KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05. 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-87/05 Haldusasi P.S. kaebus Tallinna Linnaval

§ 89mõttes.

Kaebaja ja teised ümberkaudsed elanikud püüdsid detailplaneeringu avaliku arutelu käigus ja avalikul arutelul saavutada kompromisse ja nõustusid, et Vuti 75 kinnistule ehitatakse üks ridaelamu ja üks ühepere elamu. Nüüdseks jäid peale arendaja huvid – 0,4 ha suurusel maaalal ehitatakse kaks kahekorruselist ridaelamut. Tulenevalt PlanS § 26 lg 1 esitab kaebaja vaidluse, kuna otsus on vastuolus seadusega, rikub kaebaja õigusi ja piirab vabadusi. Detailplaneerimisel ei pea olema esikohal kinnisvara arendaja erahuvid avalike huvide ees ja piirkonna elanike huvide ees. KOV peab diskretsiooniotsuse puhul kaalutlema, milliste majanduslike, sotsiaalsete, looduslike, esteetiliste, asjaõiguslike tingimustega tuleb tal selle maa-ala planeerimisel arvestada. KOV ei saa kaalutlusõigust teostada suvaliselt, ülaltoodud asjaolusid arvestamata. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Linnavolikogu otsuses puudub konkreetne põhjendus, miks menetlusosalise poolt esitatud argumendid või tõendid on jäetud aktsepteerimata või miks neid ei peetud piisavaks. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostamisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toiminud ratsionaalselt. Riigikohtu seisukohti arvestades ( lahend 3-3-1-37-04) tuleneb, et KOV peab piisavalt põhjendama, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või peetud piisavaks. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada neid planeeringuotsuseid, mille vastu on esitatud vastuväited planeeringu koostamise käigus. Antud juhul selliseid hoolikaid põhjendusi ei ole. Vastupidiselt on kirjas 29.09.04 nr 1/1-13/3447 asutud seisukohale, et kaalutlusõigus detailplaneeringu vastuvõtmisel on piiratud detailplaneeringu formaalse külje kontrollimisega. 2 Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-25-02 tulenevalt peab kohus HKMS § 7 lg 1 ja § 26 kohaselt tühistama haldusakti, kui see on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Istungil selgitasid esindajad, et piirkonnas õhu saastatus ja lärm suureneb, kuna tekib rohkem autosid. Tegelikult ei oleks tohtinud üldse kunagi enam muuta kohalikku olukorda võrreldes ajaga, mis seal oli aastal 1965.

§ 89viitab selle tõttu, et piir ei tohi olla liialt lähedal teisele krundile.

Tuntud arhitekt J.Poom on kirjutanud artikli (Ehituskaar 2001 aastast, artikkel nr 1/ 74), et arvesse tuleb võtta linnaehituslikke norme ja pöörata suuremat tähelepanu linnaelanike soovidele, mitte kinnisvara arendaja soovidele. Kristiine Halduskogu on 23.09.03.a. otsusega nr 74 leppinud, et ehitatakse kaks väikeeelamut, mis harmoniseeruvad ümbrusega ja P.S. oli selle tingimusega nõus. Nüüd on kaebuse esitaja esitanud kaebuse, kuna ta seda otsust arvestades oli leppinud kompromissiga ja seda lepet on rikutud. Kui oleks ehitatud ühepereelamu, siis ei oleks kruntide vaheline piir liialt väike, nüüd, kui ehitatakse ridaelamu, tuleb lugeda see liialt väikseks. Kaebuse esitaja on õigustatud nõudma PlanS § 3 lg 1 tulenevalt, et tema krundile ei langeks negatiivseid mõjusid. P.S. ei saanudki menetluse käigus piisavat informatsiooni, kuigi oli õigustatud saama seda PlanS § 3 lg 1, § 4 lg 2 p

1. Enamus piirkonna elanikke olid nõus lahenduse poolt, mille kohaselt ehitatakse 2+2 ridaelamut, mitte 2+
2. Otsuse motivatsioonis on kajastamata asustamistihedus. Ala on üle asustatud. Tallinna Linnavolikogu esindaja seisukohad Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seisukoht, et Vuti t 75 detailplaneering on õigusvastane , kuna kohalik omavalitsus ei taganud kõigi huvitatud isikute arvessevõtmist ega kooskõlastamist ei ole õige. Detailplaneeringu lähteülesanne kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 05.11.03.a. korraldusega nr 2504-k ja selles märgitakse eesmärgina kinnistule ridaelamu rajamine. Esialgu oli kavas hoonestada kinnistu 7 korteriga ridaelamuga, mis kaebuse esitaja ja piirkonna elanike huvidega arvestamisel muudeti kaheks 3 korteriga paarismajaks. Arendaja pakkus alternatiivlahendusena jagada kinnistu kolmeks ca 700 ruutmeetriseks krundiks, kusjuures igale väikeelamu krundile ehitada paarismaja. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidete analüüsi tulemusel otsustas SAPA teha planeeringusse muudatused: kavandatud hoonestusala vähendati 630 ruutmeetrilt 480 ruutmeetrini; krundi täisehituse protsent oli seejuures 21, 3 , mis on lähedane naaberkinnistu omaga. Võrdluseks on andmed, et Vuti 73 täisehitus on 15 %, Vuti 71 17%, Vuti 69 28,7 %. Keskmine täisehituse protsent on 20,
3. Krundi sisemusse planeeritud kolme korteriga elamu asendati kahe korteriga elamuga ja jäi ära vajadus krundi sügavusse kavandatud kahe parkimiskoha järele. Kavandatud hoone kaugust Mõtuse t 36 krundi piirist suurendati 5 meetrini ja hoonete kõrguseks on 8, 5 m. Privaatsuse loomiseks on krundi piirile kavandatud rajada igihaljas hekk, mis eraldab füüsilise piirdena vaate naabri puhkealale. Planeeringu põhijoonisele lisati lubatud korruselisusele ka kõrguse piirang meetrites. Tallinna Linnavolikogu 11.01.01.a. määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu põhijoonisel/maakasutusplaanil on kõnealuse detailplaneeringu ala funktsiooniks väikeeelamute maa-ala ja mõeldud ühepere-ja ridaelamute, samuti üksikute väiksemate 3-4 korruseliste elamute alaks, seal võib paikneda teenindavaid asutusi. Vuti t 75 kinnistule detailplaneeringuga ette nähtud Vuti t äärde ühe ridaelamu ja kinnistu sisemusse ühe paariselamu ehitamine ei ole vastuolus üldplaneeringu põhimõtetega. Väited elukeskkonna halvenemise ja negatiivsete mõjutuste osas

§ 89mõttes on otsitud ja paljasõnalised.

Kaebaja elamu Vuti t 73 kinnistu piirist asub kavandatav paariselamu rohkem kui seitsme meetri kaugusel.

§ 89

kohaselt on omanikul õigus nõuda 3 omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi juhul, kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud kui omanik on kohustatud rikkumist taluma: Jääb arusaamatuks, millised negatiivsed mõjutused järgnevad. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 29.05.03.a. määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna ehitusmääruse § 2 lg 1 p 12 moodustavad ridaelamu kolm või enam üksteise külge kinnisel hoonestusviisil ehitatud üksikelamut. Krundile on detailplaneeringuga ette nähtud 3 korteriga ridaelamu ja ühe 2 korteriga paarismaja rajamine, mitte kahe ridaelamu ehitamine, nagu väitis kaebaja. Kaevatud otsuse motiveerimine. Linnavolikogu otsuse juurde kuulub seletuskiri, milles on ära toodud otsuse tegemise aluseks olev faktiline ja õiguslik alus, kaalutlused, millest volikogu lähtus (lisa nr 1- Linnavolikogu otsuse seletuskiri). Alused ja põhjendused on loetletud seletuse p

1. Detailplaneeringu koostamisel ei rikutud õigusnorme ega kaebuse esitaja seadusest tulenevaid õigusi. Puuduvad olulised menetlusvead, mis põhjustaksid menetluse uuendamise vajaduse ja seda kinnitas ka Harju Maavanem 14.10.04.a. kirjas nr 2.2-13/
2. Kohalik omavalitsus on tulenevalt PS §-st 154 teinud kaalutletud otsuse ja leidnud, et planeeritavale alale kavandatud hoonestus sobib piirkonna miljööga kokku ja vastab avalikele huvidele. Seletuskirjas on rõhutatud, et Lilleküla hoonestuse tihendamine ja elanike arvu suurendamine on igati põhjendatud. Elamurajoon asub kesklinna lähedal ja on hästi varustatud ühistranspordiga ja sotsiaalse infrastruktuuri objektidega. Elurajooni tihendamiseks on valitud kaks viisiridaelamud ja mitme korteriga elamud. Arvestades lähiala hoonestust on ridamajad Vuti 75 krundile sobivamad kui mitme korteriga korrusmajad. Kohtuistungil esitatud väited ei ole aluseks, et seisukohta muuta. Kristiine LOV halduskogu otsus ei ole siduv, sellega ei ole kaebuse esitajale antud mingeid lubadusi või sõlmitud kokkuleppeid. Pealegi jääb vastuollu kaebuse esitaja tahe üldse mitte arendada piirkonnas elamuehitust ja samas väide, et ta on halduskogu otsusega nõus. KOHTU SEISUKOHAD JA OTSUS Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud kohtule esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kohus nõustub protsessiosaliste seisukohaga, et haldusorgani kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on korduvalt selgitanud kohtuliku kontrolli ulatust planeerimisotsuste üle ning leidnud näiteks lahendis 3-3-1-54-03, et kohus kontrollib, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist; kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ning ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle kohus otsustada ei saa, kuna tegemist on kohaliku elu küsimusega, mille üle kaalutlusõigust kasutades on ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Seega lähtub kohus vaidlustatud otsuse kontrollimisel vaid õiguslikest kriteeriumidest ega hinda kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse otstarbekust. 4
4. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et PlanS § 1 lg 2 kohaselt planeeringu koostamisel tagatakse seadusega võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid. PlanS § 3 lg 1 kohaselt on planeeringute koostamine avalik ja avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaista oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Tomikusse esitatud materjali alusel järeldab kohus, et P.S. on aktiivselt osalenud planeeringumenetluses ja saanud piisava informatsiooni, et esitada oma seisukohad ja vastuväited, temale on vastatud ja vastupidised väited on alusetud. P.S. esitas koos teiste piirkonna kinnistu omanikega avalduse 28.01.04.a. kristiine LOV-le ( tlk 7), milles leidis, et ta ei nõustu detailplaneeringu kehtestamisega ja planeeringualasse ridaelamute ehitamisega. 28.01.04.a. on ta esitanud avalduse Kristiine LOV-ile (tlk 8), et ta on tutvunud Vuti 75 kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusega ja leiab, et antud variant ei erine eelmisest, mille aruteleu toimus 29.12.03.a. Ta märgib, et Vuti t on arendatud ühepereelamute keskonnaks ja seal puuduvad ridaelamud. Krundile kahe ridaelamu või kolme paarismaja rajamine on vastuolus väljakujunenud elukeskkonnaga, Vuti tänava arengukavanditega ja teenindab ainult arendaja huve. Peab ainuvõimalikuks Vuti 75 arengulahenduseks ühepereelamut või äärmisel juhul paarismaja rajamist. Vastuväited Vuti 75 kinnistu detailplaneeringu menetlemisel esitas ta 25.05.04.a. ( tlk 15-17). Maavanem kontrollis Tallinna Linnavalitsuse 02.09.04.a. kirjaga nr LV 1/4142 maavanemale heakskiidu saamiseks ja planeeringuvaidluse lahendamiseks esitatud Vuti t 75 kinnistu detailplaneeringu. Analüüsiti läbitud vaidlusi ja kompromisse, mis pakuti planeeringu avaliku väljapaneku käigus kirjalike vastuväidetena. Maavanema seisukoha ärakiri saadeti teiste isikute hulgas P.S.ile. (tlk 21). 16.12.04.a saadeti SAPA poolt P.S.ile Vuti t 75 detailplaneeringu kehtestamise kohta kiri tähtkirjaga ( tlk 84). Kaebuse esitaja on Vuti t 75 kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu 21.06.03.a. protokolli kohaselt võtnud osa avalikust arutelust (tlk 73-81), mil esitati poolt ja vastuargumente. Temale esitatud vastustest ja arutelus käigust nähtub, et P.S.i vastuväited on olnud teada ja neid on analüüsitud. Kaebuse esitajat ei ole jäetud informatsioonita ega kõrvale planeeringumenetlusest. Haldusasja nr 3-1580/04 toimikusse on esitatud Vuti t 75 kinnistu detailplaneeringu eskiislahendused ja lähteseisukohtade avaliku arutelu protokollidena 29.12.03 ja 28.01.04.a. (tlk 41-42). Sama toimiku lk 7 on Kristiine LOV detailplaneeringu avalikustamise teade P.S.ile. P.S.ile oli teavitatud, et linnaosa valitsus selgitab detailplaneeringu küsimusi. Väide, et aeg oli sobimatu, ei tähenda, et P.S. oleks ilma jäänud võimalusest osaleda detailplaneeringu avalikustamisest ja P.S.i osalus kirjalike avalduste kaudu kui aruteludest kinnitab nii tema enda aktiivset osalust kui ka osasaamist menetlusest.
5. Kohus ei nõustu P.S.i väidetega, et Kristiine LOV Halduskogu 23.09.03.a. otsus nr 74 (tlk 82) Vuti t 75 kinnistu detailplaneeringu lähteülesandele andis temale õiguse nõuda, et kinnistu jääb planeerimata või siis ei ole käesolevalt vaidlustatud lahendus kooskõlas halduskogus lubatuga. Halduskogu otsuses märgitakse, et Vuti t 75 asuva kinnistu detailplaneeringu lähteülesandega nr 1670 nõustutakse. Planeeingu osas märgitakse, et kinnistule planeeritakse kuni kaks väikeelamut või kaks kaksikelamut, mitte kõrgem kui 11 m ja arhitektuurne lahendus harmoniseerub olemasoleva aedlinna miljööga. Tallinna Linnavolikogu otsusega 09.12.04.a. nr 284 kehtestati Vuti t 75 detailplaneering, millega kinnistule on kavandatud 1 elamumaakrunt kahe kuni 2korruselise ridaelamu ehitamiseks. Vuti kinnistu detailplaneeringu kavandatud hoonete kõrgus on 8, 5 m , piirkonnas on kõrgemaid hooneid. P.S. on kaebust toetanud vastuoluliselt väites, et temal oli õigustatud ootus, et kinnistul ehitustegevust ei alustata. Halduskogu otsusest sellist ootust tuleneda ei saa. Samas on P.S. väitnud, et ta ei nõua ehituse keelamist, näiteks 25.05.04.a pöördumises Tallinna Linnavalitsuse, SAPA ja Kristiine LOV poole ( tlk 15). Detailplaneeringu lähteülesande kinnitas Tallinna Linnavalitsus 05.11.03.a. korraldusega nnr 2504-k. Ka märgitud haldusaktist ei tulene kaebuse esitaja õigustatud ootust, et kinnistul ei 5 planeeritaks ehitustegevust. Kinnistule planeeritud 7 korteriga ridaelamu variant jäi kõrvale eelkõige arvestades piirkonna elanike seisukohti. Selle variandi kõrvalejätmine ei andnud samuti alust eeldada, et kinnistu jääb planeeringuta. Asja kohtulikul arutamisel selgitas S.S., et soov ehitada 7 korteriga elamu ongi põhjustanud väite, et halduskogu otsusega ja elanike ootustega ei arvestatud ja haldus on tegutsenud sõnamurdlikult. Kohus leiab, et väide on asjassepuutumatu, kuna 7 korteriga elamu rajamise soovi ei realiseeritud. Märgitu ei tähenda, et elanike huvide ja arvamustega ei ole arvestatud. Tallinna Linnavolikogu 11.01.01.a. määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu põhijooniste/ maakasutusplaani kõnealuse detailplaneeringu ala funktsiooni ei ole muudetud, selle funktsiooniks on väikeelamute ala ehk ühepereelamute ja ridaelamute ala. Tallinna Linnavolikogu 29.05.03 a määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna ehitsumääruse § 2 lg 1 p 12 kohaselt moodustavad ridaelamu kolm või enam üksteise külge kinnisel hoonestusviisil ehitatud üksikelamut. Krundile on detailplaneeriguga ette nätud 3 korteriga ridaelamu ja ühe 2 korteriga paarismaja rajamine ning ei rajata kahte ridaelamut, nagu seda eksitavalt väidab P.S.. Kaebaja esindajate väide, et nad ei saa olla kindlad, mis tegelikult ehitatakse ja kuidas kujunevad hoonete kõrgused või vahemaad, on alusetu, kuivõrd määratud tingimusi ei saa muuta. Detailplaneeringu Vuti t 75 põhijooniselt ( tlk 86-87) saab P.S. kontrollida, missugused kaugused hoonestamisel krundi piirist on lubatavad, kuidas on ära määratud ehitiste kõrgus.
6. Kohus nõustub kaebuse esitaja väidetega, mis kehtivad haldusakti motiveerimise kohta. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 284 märgib ära õiguslikud alused ja otsustuse. Kohus leiab, et otsuses on piisavalt üheselt mõistetavalt esitatud andmed, missugune detailplaneering kehtestatakse ja kaebuse esitaja on saanud tutvuda Tallinna Linnavalitsus 05.1..03.a. korraldusega nr 2504-k. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus tegi SAPA planeeringusse muudatused ja vastustaja on esitanud andmed, mis kinnitasid kaebuse esitajale võrdlusandmete kaudu, miks planeeringulahendus leidis heakskiidu. Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu juurde kuulub alusmaterjal, sh seletuskiri ( tlk 56), mis annab kaebuse esitajale võimaluse kontrollida küllalt lihtsas sõnastuses, et detaiplaneering algatati Vuti t 75 kinnistu omaniku AS Karl poolt 07.07.03.a. ja planeeringu koostas OÜ Puusepp& Mänd. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul ning esitati kaks vastuväidet; vastuväidete esitatajate seas märgitakse ära P.S.i nimi, veel lisatakse, et SAPA esitas vastuväidetele seisukoha. P.S.i osas on välja toodud tema arvamus, et detailplaneeringu lahendus on vastuolus esialgse arengukavaga ning ainusobiv oleks krunt hoonestada üskikelamu või kaksikelamuga. Loeteletakse planeeringusse tehtud muudatused Järelvalve teostas Harju maavanem PlanS § 23 lg 1 p 2 alusel ja maavanem andis heakskiidu . Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Otsust ei ole üle koormatud liigse informatsiooniga ja kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et otsuses tuleks ära näidata, miks ei nõustutud P.S.i seisukohaga . P.S. on menetluse käigus saanud selgitused ja põhistused. Kohus on saanud veenduda detailplaneeringu kehtestamise põhistustes, leiab, et protsess on kontrollitav. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega korda neid. Planeeringu kehtestamist ei saa takistada isikute vastuseis, mis väljendub rahuolematuses planeeringuga, kui planeeringu menetluses on järgitud kaasamise ja ärakuulamise kohustust. Kaebuse esitaja suhtes on neid nõudeid järgitud ja kohus ei nõustu väitega, et detailplaneeringu eesmärk ja selle kehtestamisega kaasnev ei ole mõistetav. Ka ei nõustu kohus väitega, et eelistatud on kinnisvara arendaja huve, millega eiratakse avalikku huvi. Avalikes huvides on kinnistule ehitise rajamine elanikkonnale korterite ehitamiseks. Vastustaja on selgitanud, miks linna avalikes huvides on vajalik võtta kasutusele maa-ala, 6 mille infrastruktuuri arendamiseks on linna poolt tehtud kulutusi. Vastav üksikasjaline põhjendus sisaldub SAPA vastuses R.Mölderile ja P.S.ile, millega on kaebuse esitaja tutvunud. Põhistab kinnistu kasutuselevõttu eelkõige linna avalik huvi Lilleküla asustuse tihendamiseks ja elanike arvu suurendamiseks, maksumaksja raha otstarbekamaks kasutamiseks läbi linna eelarve. Piirkonna tihendamine on seotud tasakaalu loomisega vastukaaluks linna hoonestamata äärealade eelisarendusele, mis on eelarvele kulukam. Hinnatud on hoonestuse sobivust miljööga. Diskretsioonireeglite rikkumine võib seisneda diskretsiooni mitteteostamises, diskretsiooni ebaõiges kasutamises ja juhul, kui diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida on võimalik otsustamisel kasutada. Kohus ei tuvastanud, et mingid olulised asjaolud on jäänud arvestamata, kontrollimata; otsus tugineb analüüsidele ja arvestab linna arenguvajadusi, esineb avalik huvi. Väide, et arvestati vaid arendaja huve, on vastustaja esitatud materjalidega ümber lükatud. Kaebuse esitaja on ise Tallinna linna elanik ja avalikku huvi väljendav eesmärk teenib ühtlasi kaebaja huve. Müra või saastatuse kohta väitis kaebuse esitaja, et P.S. on vana inimene ja ta on arvestanud, et ümbruskonnas midagi ei muutu. Kaebaja seisukoht on inimlikult mõistetav. Samas ei anna selline soov alust väita, et kaebaja elukvaliteet halveneb. Kaebuse esitaja väited, et halveneb tema elukvaliteet, on üldistus, mis ei baseeru ühelegi arvestatavale analüüsile või võrdlusele. Keskkonnamõju on hinnatud spetsialistide poolt ning kaebuse esitajal ei ole vastupidiseid tõendeid. Otsuses ei pea välja tooma andmeid, mis tooksid välja asustamistiheduse . Kaebuse esitaja ei selgitanud, miks kaalumise aluseks olnud üks barameetritest peaks otsuses kajastuma ja kui see puudub, et see muudab tehtud otsuse kontrollimatuks. Vastustaja on kontrollinud täisehituse protsenti võrdluse teel ja see on lähedane naaberkinnistute omaga. Kaebaja ei ole teadlik ise senisest asustustihedusest ega esitanud kontrollitavaid või võrreldavaid algandmeid, mis kinnitaksid, et täisehituse protsent, mida nimetas vastustaja, sisaldaks valeandmeid või väärarvutusi. Väide, et ala on üle asustatud, on paljasõnaline ja kaebaja oletus. Kompromisside tulemusel on parkimiskohtade arvu vähendatud. P.S.i väide, et kinnistu piir on liialt lähedal teisele krundile, tugines teadmisel, et Vuti 73 ja Vuti 75 kinnistute piirist on planeeritud elamu ca 6 m kaugusel; tegelikkuses on hoone planeeritud piirist 9, 50 m kaugusele ja kuna Vuti 73 hoone asetseb piirist omakorda ca 5-6 m kaugusel, siis hoonete vahe suureneb veelgi. Kaebuse esitaja ülejäänud väited ei anna alust tuvastuseks, et vaidlustatud haldusakt rikub tema õigusi, mis tulenevad PlanS § 3 lg 1, § 4 lg 2 p 2,

§ 89, HMS § 56 lg 1.

või on vastuolus muude õigusnormidega. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei hüvitata kaebuse esitaja kohtukulu (tasutud riigilõiv)HKMS § 92 lg 1. Karin Kalmiste kohtunik 7