← Eesti

2-05-2291/9

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-2291 Otsuse tegemise aeg ja koht 07.september 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi E. V.`a hagi Iisaku Vallavalitsuse (Iisaku Gümnaasiumi kaudu) vastu 01.03.2005 käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 2006 Menetlusosalised Hageja: E. V. (IK X, elukoht: X) Hageja nõustajad: T.V. (volikirja alusel) P.L.( volikirja alusel) Kostja: Iisaku Vallavalitsus (Iisaku Gümnaasiumi kaudu; RK X asukoht: Tartu mnt. 62, 41101 Iisaku) Iisaku Gümnaasiumi direktor M. R. Kostja esindaja: Resolutsioon E.V.`a hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetlusosaliste kohtukulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUS JA ASJA KÄIK Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Iisaku Vallavalitsuse vastu (Iisaku Gümnaasiumi kaudu), milles palub tunnistada kehtetuks Iisaku Gümnaasiumi direktori 01.03.2005 käskkiri nr

  1. Hagiavalduse kohaselt asus hageja alates aastast 2002 õppima Tallinna Ülikoolis 1 klassiõpetaja erialal. Hageja lõpetab kooli 2005 juunis, lõputöö kaitsmine on
  2. juuni
  3. Vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 8 lg 4 punktile 3 antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust magistritöö kaitsmise puhul.
  4. jaanuaril 2005.a. tegi hageja kostjale avalduse õppepuhkuse saamiseks õppe lõpetamisel. Avalduses ei kajastanud kas hageja soovib puhkust koolituses osalemiseks või täiendavat õppepuhkust õppe lõpetamiseks, millest informeeris kostjat suuliselt . Seadus ei sätesta kohustusena täiendava õppepuhkuse saamiseks koolitusasutuse poolt teatise esitamist, sellel ajal ei toimu sisulist õpet. Nimetatud avalduse esitamise ajaks oli ta kasutanud õppepuhkust 2004/2005 õppeaasta eest 22 päeva koolituses osalemiseks. Kostja andis
  5. jaanuaril 2005.a. käskkirja nr 110 hageja õppepuhkusele lubamiseks ajavahemikul 31.
  6. 4.02.2005 (5 kalendripäeva) TäKS § 8 lg 1 ja 5 alusel, millised sätestavad õppepuhkuse andmise kohustuse õppijale ja töötasu maksmise alused sellel ajal. Puhkusetasu täiendaval õppepuhkusel viibimise aja eest kostja ei maksnud ning selle maksmise kohta ei oma nõuet. Seadus ei sätesta tingimusliku puhkuse kasutamise — kuidas tuleb kasutada täiendavat õppepuhkust 49 kalendripäeva jooksul õppe lõpetamisel, kus tohib sellel ajal viibida või millega peab tegelema.
  7. märtsil 2005.a. andis kostja käskkirja nr 134, millega tühistas hageja õppepuhkusele lubamise, kuna hageja õppepuhkusel viibimine ajal ei õppinud. TäKS ei sätesta, et täiendaval õppepuhkusel viibija peaks tõendama dokumentaalselt mida ta sellel ajal tegi, samuti ei ole tööandjal õigust või kohustust nõuda tõestusmaterjali kuidas puhkust kasutatakse. Kuna nimetatud puhkust ei kasutata sisuliseks õppeks koolitusasutuses, ei saa vastavasisulist teatist (millal õppur lõputööd kirjutab, välja mõtleb vms.) väljastada ka koolitusasutus, selleks ei ole koolitajal ka seadusjärgset kohustust. Samasisulise kaebusega on hageja pöördunud Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni, kelle
  8. aprilli 2005.a. tehtud otsusega töövaidlusasjas nr 9.02-02/7362005 (katte saadud
  9. mail 2005 .a.) hageja ei nõustunud. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja
  10. märtsi 2005 .a. käskkiri nr 134 "Õppepuhkuse tühistamine" ning jätta kohtukulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista Vastuse kohaselt E.V poolt hagi esitamine IdaViru Maakohtule tähendab ITVLS §-s 24 sätestatust nähtuvalt seda, et ta taotleb sama töö vaidluse uut lahendamist. st töövaidluskomisjonis algatatud töö vaidluse läbivaatamist kohtus. Töövaidluskomisjoni 26.04.2005.a otsuses on märgitud avaldaja nõudeks: «tühistada direktori 01 .03.2005 käskkiri nr 134 tema õppepuhkusele lubamise 27.01.2005 käskkirja nr 110 tühistamise ja selle aja eest töötasu mittemaksmise kohta». Hagiavalduses palub E. V.Iisaku Gümnaasiumi 01.03.2005 2005.a käskkiri nr 134 kehtetuks tunnistada. Samas avalduses aga toonitab, et puhkusetasu maksmise kohta ei oma ta nõuet. Kostja leiab, et tegemist ei ole sama töövaidlusega, sest nõude ulatust on vähendatud. E. V.esitas gümnaasiumi direktorile avalduse, milles ta palus end lubada õppepuhkusele 31.01.-04.02.2005.a. Eda Välimets õpib Tallinna Ülikoolis ja ta on 5.aasta kaugõppe üliõpilane. Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 1 kohaselt antakse töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele koolituses osalemiseks õppepuhkust. Vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse §-le 8 lg 5 säilitab tööandja tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Iisaku Gümnaasiumi kollektiivlepingu kohaselt säilitatakse töötajale 2 keskmine töötasu kogu õppepuhkusel viibimise aja jooksul. Iisaku Gümnaasiumi direktori 27.01.2005.a käskkirjaga nr 110 lubati Eda Välimets 31.jaanuarist kuni 04.veebruarini 2005.a. õppepuhkusele ( § 8 lg 1 ja lg 5 alusel) säilitades talle nimetatud päevadel keskmise töötasu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661 lg 1 ja Iisaku Gümnaasiumi põhimääruse p 61 kohaselt teostab kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalvet Iisaku Vallavalitsus. Vallavalitsus esitas gümnaasiumi direktorile järelepärimise E.V. väidetava õppepuhkusel viibimise kohta, kuna vallavalitsusele teadaolevatel andmetel ei osalenud E.V. õppepuhkusel vaid viibis sel ajal välismaal - turismireisil Egiptuses. Lähtudes saadud informatsioonist ja selgitades asjaolusid, andis gümnaasiumi direktor käskkirja õppepuhkuse tühistamise kohta ja korralduse nende päevade eest (01.-04.02.) töötasu mitte maksta. Iisaku Gümnaasiumi põhimääruse kohaselt vastutab kooli direktor rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. E. V., olles esitanud õppepuhkusele mineku avalduse, andis direktorile sisuliselt väärinformatsiooni. Asjaolu, et avalduse esitamisega koos ei nõutud gümnaasiumi direktori poolt ülikooli tõendit, viitab direktori usaldusele pedagoogi suhtes. Ka Iisaku Gümnaasiumi kollektiivlepingu järgi peavad pooled rajama oma suhted vastastikusele usaldusele. Õppepuhkust ei anta töötajale aga suvaliselt vaid koolituses osalemiseks või täiendavat õppepuhkust õppe lõpetamiseks. Nii koolituses osalemiseks kui ka õppe lõpetamiseks antav puhkus on ettenähtud kindla sihitusega, tööandja maksab nende päevade eest keskmist töötasu. Koolituses osalemise kindlakstegemiseks on koolitusest osavõtjal täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 9 alusel vajalik esitada tööandjale koolitusasutuse poolt väljastatud teatis õppe toimumise aja ja sisu kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. IISAKU VALLAVALITSUSE VASTUS Iisaku Vallavalitsus leiab, et ei ole pädev vastama E. V. hagiavaldusele Iisaku Gümnaasiumi 01.märtsi 2005.a käskkirja nr 134 kehtetuks tunnistamiseks, kuna töövaidluskomisjonis olid poolteks E. V. ja Iisaku Gümnaasium. Küll aga annab Iisaku Vallavalitsus oma arvamuse asja kohta. E.V. poolt hagi esitamine Ida-Viru Maakohtule tähendab ITVLS §-s 24 sätestatust nähtuvalt seda, et ta taotleb sama töö vaidluse uut lahendamist, st töövaidluskomisjonis algatatud töövaidluse läbivaatamist kohtus. Töövaidluskomisjoni 26.04.
  11. a otsuses on märgitud avaldaja nõudeks: «tühistada direktori 01.03.2005 käskkiri nr 134 tema õppepuhkusele lubamise 27.01.2005 käskkirja nr 110 tühistamise ja selle aja eest töötasu mittemaksmise kohta». Hagiavalduses palub E.V. Iisaku Gümnaasiumi direktor 01.märtsi
  12. a käskkirja nr 134 kehtetuks tunnistada. Samas avalduses aga toonitab, et puhkusetasu maksmise kohta ei oma ta nõuet. Iisaku Vallavalitsus leiab, et tegemist ei ole sama töövaidlusega, sest nõude ulatust on vähendatud. Iisaku Gümnaasium on Iisaku valla ametiasutuse hallatav asutus, mida juhib direktor (PGS §39). Kool juhindub põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhimäärusest. Iisaku Vallavolikogu 10.06.2004.a määrusega nr 15 kinnitatud «Iisaku gümnaasiumi põhimaaruse» p 38 alapunkti 11 kohaselt annab kooli direktor oma pädevuse piires käskkirju. Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 5 kohaselt tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt 3 kehtiva miinimumpalga ulatuses. Iisaku Gümnaasiumi kollektiivlepingu kohaselt säilitatakse töötajale keskmine töötasu kogu õppepuhkusel viibimise aja jooksul. Iisaku Gümnaasiumi direktori 27.01.
  13. a käskkirjaga nr 110 lubati E.V.31.jaanuarist kuni 04.veebruarini
  14. a õppepuhkusele säilitades talle nimetatud päevadel keskmise töötasu. Direktor on andnud nimetatud käskkirja välja konkreetse avalduse põhjal tuginedes täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg l ja lg
  15. Kui E. V. mõtles õppepuhkusele lubamise avalduses täiendavat õppepuhkust, siis oleks ta seda sõnaselgelt avalduses pidanud ka märkima. Direktori 27.01.2005 .a käskkirja nr 110 Eda Välimets vaidlustanud ei ole. Iisaku Vallavalitsus esitas Iisaku Gümnaasiumi direktorile järelepärimise E. V. väidetava õppepuhkusel viibimise kohta, kuna vallavalitsusele teadaolevatel hageja ei viibinud õppepuhkusel (koolitusel) vaid viibis sel ajal turismireisil Egiptuses. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661 lg 1 ja Iisaku Gümnaasiumi põhimääruse p 61 teostab kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalvet Iisaku Vallavalitsus. Kooli direktor vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Gümnaasiumi direktor andis välja 01.03.2005.a käskkirja nr 134 õppepuhkuse tühistamise ja puhkuse päevade eest töötasu mittemaksmise kohta, kuna Eda Välimets tegelikult koolituses ei osalenud. Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt antakse õppepuhkust töötajale koolituses (õppesessioonidel) osalemiseks (§ 8 lg 1) koolitusasutuse teatise alusel ja täiendavat õppepuhkust õppe lõpetamiseks (§ 8 lg 4). Nii koolituses osalemiseks kui ka õppe lõpetamiseks antav puhkus on ettenähtud kindla sihitusega, tööandja maksab nende päevade eest keskmist töötasu. Turistina turismigrupi koosseisus Egiptuses viibimist ei saa lugeda sihipäraseks tegevuseks õppepuhkusena. Iisaku Vallavalitsus leiab, et Iisaku Gümnaasiumi direktor vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, ning Iisaku Gümnaasiumi direktori 01.03.2005.a käskkiri nr 134 on õiguspärane. IDA-VIRUMAA TÖÖVAIDLUISKOMISJONI OTSUS E. V. esitas 28.03.2005 töövaidluskomisjonile avalduse Iisaku Gümnaasiumi vastu nõudega tühistada direktori 01.03.2005 käskkiri nr 134 tema õppepuhkusele lubamise 27.01.2005 käskkirja nr 110 tühistamise ja selle aja eest töötasu mittemaksmise kohta. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi Töövaidluskomisjoni
  16. aprilli 2005 otsusega jäeti E.V.`a avaldus Iisaku Gümnaasiumi vastu Iisaku Gümnaasiumi direktori 01.03.2005 käskkirja nr 134 tühistamise nõudega jätta rahuldamata. KOHTUISTUNGID Istungil hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde. Hageja seletuste kohaselt hakkas ta kirjutama lõputööd, sest aprilli alguses oli kaitsmine. Hagejal oli koduloo teema ning tuli kirjutada Iisaku ajaloost. Selleks olid olemas raamatud ja brošüürid. Hageja soovis oma lõputööd kirjutada kodunt eemal, kuna hagejale oli vaja keskkonna vahetust, seega turismireis oli hageja jaoks parim variant lõputöö tegemiseks. Hageja tegi oma magistritööd, hageja ei olnud teadlik, et tuleb märkida, kas puhkust soovitakse koolitusel osalemiseks või täiendavat puhkust õppe lõpetamiseks. Hageja oli teadlik avalduse kirjutamise ajal, et ta sõidab turismireisile Egiptusesse. Õppepuhkuse tühistamise käskkirjaga on hageja tutvunud. Hageja ei teadnud, et peab täpsustama, kus ta lõputööd kirjutab. Antud puhkust kasutas hageja õppepuhkusena, samas külastas hageja ka teatud vaatamisväärsusi. Reisil viibis hageja seitse päeva, kuid täpselt ei oska öelda, mitu päeva nendest tegeles oma lõputööga. Hageja palub käskkirja tühistamist, kuid rahalisest nõudest hageja loobub. 4 Hageja nõustaja seletuste kohaselt , millega hageja nõustub, kirjutas hageja oma avalduse lühidalt. Õigusliku huvina toob selle, et kui hakatakse arvestama hageja tööstaaži, siis hageja ei töötanud 2005 aastal viis päeva. Antud küsimus on tähtis pensionile minekul. Õppetegevus on selline tegevus, et keegi ei suuda kontrollida seda asjaolu, et kas loetakse õppematerjale või mitte. Hagejal oli vaja keskkonna vahetust, et kirjutada lõputööd. Kostja esindaja hagi ei tunnista. Kostja esindaja seletuste kohaselt vormistati õppepuhkuse käskkiri vastavalt avaldusele, antud avaldusest ei saanud aru, kas hageja vajas täiendavat õppepuhkust. Kostja oli teadlik, et hageja oli lõpetaja. Kui on täiendav õppepuhkus, siis tuleb käskkirjale üks punkt juurde. Käskkirja inimesele kätte ei anta, kuid tutvuda saab sekretäri juures. Jutt oli hagejaga õppepuhkusest. Esindajale täpsemalt ei meenu, kas juttu oli lõputöö kirjutamisest, seega kostja ei olnud teadlik, mis otstarbel hageja õppepuhkust soovib. Vallavalitsuse poolt tuli märguanne, et hageja kasutas õppepuhkust turismireisiks ja seetõttu tühistati käskkiri õppepuhkusele lubamise ja töötasu maksmise kohta. Hageja ei selgitanud, mis otstarbel ta õppepuhkust kasutab. Hagejal oli võimalus öelda, et soovib reisile minna ja siis oleks saanud ka puhkuse sellele vastavalt vormistada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Töövaidluskomisjonis olid küll poolteks hageja ja Iisaku Gümnaasium, kuid kuna Iisaku Gümnaasium on Iisaku Valla ametiasutuse hallatav asutus, saab lugeda, et pooled on samad. Samuti leiab kohus, et tegemist on sama vaidlusega. Hageja esitas tööandjale, Iisaku Gümnaasiumi direktorile 27.01.2005 avalduse, milles palub end lubada õppepuhkusele /tl.5/. Tööandja oma 27.01.2005 käskkirjaga nr 110 lubas hageja õppepuhkusele 31.01-04.02.2005 Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 1 ja lg 5 alusel/tl.6/. Kohtus on tõendamist leidnud, et töötaja viibis puhkusel ajavahemikul 31.
  17. - 04.02.2005, seega
  18. kalendripäeva. Tööandja tühistas 01.03.2005 käskkirjaga nr 134
  20. 2005 aastal väljaantud käskkirja nr 110, kuna õppepuhkus ei leidnud dokumentaalset tõestust. Käskkirja nr. 110 p.1 ( õppepuhkusele lubamine ajavahemikus 31.01.-04.02.2005) loeti kehtetuks ja p. 2 kohaselt nimetatud päevade eest ei makstud töötasu /tl.8/. Täiskasvanute koolituse seaduse (TKS) § 8 lg 1 kohaselt antakse töölepingu alusel töötavatele isikutele õppepuhkuse koolituses osalemiseks. TKS § 8 lg 5 kohaselt säilib tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale töötasu. TSK § 8 alusel avaldajal oli õigus taotleda õppepuhkust koolitusel (õppesesessioonidel) osalemiseks ja täiendavalt õppepuhkust 49 kalendripäeva magistriõppe lõpetamiseks, sealhulgas ka lõputöö kirjutamiseks. Töötajale antakse õppepuhkust tööalaseks enesetäiendamiseks ja muudel juhtudel täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud korras. Õppepuhkuse andmise aluseks on õppeasutuse tõend, kus peab olema märgitud õppevorm, õppepuhkuse andmise põhjus ja kinnitus, et õppepuhkuse taotleja ei ole akadeemilisel puhkusel. Hageja ei esitanud konkreetsel juhul õppeasutuse tõendit, kuna tööandja oli teadlik hageja õpingute lõpetamisest, seega vormistas tööandja ilma kooli tõendita töötajale õppepuhkuse usaldusest töötaja vastu. 5 Kohus on tuvastanud, et hageja viibis turismireisil kogu puhkuse aja. Turismireisile minekust oli hageja teadlik enne õppepuhkusele minekut ja avalduse kirjutamist, kuid siiski kirjutas ta avalduse õppepuhkuse saamiseks. Hageja võttis osa turismireisil tehtud ekskursioonidest, millega kaasnes vaatamisväärsuste külastamine ja võttis osa muudest organiseeritud üritustest. Kohus leiab, et õppepuhkus on teatud kindla sihitusega puhkus. Õppepuhkuse ajal on ette nähtud, et puhkuse saaja tegeleb õppetööga, antud konkreetsel juhul lõputöö kirjutamisega. Hageja väidab, et töö teemast (Iisaku ajalugu) tulenevalt võis ka tööd kirjutada raamatute ja brošüüride abil, mis oli tal turismireisile kaasa võetud. Kohus möönab, et õppetöö eesmärgil võib ka reisida, et antud teadmisi kasutada oma lõputöö kirjutamisel. Konkreetsel juhul oli tegemist turismireisiga Egiptusse ja hageja ei ole tõendanud, et turismireis Egiptusesse täiendas kuidagi tema teadmisi Iisaku ajaloost. Antud turismireisil sai hageja tutvuda Egiptuse ajalooga, mida aga ei saa lugeda kuidagi seotuks hageja lõputööga. Hageja väited turismireisi ajal lõputöö kirjutamist on hageja poolt tõendamata ja kohus ei saa kindlaks teha , kas ja millisel määral hageja üldse tegeles sel ajavahemikul lõputöö kirjutamisega. Kohus möönab , et lõputöö kirjutamine võib toimuda ka välismaal, kuid kuna hageja juba enne puhkuse avalduse andmist teadis, et läheb turismireisile, turismireis on aga planeeritud aktiivne puhkus, mille käigus on puhkaja päevakava eelnevalt planeeritud ekskursioonide ja muude organiseeritud üritustega, siis ei saanud olla hageja eesmärk kasutada aega, mida ta soovis õppepuhkuseks , õppimiseks või lõputöö kirjutamiseks. Seega saab lugeda, et kuna hageja kasutas õppepuhkust sõiduks turistina turismigrupi koosseisus Egiptusesse, võttis osa ekskursioonidest ja muudest üritustest , oli puhkuse eesmärk turismireis ja seda ei saa seda lugeda õppepuhkuseks. Kohus nõustub kostja esindaja väitega, et turistina viibimist välismaal ei saa lugeda sihipäraseks tegevuseks õpppuhkusena õppe lõpetamiseks, kuigi seadus ei sätesta, et tasustatava õppepuhkuse ajal on muu tegevus keelatud. Kohus leiab, et 01.03.2005 käskkiri nr 134 on seaduslik ning hageja käskkirja tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna pooltel on formaalne vaidlus käskkirja tühisuse üle ning tööandja ei soovi selle käskkirja jõusse jätmisel rakendada teisi distsiplinaarkaristusi, siis leiab kohus, et tööandjal puudub võimalus hilisemate sanktsioonide rakendamiseks. Menetluskulud Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 3 kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Menetlusosalised kohtule enne kohtuvaidlusi oma kohtukulude nimekirja ei esitanud. Seega jäävad kohtukulud poolte endi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434-436, §§ 441-442, § 632 rahuldamata. jätab kohus hagi 6 Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.