaliku hoolega. Lepingupoole üheks kohustuseks võlasuhtes on kohustus kontrollida teise lepingupoole volitusi lepinguliste kohustuste täitmisel ja õiguste realiseerimisel. V. P poolt sooritatud tehingud OÜ nimel on tühised. Kuna V. P puudus poolte vahel sõlmitud müügilepingu nr. 06/03 alusel tehingute tegemiseks esindusõigus pärast 28.02.2003.a., seega on tegemist esindusõiguseta isiku poolt mitmepoolse tehingu tegemisega. Müügilepingu nr. 06/03 alusel tehtud tehing saab olla õigusjõus vaid siis, kui OÜ selle tehingu heaks kiidab. OÜ ei ole kunagi V. P poolt sõlmitud ostutehinguid heaks kiitnud. Seega on müügilepingu nr 06/03 alusel V. P poolt tehtud ostutehingud, mis on sooritatud pärast
  15. veebruari 2003.a., tühised. Tulenevalt TsÜS § 84 lg. 1 tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Sellest tulenevalt on Tartu Külmhoonel nõudeõigus V. P, mitte aga OÜ vastu. 3 Tulenevalt müügilepingu punktist 5.
  16. toimub kauba eest tasumine 21 päeva jooksul arvates kauba saamisest. TK on 4 korral 23.07.2004 kuni 19.08.2004 saanud OÜ-lt kaupa, millest tulenevalt maksetähtpäevad olid vastavalt 13.08.2004.a., 20.08.2004.a, 27.08.2004.a. ja 09.09.2004.a. Seega on TK oma kohustuste täitmises OÜ ees viivituses. Müügilepingu nr. 12/492 punkt 6.
  17. sätestab, et kauba eest mittetähtaegsel tasumisel maksab ostja viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata jäetud kauba maksumusest. OÜ on hagis esitanud arvestused lepingulise viivise kohta arvete lõikes, mille järgi lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest seisuga
  18. jaanuar 2005.a. tuleb tasuda viiviseid kokku 24 127,86 krooni. OÜ vastuväited OÜ hagile OÜ ei tunnista hagi ega nõustu hagiavalduses toodud väidetega. 18.02.2003.a. sõlmisid OÜ ja TK ostu-müügilepingu nr. 12/492., mille alusel on TK soetanud OÜ-lt kaupa 2004.a. arvete nr. 406107, 406262, 406448 ja 406801 alusel summas 28 440,45 krooni. TK on tunnistanud ja nõustunud nimetatud tehinguga ega ole seadnud Müügilepingu nr. 12/492 kehtivust kahtluse alla. 26.02.2003 sõlmisid OÜ, keda esindas juhataja R.M ning OÜ , keda esindas volituse alusel V.P ostu-müügi lepingu nr 06/
  19. Nimetatud raamlepingu kohaselt kohustus TK müüma ja OÜ ostma kaupu vastavalt tellimuse esitamisel kooskõlastatud sortimendis TK hinnakirjas määratud hinnaga. Kuigi OÜ ei ole kujundanud endale selget positsiooni müügilepingu nr 03/06 kehtivuse osas ja esitab otsitud ja õiguslikult vääri põhjendusi, on pooled de facto tunnistanud nimetatud lepingu kehtivust ning sooritanud nimetatud lepingu alusel mitmeid tehinguid. Müügilepingu 06/03 alusel on OÜ soetanud e OÜ’lt kaupa ja tasunud (ka tasaarveldanud) mitmeid kordi, OÜ poolt väljastatud arved: 4535936, 4628443, 4631116, 4631250, 4631370 ning tasaarvelduse akt koostatud 20.03.
  20. OÜ märkis hagiavalduses, et esitas 20.10.2004 Lõuna Politseiprefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks V.P suhtes, on kostjale teadaolevalt antud uurimine lõppenud ning Lõuna Politseiprefektuuri ekspertiis tuvastas et V. P poolt OÜ-le esitatud volikiri nr. 02 ei olnud võltsitud ja antud volikiri oli allkirjastatud OÜ juhataja V. V poolt. Seega tuleks kostja arvates, tuginedes volikirja ehtsusele, volikirjas toodud tähtaja jälgimisele lepingu 06/03 sõlmimiseks, toimunud tehingutele ja uurimisele, asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping nr. 06/03, 26.02.2003.a., on kehtiv. Kostja on seisukohal, et OÜ ei olnud kohustatud tulenevalt lepingust 06/03 kontrollima sõlmitud lepingu alusel hiljem tehtavate kauba ostu-müügi tehingute poolte esindajate volitusi ja tulenevalt lepingu 06/03 punktidest 5.2, 5.3, 5.4 toimus ostja tuvastamine ostjale väljastatud kliendikaardi alusel. OÜ praktiseerib kauba müümisel praktikas laialtlevinud müüki kliendi(krediit)kaardi abil. Nimetatud praktikas kasutatakse kliendikaarti eelkõige ostja isiku tuvastamiseks, lepingus kokkulepitud tingimuste rakendamiseks ning krediidi pakkumiseks. Kauba ostu-müügi tehingu teostamisel ei kontrollita enam täiendavalt isiku samasust – kaardi valdamine annab õiguse tehingu teostamiseks. Lepingu punkti 5.
  21. kohaselt aktsepteerib müüja ostjat tõendava dokumendina müüja asukohas väljastatud kliendikaarti ja ostja poolt väljastatud volitust, kus on näidatud volitatud isiku nimi, isikukood ja volituste kehtivusaeg. Volitused esitab ostja müüjale käesoleva lepingu (st lepingu 06/03) sõlmimise hetkel. Lepingu 06/03 allkirjastamisel esitaski OÜ esindaja V. P volituse nr.
  22. Sama lepingu punkti 5.
  23. kohaselt annab müüja kliendikaardi ostjale allkirja vastu. Nimetatud kuupäevast vastutab ostja (st OÜ ) kõigi temale väljastatud kliendikaardiga sooritatud tehingute eest. See, kes seda kaarti võib kasutada, on ettevõtte sisepoliitika ja OÜ selle eest ei vastuta. 4 Lepingu punkti 5.
  24. kohaselt kohustus OÜ kliendikaardi kaotusest, vargusest, hävimisest vmt teatama koheselt OÜ’le, kes aga ei ole OÜ’lt saanud ühtegi vastavasisulist teadet. Eelnimetatud punkti järgi kliendikaardi kaotamisest, vargusest, hävimisest või muul viisil ostja, st OÜ , valdusest väljaminekust mitteteatamise tagajärjel müüjale, st OÜ’le, tekkinud kahju kohustub ostja, st OÜ , täies ulatuses hüvitama. Seega kohustub kliendikaardi omanik kliendikaardi valdaja poolt kliendikaardi omaniku nimel sooritatud ostude eest ka tasuma. Ostja tuvastati lepingu kohaselt kliendikaardi alusel. Faktile, et V. P lõppes 25.04.2003 lepinguline suhe OÜ’ga oleks pidanud järgnema ka V. P valduses oleva viidatud kliendikaardi tagastamine OÜ’le või OÜ teade OÜ’le kliendikaardi sulgemiseks. OÜ ei teadnud ega pidanudki teadma, et nimetatud kliendikaardiga ei oleks tohtinud OÜ nimel tehinguid teha. Seega tegutses OÜ, müües kaupa kehtiva kliendikaardi alusel OÜ’le , heas usus, kooskõlas sõlmitud lepinguga 06/03 ja hea tavaga ning kõik nimetatud lepingu alusel sooritatud kauba müügi tehingud tuleb lugeda kehtivaks. Lepingu nr. 06/03 punkti 4 kohaselt kohustus Ostja, st OÜ tasuma kauba eest 21 päeva jooksul. Käesolevaks hetkeks on OÜ-l OÜ poolt perioodil 12.06.
  25. kuni 24.06.2004 väljastatud arved 4632428, 4632448, 4632449, 4632450, 4632518, 4632519, 4632533, 4632534 kogusummas 48 689, 70 krooni (ilma viivise arvutuseta). Võlgnevus on tekkinud alates juunist
  26. Lisaks on tuvastatud müügilepingust nr 12/492 tulenev OÜ kohustus OÜ ees summas 28 440,45 krooni (ilma viivise arvutuseta). Võlgnevus on tekkinud juuli – august
  27. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. 01.09.2004 esitas Tartu Külmhoone Kaubanduse OÜ OÜ’le Teate, kus tegi avalduse pooltevaheliste kohustuste tasaarveldamiseks summas 28 440, 45 krooni. Seega tuleb asuda seisukohale, et
  28. septembril 2004 esitatud Teates toodud avaldusega tuleb lugeda tasaarveldus summas 28 440,45 krooni toimunuks. Tulenevalt Hageja kohustusest Kostja ees summas 48 689,70 krooni ja Kostja kohustusest Hageja ees summas 28 440,45 krooni ning 1 septembril 2004 toimunud tasaarveldusest summas 28 440,45 krooni, on hagejal siiski käesolevaks hetkeks tasumata võlgnevuse põhisummast 20 249, 25 krooni. Sellest tulenevalt kostja esitab vastuhagi hageja vastu tasaarveldamata põhivõlgnevuse ning viivise nõudes. OÜ vastuhagi OÜ vastu . 30.11.2005.a. esitas OÜ vastuhagi OÜ vastu ja palus välja mõista OÜ-lt OÜ kasuks müügilepingust nr. 06/03 tulenev, pärast tehtud tasaarveldust jäänud võlgnevus summas 20 249,25 krooni, viiviseintress summas 47 486,90 krooni ja seadusest tulenev viiviseintress summas 1821,42 krooni ning kohtukulud. Vastuhagi kohaselt 18.02.2003.a. müügilepingu nr. 12/492 alusel on OÜ soetanud OÜ-lt kaupa 2004.a. juuli ja augustikuu arvete alusel kogusummas 28 440,45 krooni, on nõustunud nimetatud tehingutega ega ole seadnud müügilepingu nr. 12/492 kehtivust kahtluse alla. 26.02.2003 sõlmisid OÜ, keda esindas juhataja R.M ning OÜ , keda esindas volituse alusel V.Pa ostu-müügi lepingu nr. 06/
  29. Nimetatud raamlepingu kohaselt kohustus OÜ müüma ja OÜ ostma kaupu vastavalt tellimuse esitamisel kooskõlastatud sortimendis OÜ hinnakirjas määratud hinnaga. OÜ tuginedes volikirja ehtsusele, volikirjas toodud tähtaja jälgimisele lepingu 06/03 sõlmimiseks, toimunud tehingutele ja uurimisele, asub seisukohale, et OÜ ja OÜ vahel sõlmitud leping 06/03 on kehtiv. 5 Antud asjas on tõusetunud peamiseks küsimuseks see, kas OÜ oli kohustatud lepingu 06/03 alusel toimunud kauba ostu-müügi korral kontrollima ka kliendikaardi valdaja volitusi tehingu tegemiseks? OÜ on seisukohal, et ta ei olnud kohustatud tulenevalt lepingust 06/03 kontrollima sõlmitud lepingu alusel hiljem tehtavate kauba ostu-müügi tehingute poolte esindajate volitusi ja tulenevalt lepingu 06/03 punktidest 5.2, 5.3, 5.4 toimus ostja tuvastamine ostjale väljastatud kliendikaardi alusel. Lepingu 06/03 punkti 5.
  30. kohaselt on volituse esitamine vajalik lepingu (lepingu 06/03) sõlmimise hetkel, mitte aga igakordsete hilisemate tehingute tegemise hetkedel . Hilisem kauba müüks ja ostja tuvastamine toimus kliendikaardi alusel, mida varasemalt aktsepteeris ka OÜ . Lepingu punktide 5.
  31. ja 5.
  32. kohaselt annab müüja kliendikaardi ostjale allkirja vastu. Seega vastutab kliendikaardi väljastamise kuupäevast alates OÜ kõigi temale kliendikaardiga väljastatud sooritatud tehingute eest, lisaks kohustub kliendikaardi kaotamisest, vargusest, hävimisest või muul viisil tema valdusest väljaminekust mitteteatamise tagajärjel Müüjale tekkinud kahju täies ulatuses hüvitama. See, kes seda kaarti võib kasutada, on ettevõtte sisepoliitika ja OÜ selle eest ei vastuta Seega kohustub kliendikaardi omanik kliendikaardi valdaja poolt kliendikaardi omaniku nimel sooritatud ostude eest ka tasuma. Ostja tuvastati lepingu kohaselt kliendikaardi alusel. Kasutades kliendikaarti, on OÜ soetanud Kaubanduse OÜ’lt kaupa. OÜ kohustus andma lepingu nr 06/03 alusel kauba üle Ostjale kokkulepitud ajal Müüja asukohas ja ta on täitnud oma lepingujärgsed kohustused müües OÜ’le kokkulepitud kaupa ning andes need üle müüja, s.t. enda, asukohas. Üldise praktika kohaselt kliendikaardisüsteemi rakendamisel kasutatakse kliendikaarti eelkõige ostja isiku tuvastamiseks, lepingus kokkulepitud tingimuste rakendamiseks ning krediidi pakkumiseks. Kauba ostu-müügi tehingu teostamisel ei kontrollita enam täiendavalt isiku samasust – kaardi valdamine annab õiguse tehingu teostamiseks, mistõttu praktika kohaselt fikseeritakse lepingutes põhimõte, et kliendikaardi saamisest alates vastutab kliendikaardi omanik kõigi nimetatud kliendikaardiga sooritatud ostude eest ning kliendikaardi vargusest, kaotusest, vmt kohustub kliendikaardi omanik koheselt müüjat teavitama. Ostu-müügilepingu nr. 06/03 punkti 4 järgi ostja kohustub tasuma kauba eest 21 päeva jooksul. Käesolevaks hetkeks on OÜ’l tasumata OÜ poolt väljastatud arved 4632428, 4632448, 4632449, 4632450, 4632518, 4632519, 4632533, 4632534 kogusummas 48 689, 70 krooni. Lisaks on tuvastatud müügilepingust nr 12/492 tulenev OÜ kohustus OÜ ees summas 28 440,45 krooni (ilma viivise arvutuseta). Võlgnevus on tekkinud juuli – august
  33. 01.09.2004 esitas OÜ OÜ’le Teate, kus tegi avalduse pooltevaheliste kohustuste tasaarveldamiseks summas 28 440, 45 krooni. Seega tuleb asuda seisukohale, et
  34. septembril 2004 esitatud Teates toodud avaldusega tuleb lugeda tasaarveldus summas 28 440, 45 toimunuks tuginedes VÕS § 201 lg. 1 sätestatule. Tulenevalt OÜ kohustusest OÜ ees summas 48 689, 70 krooni ja OÜ kohustusest OÜ ees summas 28 440,45 krooni ning 1 septembril 2004 toimunud tasaarveldusest summas 28 440,45 krooni, on OÜ’l siiski käesolevaks hetkeks tasumata võlgnevuse põhisummast 20 249, 25 krooni. Lepingu 06/03 punkti 7 kohaselt on OÜ õigus nõuda mittetähtaegselt laekunud summadelt viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt esitatud arvestustele on OÜ kohustatud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest tasuma OÜ viiviseid summas 49 308,32 krooni. 6 OÜ vastuväited OÜ vastuhagile OÜ ei tunnista vastuhagi ning palub jätta selle rahuldamata. OÜ lm leiab, et seisukoht nagu oleks V.P olnud õigustatud sõlmima tehinguid müügilepingu nr. 06/03 alusel, on alusetu. Müügilepingu sõlmimisel esitatud volikirjast nähtub üheselt, et V. P oli OÜ poolt volitatud isik ainult lepingu sõlmimiseks OÜ-ga, mitte aga lepingu alusel tehingute tegemiseks. Volituse tähtaeg 19-
  35. veebruarini 2003.a viitab selgelt V. P piiratud volitustele ning toimingu ühekordsusele. Pikaajalise lepingu (kestvuslepingu) korral oleks põhjust eeldada, et hageja esindajal on volitus tegutseda kogu lepingu kehtivuse aja jooksul või vähemalt olulises osas ajast lepingu kehtivuse jooksul. V. Pl sellist volitust ei olnud. Tehingud OÜ nimel on sooritatud ajavahemikul
  36. –
  37. juuni 2004.a ehk ligikaudu poolteist aastat peale volikirjas ettenähtud volituste lõppemist. OÜ rikkus müügilepingu nr 06/03 tingimusi ja üldtunnustatud põhimõtteid tsiviilõiguslikes suhetes, aktsepteerides kehtetut volikirja. Müügilepingu p. 5.
  38. kohaselt aktsepteerib müüja ostja tõendava dokumendina müüja asukohas ostjale väljastatud kliendikaarti ja ostja poolt väljastatud volitust, kus on näidatud volitatud isiku nimi, isikukood ja volituste kehtivusaeg. OÜ ei ole kontrollinud OÜ esindaja volitusi. Poolte vahel sõlmitud müügileping nr. 06/03 oli mitmepoolne tehing (tehingust tulenesid õigused ja kohustused mõlemale poolele). Kuna V. P puudus nimetatud lepingu alusel tehingute tegemiseks esindusõigus pärast
  39. veebruari 2003.a., on tegemist esindusõiguseta isiku poolt mitmepoolse tehingu tegemisega. Esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolse tehingu tagajärjed sätestab TsÜS § 129, mille lg 1 näeb ette, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega saab müügilepingu alusel tehtud tehing olla õigusjõus vaid siis, kui OÜ selle tehingu heaks kiidab. OÜ ei ole kunagi V.P poolt sõlmitud müügitehinguid heaks kiitnud. Seetõttu on V.P poolt müügilepingu alusel tehtud müügitehingud, mis on sooritatud pärast
  40. veebruari 2003.a., tühised. Tühise tehingu tagajärjed ning esindusõiguseta tehingu teinud isiku vastutus on samuti reguleeritud TsÜS-s, mille § 84 lg. 1 kohaselt tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega on OÜ-l nõudeõigus V.P, mitte aga OÜ vastu, mistõttu vastuhagis toodud nõuded on esitatud vale isiku vastu ja OÜ ei saa olla vastuhagis toodud nõuete adressaat. OÜ hinnangul on kummastav OÜ väide, mille kohaselt igakordsel müügitehingu teostamisel ei kontrollitagi ostja esindaja isikusamasust. Vastava seisukoha esitamisega on OÜ sisuliselt omaks võtnud temapoolse müügilepingu p 5.
  41. rikkumise. OÜ leiab, et OÜ poolse lepingurikkumisega kaasnenud kahjud tuleb kanda OÜ-l, mitte aga OÜ-l . OÜ leiab, et müügilepingu 06/03 alusel sai igakordse müügitehingu teha kliendikaardi ning volikirja üheaegsel esitamisel. OÜ lähtus oma tegevuse korraldamisel müügilepingu 06/03 punktist 5.
  42. ning asus seisukohale, et kuna V.P pole väljastatud kehtivat volikirja, siis ei saa V.P ka OÜ-ga sõlmida müügitehinguid, vaatamata väidetavalt tema kasutuses olevale kliendikaardile. Üksnes kliendikaardi omamine ei anna lepingu kohaselt isikule õigust müügitehingute sõlmimiseks ja sellest tulenevalt puudub põhjuslik seos kliendikaardi kaotsiminekust mitteteatamise ja OÜ väidetavalt tekkinud kahju vahel. Samuti ei ole OÜ käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et V.P teostas ostud kliendikaardiga. OÜ väited on vastuolulised, ühest küljest väidab ta, et müügitehingud teostati kliendikaardi alusel, teisest küljest aga on seisukohal, et hoopis volikirja alusel. Isegi kui V.P kliendikaart olemas oli, oleks tal pidanud olema ka kehtiv volikiri. Seda aga tal ei olnud. 7 OÜ on seisukohal, et OÜ poolt esitatud tasaarveldusavaldus on tingimuslik ja sellest tulenevalt tühine, kuna ta on tasaarvestamise seadnud sõltuvusse tasaarveldusakti koostamisest, mis aga VÕS kohaselt pole tasaarvestamise aluseks. Tasaarvestamise aluseks on ikkagi ilma tingimuste ja tähtajata tehtud avaldus. Seda pole aga e OÜ käesoleval juhul teinud. Väidetav tasaarveldusavaldus ei ole OÜ jaoks selge ning on tingimuslik. OÜ on veendunud, et seaduse mõtte kohaselt tuleb tasaarvestus teostada selgelt ja üheselt arusaadavalt nii, et teisel poolel ei tekiks kahtlust kas tasaarvestus on teostatud või mitte. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kuivõrd TK on teinud tingimusliku tasaarvestusavalduse, siis on see tühine.
  43. septembril 2004.a. koostatud teate näol ei ole tegemist tasaarvestuse avaldusega, kuivõrd see on tingimuslik. Järelikult ei ole tasaarvestust käesoleval juhul toimunud. OÜ palub jätta rahuldamata OÜ vastuhagi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja OÜ esitatud tõenditega ja kostja OÜ õigeksvõtuga on tõendatud, et kostja OÜ võlgneb hagejale OÜ viimase poolt talle müüdud kauba eest 28 440,45 krooni (arved-saatelehed nr. 406107, 23.07.2004.a,; nr. 406262, 30.07.2004.a,; nr. 406448, 06.08.2004.a. ja nr. 406801, 19.08.2004.a. ( tlk. 33-42)). Kostja OÜ seevastu ei ole tõendanud vastuhagiavalduses näidatud hageja OÜ kohustust tema ees. Sellega seoses märgib kohus järgmist. Kohus loeb tuvastatuks, et 26.02.2003.a. pooled sõlmisid kaupade ostu-müügi raamlepingu nr. 06/03, kus kostja OÜ oli müüja ja hageja OÜ ostja. Tähendatud lepingu alusel kohustus müüja OÜ ostjale OÜ-le müüma kaupu vastavalt tellimuse esitamisel kooskõlastatud koguses ja sortimendis müüja OÜ hinnakirjas määratud hinnaga. Hageja OÜ eitab kostjalt OÜ-lt kauba tellimist (ehk siis konkreetsete kaubapartiide ostmist) ja kauba saamist kostja OÜ vastuhagiavalduses näidatud arvete järgi (nr. 4632428, 4632448, 4632449, 4632450,, 4532518, 4632519, 4632533, 4632534 ajavahemikus 12.06.2004 kuni 24.06.2004) Seetõttu eitab OÜ ka kostja OÜ õigust tasaarvestusele. Seega pidi kostja OÜ tasaarvestatava nõude olemasolu tõendama, et s.o. esitama tõendid selle kohta, et ta on vastuhagiavalduses märgitud kauba hageja OÜ-u esindajale üle andnud. Tegelikult ei ole kostja OÜ vastuhagis ega hiljem esitanud ei arvete koopiaid (ostumüügilepingu nr. 06/03, 26.02.2003.a. punkti 4 järgi pidi muuja OÜ andma ostjale OÜ-le arvesaatelehe koos kauba üleandmisega) ega märkinud isegi, mis kaup see oli ja kes selle vastu võttis. Kostja OÜ ei ole tasaarvestatava nõude olemasolu kohta ühtegi tõendit esitanud. OÜ viitab üksnes kauba müümisele OÜ-le OÜ poolt 26.02.2003 sõlmitud lepingu alusel OÜ-le kliendikaardi alusel. Hageja OÜ möönab, et kostja OÜ märgitud kauba võis saada V. P kes hageja OÜ volitusel sõlmis kostjaga OÜ 26.02.2003 ostu-müügilepingu nr. 06/
  44. Hageja OÜ on tõendanud, et tähendatud isik ei olnud tema juhatuse liige ega töötaja, ning talle lepingu sõlmimiseks antud volitused kehtisid kuni
  45. veebruarini 2003.a. Seega ei saa lepingu sõlmimiseks antud volikirja ja TsÜS § 116 lg. 2 sätestatu järgi väita, et V. P oli hageja OÜ volituse 2004.a. juunis hageja nimel kostjalt OÜ-lt kaupa tellida ja see vastu võtta. Kliendikaart ei ole volikiri ja see tõendab üksnes kokkulepet kliendiks olemise kohta. Pooltevahelise 26.02.2003.a. ostu-müügilepingu nr. 06/03 p. 5.
  46. mõnevõrra juriidiliselt 8 ebakorrektse sõnastuse kohaselt „müüja aktsepteerib ostjat tõendava dokumendina müüja asukohas ostjale väljastatud kliendikaarti ja ostja väljastatud volitust, kus on näidatud volitatud isiku nimi, isikukood ja volituse kehtivusaeg. Volitatused esitab ostja müüjale käesoleva lepingu sõlmimise hetkel“. Kuna V. P lepingu sõlmimiseks välja antud volikirja kohaselt lõppesid tema volitused kostja OÜ-uga lepingut sõlmida 28.02.2003.a., siis ei saa kostja väita, et V. P poolt vastu võetud hageja OÜ nimele välja antud kliendikaart tõendab tema volitusi pärast 28.02.2003 kuupäeva hageja OÜ nimel kostjalt OÜ-lt kaupa tellida ja see vastu võtta. Seega rakendub lepingu p. 5.2 esimene lause, mille kohaselt kliendikaardi esitamisel tuli esitada ka kliendikaardi esitajale hageja OÜ poolt välja antud volikiri, mis tõendaks hageja poolt antud volitust tehingu tegemiseks ja kauba vastuvõtmiseks. Viimase olemasolu ei ole kostja OÜ tõendanud ega isegi väitnud. Kostja OÜ on tuginenud ka 26.02.2003.a. ostu-müügilepingu nr. 06/03 punktile 5.3, mille kohaselt ostja vastutab alates kliendikaardi vastuvõtmisest kliendikaardiga sooritatud tehingute eest. Sellele tuginemine on aga asjakohatu, sest „kliendikaardiga tehtud tehing“ eeldas ka volituste olemasolu ehk siis hageja OÜ volikirja. Kostja OÜ väide tema kliendikaardi praktikast, ehk nende tavale mitte nõuda kliendikaardi esitajale volituste tõendamist tehingute tegemist on samuti asjakohatu, sest pooled oli lepingus kokku leppinud teisiti. Viiviste arvestuse õigsust ei ole kostja OÜ vaidlustanud. Seega tuleb hagi tervikuna rahuldada ja vastuhagi rahuldamata jätta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3750 krooni, millise summa ulatuses tasus hageja riigilõivu hagiavalduse esitamisel. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Seega tuleb kostjalt hageja õigusabi kulude katteks välja mõsta 2628,40 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osast ehk 52 568,31 kroonist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulusid summas 6378,40 krooni. TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse menetlusosalistele menetlusdokumentide kättetoimetamise postikulud summas 81,60 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.