ja 21.02.2004.a.) peatati
A.T. vaidlustas nimetatud otsuse Tallinna Halduskohtus. 14.09.2005.a. määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset, peatades vaidlustatud otsuse täitmise. 19.09.2005.a. otsusega tunnistas ARK 04.08.2005a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 6588 kehtetuks. 19.09.2005.a. tegi ARK-i Tallinna büroo kaebaja suhtes juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 8498, millega peatas
.3 lg 4 alusel A.T.e mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.Otsuse tegemise aluseks olid võetud samad karistusotsused väärteoasjades, mis otsuse nr 6588 puhulgi. A.T. esitas 05.10.2005.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes 19.09.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 68498 tühistamist,samuti taotles kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist. 07.10.2005.a. määrusega peatas kohus vaidlustatud otsuse täitmise. ARK-i KAEBUSE MOTIIVID 2. A.T. taotleb ARK-i 19.09.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 68498 tühistamist põhjusel, et ARK on vääralt kohaldanud liiklusseaduse § 41.3 lõiget 4 ning otsus on tehtud ARK-i pädevust ületades. ARK on väljunud otsust tehes temale seadusega antud volituste piiridest.Haldusorgan on õigustatud sooritama vaid neid toiminguid ja välja andma neid haldusakte, mille sooritamiseks või väljaandmiseks on tal olemas seaduslik alus.HMS § 3 lg 1 tulenevalt on haldusorgani kaalutlusõigus lubatud vaid seal, kus see on seadusega sõnaselgelt ette nähtud.
.3 lg 4 on sõnastatud imperatiivses vormis ja ei võimalda ARK-l otsustada selle üle, kas on näiteks võimalik jätta juhtimisõigus peatamata, samuti ei võimalda otsustust, kas peatada viidatud sättes esitatud tingimuste esinemisel juhtimisõigus mõneks teiseks tähtajaks kui 6 kuuks.Samamoodi ei võimalda norm otsustust, kas juhtimisõiguse peatamine 6 kuuks on võimalik teistsuguste aluste olemasolul kui normis kirjeldatud. 3.ARK on õigustatud kohaldama
.3 lõiget 4 juhul, kui isik on kolmandat korda karistatud
Väärteootsus nr 2314, 05, 017122 puudutab 16.06.2005.a.
.22 lg 2 kohast väärtegu, mis on sellelaadsete väärtegude kronoloogilises jades neljas.
.3 lg 4 ei võimalda juhtimisõiguse peatamist 6 kuuks neljanda
.22 lg 2 kohase väärteo eest, kolmanda sellekohase karistuse puhul on ARK aga kaebaja suhtes juba
4.Samuti leiab kaebaja, et 19.09.2005.a. otsusega juhtimisõiguse peatamisel kuni 18.03.2006.a. ei ole ARK arvestanud asjaoluga, et kaebuse esiaja oli mõnda aega juhtimisõiguseta ARK-I 04.08.2005.a. otsuse nr 6588 alusel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5.Eesti Riiklik Autoregistrikeskus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub seda mitte rahuldada. 2 Juhtimisõiguse peatamise otsuse muutmisel on ARK lähtunud kohtute tõlgendusest liiklusseaduse § 41.3 lg 8 kohaldamisel praktikas. Kaebuse esitaja on oma varasemates kaebustes taotlenud konkreetselt 4 rikkumise puhul 6-kuulist peatamise tähtaega. Küll on ka kaebuse esitaja teadlik kõikidest kohtulahendistest, mis puudutavad 4 liiklusalase rikkumise sooritamisel 6 kuulist peatamistähtaja kohaldamist. See, et kaebuse esitajal puudub seadusnormi tõlgendamise kogemus ja tahtlus arusaamiseks varasematest kohtulahenditest ei anna alust ARK otsuse tühistamiseks. Samuti on vastustaja viidanud haldusmenetluse seaduse sätetele, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist haldusorgani poolt,nimelt HMS § 64 lg 2, § 65 lg 1, § 68 lg 2 . KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et ARK-i vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna selle otsuse tegemiseks puudus õiguslik alus ning A.T.e kaebus kuulub rahuldamisele. 7.
.3 lg 4( kehtetu alates 01.10.2005.a.) kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 74.5 või 74.22 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) 19.09.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 8498 , lähtudes
lg 2 ja HMS § 58 ning võttes aluseks Põhja Politseiprefektuuri jõustunud väärteo otsuse 05.07.2005.a. nr 2314, 05, 017122 A.T.e karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest Liiklusseaduse § 74.22 lg 2 järgi ja lähtudes kehtivatest karistustest
ja 21.02.2004.a.) peatati
Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitajal oli juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal neli karistamisotsust väärteomenetluses
.22 lg 2 alusel .Samuti puudub vaidlus selle üle, et karistamisotsused olid jõustunud ja karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei olnud kustunud. Menetlusosaliste vahel ei ole erimeelsust ka selle üle, et kaebuse esitaja suhtes on ARK juba
Ülalviidatud sätetest järelduvalt oli
.3 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise üheks tingimuseks ja õiguslikuks aluseks isiku kolmandat korda
.5 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest karistamise kohta jõustunud otsuse olemasolu. Eespooltoodust nähtuvalt kohaldati kaebuse esitaja suhtes juhtimisõiguse peatamist
.3 lg 4 alusel tema neljandat korda
Sellise otsuse tegemiseks puudus õiguslik alus. 8. Kohus nõustub kaebaja väitega, et juhtimisõiguse peatamise kohaldamisel
( kehtetu alates 01.10.2005.a.) alusel ei olnud seadusandja menetlejale, antud juhul Autoregistrikeskusele kaalutlusõiguse teostamise õigust ette näinud.
.3 lõiked 1-8, mis nägid ette ARK-i poolt juhtimisõiguse peatamise teatud hulga liiklusväärtegude toimepanemise eest jõustunud karistusotsuste alusel 1-24 kuuks olid 3 imperatiivseteks õigusnormideks. Seadusandja oli kaalunud teo ja tagajärje suhte ja oli näinud
.3 ette juhtimisõiguse peatamise seaduses määratud ajaks seaduses sätestatud tingimuste ilmnemisel. Juhtimisõiguse peatamine oli väärteole järgnev absoluutselt määratud tagajärg, mis oli samaliigiliste ja sama arvu rikkumiste puhul ühesugune. Seega puudus
viidatud paragrahvi rakendamisel ARK-l kaalutlusõigus, sealhulgas õigus otsustada juhtimisõiguse peatamise kestvuse üle. Seadusandja on leidnud, et rikkumiste korduval toimepanemisel on vajalik ja kohane juhtimisõiguse peatamine seaduses sätestatud ajaks, kusjuures juhtimisõiguse peatamise aluseks on jõustunud otsus väärteomenetluses ja rikkumiste korduvus. ARK on ületanud temale antud pädevust, otsustades neljanda rikkumise eest väärteootsuse jõustumisel peatada kaebuse esitaja juhtimisõigus kuueks kuuks, kuigi
.3 lg 4 näeb ette juhtimisõiguse peatamise kuueks kuuks kolmanda rikkumise puhul. ARK-l puudus õigus vaidlustatud otsusega
9.Seaduse reservatsiooni printsiip tuleneb nii põhiseaduslikest normidest kui ka printsiipidest . Põhiseaduse § 3 lg 1, § 87 p 6, § 94 lg 2 tuleneb, et täidesaatev riigivõim peab toimima põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi piirata ainult seaduse alusel. Ka diskretsiooni saab teostada vaid seadusest tuleneva volituse alusel.Käesoleval juhul puudus ARK-l õigus valikute tegemiseks, sest seadusega selleks temale volitusi antud ei olnud. Haldusmenetluse seaduse ( HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuna juhtimisõiguse peatamine
.3 lg 4 alusel on toimunud neljanda rikkumise järgselt, , puudusid alused
.3 lg 4 rakendamiseks ja käsitletav juhtimisõiguse peatamise otsus oli õigusvastane selle tegemise hetkest alates. 10. Kuigi
.3 teatud lünklikkus võis olla viia olukorrani, kus liiklusalaseid nõudeid korduvalt rikkunud isiku juhtmisõiguse piiramiseks puudus alus, arvestades sealjuures asjaoluga, et Riigikohtu poolt on jäetud andmata menetlusluba juhtudel, kus ringkonnakohtud on leidnud, et
.3 lg 8 kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldarv, vaid et
.3 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, ei tulene ülaltoodust ARK-ile õigust meelevaldselt 6-kuuliseks tähtajaks juhtimisõiguse peatamiseks vaatamata selleks
ARK-i vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kinnituseks ei ole ka viide kohtupraktikale, siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et Riigikohtu poolt on menetlusluba jäetud andmata kohtuotsuste puhul, kus
.3 lõike 8 kohaldamisel rikkumiste arvult neljanda rikkumise korral on peetud põhjendatuks juhtimisõiguse peatamise otsuse kui õigusliku aluseta otsuse tühistamist. Kohtule ei ole teada kaebuse esitaja A.T.e massilisi varasemaid kaebusi, millele viitab vastustaja, mistõttu ei ole võimalik ka selles osas võtta seisukohta. Kuna juhtimisõiguse peatamise otsus on õigusliku aluseta ja juba seetõttu õigusvastane põhjusel,mis tingib otsuse tühistamise, puudub vajadus analüüsida 4 kaebuse väiteid juhtimisõiguse peatamise kestvuse õigusvastasusest põhjusel, et arvestamata on jäetud varasema otsusega kaebajal juhtimisõiguse peatamine. 11.HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja taotleb kantud kohtukulu vastustajalt väljamõistmist kaebaja kasuks.. Kohtule on esitatud Gaudium OÜ Liiklusõiguse Büroo 12.12.2005.a. A.T.ele väljastatud arve nr M 51213 õigusabi osutamise eest seoses ARK-i 19.09.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 8489. Arvelt nähtuvalt seisnes õigusabi juhtumi analüüsis ja kaebuse koostamises - kogumahus 2 tundi ( kokku 1600 krooni) ning 0,5 tundi ( 400 krooni) esindamises kohtuistungil, kokku 2360 krooni ( koos käibemaksuga). Osundatud arve on tasutud 12.12.2005.a. Kohtule on esitatud A.T.e volikiri, millega viimane volitab Gaudium OÜ Liiklusõiguse Büroo juristi Maano Saarevälit esindama kaebajat ARK-i 19.09.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 8489 vaidlustamisel. HKMS § 87 lg 2 alusel võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus leiab, et õigusabikulud , mis kokku moodustavad 2360 krooni , on mõistlikud ja põhjendatud . Lea Kuuse kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.