) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist 28.04.2006.a /tl. 11-12/ nähtub, et V K on 2004.a diagnoositud segatüüpi dementsus rahutuse perioodidega ja see diagnoos leiab kinnitust ka nimetatud läbivaatuse ajal. Seega uuritav ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ning ei ole suuteline neid juhtima. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 27.06.2006.a määrusega oli V K´le määratud esindajaks advokaat riigi arvel. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohaselt kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas 31.05.2006.a V K isiklikult ära /tl 13/ ning veendus, et viimane on suuteline aru saama oma tegude tähendusest ning on suuteline neid juhtima. V K esindaja seletustest nähtub, et vestlusest esindatavaga selgus, et viimase vaimne seisund oli korras. Ta rääkis adekvaatselt, kuid tal on probleeme liikumisega.
lg 4 kohaselt eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Puudutatud isiku esindaja seletuse kohaselt soovib V K, et tema eestkostjaks oleks T P.
lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Asja materjalides puudub isiku, sh T P või Ü S, kirjalik nõusolek eestkostjaks määramiseks. Kuigi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti /tl 11-12/ kohaselt ei ole V K segatüüpi vaskulaarse dementsus tõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ning ei ole suuteline neid juhtima, ei ole viimatinimetatud asjaolud muude asjas olevate tõenditega /tl 45 -47/ kinnitust leidnud.
lg1 kohaselt hoolduse seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. Ning lg 2 kohaselt hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et asja arutamisel ei leidnud tõendamist, et V K ei saa kestvalt aru oma tegude tähendusest ja ei ole suuteline neid juhtima. Seega ei ole V K piiratud teovõimega. V K vajab tingituna oma east ning tervislikust seisundist igapäevast hooldust Sotsiaalhoolekande seaduse § 16 nimetatud hooldekandeasutuses. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, jätab kohus avalduse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ Helgi Vinni Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.