← Eesti

3-06-728/7

Obsah (5)§ 5§ 43§ 56§ 54§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 5.september 2006, Tallinn Haldusas

) § 56 lg 1 ja lg 2 sätestatut rikkuv. Korralduse viide AÕS RakS § 13 lg 6, mille kohaselt võis vallasasja võõrandada kuni 01.03.2006, ei ole asjassepuutuv. Kaebajal kui * talu enampakkumisest osavõtjal, võitjal ja järelevalvemenetluse algatajal on põhjendatud huvi selgitada välja järelevalvemenetluse tulemused * talu enampakkumise küsimuses ja need teada saada. Haldusorganil oli kohustus järelevalvemenetlus lõpule viia. Kaebuse esitajal on 2

(6)3-06-728 õiguskindluse põhimõttest kindlakstegemise suhtes. lähtuv õiguspärane ootus järelevalvemenetluse tulemuste Tallinna Halduskohtu 13.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-728 jäeti kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega. Kaebuse eesmärgiks on järelevalvemenetluse lõpule viimine. Kuusalu Vallavalitsuse korraldus, millega lõpetati järelevalvemenetlus, ei ole haldusakt vaid toiming ning selle tühistamine ei ole võimalik. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine on hõlmatud kohustamiskaebusega järelevalvemenetluse lõpule viimiseks. Toimingu iseseisvaks vaidlustamiseks peab kaebajal olema põhjendatud huvi. A.P. puudub selline põhjendatud huvi HKMS § 7 lg 1 mõttes. Põhjendatud huviks ei saa olla kaebuses toodud kahju hüvitamise nõude esitamine, sest asja materjalidest ei nähtu kaebajale kahju tekitamine. Kui kaebajale on tekitatud kahju ostu-müügilepingu sõlmimata jätmisega, siis see kahju ei saa olla seotud järelevalvemenetluse lõpetamisega pärast seda, kui seadus ostu-müügilepingu sõlmimist enam ei võimaldanud. Seega puudub seos vaidlustatud korralduse ja väidetava kahju vahel. Kuna * talu kui vallasasja ostu-müügilepingut ei ole võimalik sõlmida sõltumata järelevalvemenetluse lõpule viimisest, puudub kaebajal õiguskaitsevajadus. Kui kaebaja soovis vaidlustada viivitust järelevalvemenetluse läbiviimisel, tulnuks tal vaidlustada Kuusalu Vallavalitsuse 02.02.2006 korraldus nr 79, milles nähti ette asja arutamine vallavalitsuse istungil hiljemalt 01.03.2006. Vaidlustatud korraldusega on tehtud kaks otsustust: lõpetati * talu müügiprotsess ja lõpetati järelevalvemenetlus. Vaidlustatud on see osa korraldusest, millega otsustati järelevalvemenetluse lõpetamine. * talu müügiprotsessi lõpetamist kaebaja ei vaidlusta ning järelikult on põhjendamatu korralduse nr 241 täies ulatuses tühistamise nõue. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille puhul järelevalvemenetluse lõpuleviimine sõltumatuna * talu elamu enampakkumise müügiprotsessist omaks kaebaja jaoks reaalset tähendust väidetavalt rikutud õiguste kaitsel. Vallavalitsus oli õigustatud lõpetama järelevalvemenetluse, kuna seda eesmärki, milleks järelevalvemenetlust läbi viidi, saavutada enam võimalik ei olnud. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub A. P. Tallinna Halduskohtu 13.06.2006 otsus tühistada ja esitatud kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendatud huviks on kahju hüvitamine. Kui järelevalvemenetluses tehakse kindlaks osavõtjatevaheliste kokkulepete puudumine enampakkumise menetluses, oleks kaebajal kui enampakkumise võitjal õigus nõuda * talu ostu-müügilepingu sõlmimist või selle võimatuse korral kahju hüvitamist. Seepärast on kaebajal põhjendatud huvi enampakkumise tulemuste kindlaks tegemiseks. Kaebuse esitaja ei esitanud kaebuses kahju hüvitamise nõuet ning seetõttu ka kahju suurust kinnitavaid tõendeid. Kahju ei seisne üksnes tasutud tagatisrahas või osavõtumaksus, mille vallavalitsus on lubanud tagastada. Halduskohtul puudub õigus tuvastamisnõude läbivaatamisel anda hinnangut kahju hüvitamise nõude põhjendatusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-02). Kahju suurus sõltub järelevalvemenetluse tulemuste kindlaks tegemisest. Enampakkumise tulemuste kinnitamise küsimuse lõplikuks lahendamiseks tuleb lõpule viia järelevalvemenetlus. HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebaja nõuda järelevalvemenetluse lõpule viimist, sest kaebaja taotles menetluse läbiviimist ning vallavalitsus alustas menetlust kaebaja taotluse alusel. Kaebajal oli olukorras, kus järelevalvemenetlus oli osaliselt läbi viidud, põhjendatud ootus järelevalvemenetluse lõpetamise suhtes. 3
(6)3-06-728 Kohtu seisukoht, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama vallavalitsuse 02.02.2006 korralduse, ei ole asjassepuutuv ega anna alust kaebuse rahuldamata jätmiseks. Menetluse alustamine enampakkumise tulemuste väljaselgitamiseks ei rikkunud kuidagi kaebaja õigusi. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (haldusasjad nr 3-3-1-8-02 ja 3-3-1-38-03) saab haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormi rikkumisi vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga nagu kaebaja tegigi. Kuusalu Vallavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub kohtuga, et kaebajal puudub põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks seoses võimaliku kahjuga. Kaebaja ei ole näidanud, milles tema kahju võiks seisneda. Haldusorgan toimis järelevalvemenetlust lõpetades

§ 5

lg 2 kohaselt, olles eesmärgipärane, efektiivne ja ratsionaalne ning vältides üleliigset ebameeldivust kaasatud isikutele. Järelevalvemenetluse käigus selle väljaselgitamine, kas * talu elamu enampakkumise tulemus oli mõjutatud või mitte, ei anna situatsioonis, kus vallasasja võõrandamistehingut ei ole võimalik seaduse alusel läbi viia, eesmärgipärast tulemust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja saavutada ostu-müügilepingu sõlmimist enampakkumise tulemuste põhjal või selle võimatuse korral kahju hüvitamist. Vallavalitsus jättis 18.03.2005 korraldusega nr 65 enampakkumise tulemused kinnitamata. Selleks, et kaebajal oleks ostu-müügilepingu sõlmimiseks kohustamise nõue, on vajalik vallavalitsuse nõustumus kaebaja pakkumisega (VÕS § 10 lg 1). Kuna enampakkumise tingimustes oli ette nähtud enampakkumise tulemuste kinnitamine vallavalitsuse poolt, pidi nõustumuse andmine toimuma vallavalitsuse vastava otsuse avaldamisega (VÕS § 10 lg 4). Seega peab kaebaja saavutama, et vallavalitsus kinnitaks enampakkumise tulemused. Kohasteks nõueteks oleksid sellisel juhul vallavalitsuse kohustamine enampakkumise tulemuste kinnitamiseks koos korralduse nr 65 tühistamise nõudega. Kohustamisnõue ja korralduse nr 65 tühistamise nõue on jäetud kohtu poolt rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud. Nagu eelpool viidatud, peaks kaebaja oma eesmärgi saavutamiseks taotlema vallavalitsuse korralduse nr 65 tühistamist ning enampakkumise tulemuste kinnitamist. Vaatamata sellele, et kaebaja pole sellesisulise kaebusega kohtus edu saavutanud, võib ta vastava taotluse igal ajal KOKS § 33 lg 1 alusel vallavalitsusele esitada. Kaebaja esitas vallavalitsusele taotluse haldusakti vastuvõtmiseks enampakkumise tulemuste kinnitamiseks ning palus läbi viia järelevalvemenetluse * talu enampakkumise menetluse suhtes, mille käigus lisaks komisjoniliikmete seletustele antaks ka teistele menetlusosalistele võimalus seletuste andmiseks. Kui kaebaja taotlust vallavalitsusele järelevalvemenetluse läbiviimiseks tõlgendada eesmärgipäraselt, võib seda käsitleda korralduse nr 65 tühistamise ja haldusmenetluse uuendamise taotlusena. Sellisel juhul peaks käesolevat kaebust käsitlema kui KOKS § 33 lg 1 kohase taotluse läbivaatamiseks kohustamise nõuet. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on taotluse läbivaatamata jätmine vallavalitsuse poolt, seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas vallavalitsus on kaebaja taotluse läbi vaadanud. KOKS § 33 lg 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et KOKS § 33 lg 1 tuleb käsitleda erinormina

-st tuleneva haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlemise üldise regulatsiooni suhtes ning sellise taotluse peab kohalik omavalitsusorgan igal juhul läbi vaatama (vt 4

(6)3-06-728 Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2004 otsus nr 3-3-1-36-04). Küsimus, kas varasem haldusakt, s.t Loksa Vallavalitsuse korraldus nr 65 kehtetuks tunnistada või mitte, tuli lahendada kehtetuks tunnistamist reguleerivate sätete kohaselt, s.t

§-de 64-67 alusel. Vallavalitsus uuendas haldusmenetluse kaebaja taotluse lahendamiseks ja võttis 16.03.2006 vastu korralduse nr 241 menetluse lõpetamise kohta. Vallavalitsus ei ole korralduses nr 241 võtnud seisukohta, kas korraldus nr 65 on õiguspärane või mitte ega otsustanud sõnaselgelt selle kehtivuse üle. Korralduse sõnastus - korraldusest nähtuvalt on lõpetatud * talu elamu müügiprotsess – annab aluse tõlgendada korraldust varasema korralduse kehtetuks tunnistamisest keeldumisena. Seega on vallavalitsus haldusmenetluse kaebaja taotluse lahendamiseks lõpule viinud ning järgnevalt tuleb kontrollida, kas see on toimunud õiguspäraselt.

§ 43

lg 2 kohaselt, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kuna tegemist on kaebaja suhtes soodustava haldusakti andmisest keelduva haldusaktiga, peab see olema motiveeritud (

§ 56lg 1). Kaebaja leiab, et korralduses puudub põhjendus ning korralduse õiguslikuks aluseks ei saa olla AÕS Rak

S § 13 lg 6, vallavalitsus oleks igal juhul pidanud andma vastuse küsimusele, kas enampakkumise menetluses sõlmiti enampakkumise tulemust mõjutavaid kokkuleppeid. Vallavalitsuse arvates kaalus käesoleval juhul haldusmenetluse läbiviimine ökonoomselt, efektiivselt ja eesmärgipäraselt üles kaebaja soovi saada vastust kõigile menetluse algul püstitatud küsimustele. Ringkonnakohtu hinnangul on korraldus nr 241 õiguspärane (

§ 54

). Haldusmenetlus kaebaja taotluse lahendamiseks oli 16.märtsiks 2006 jõudnud faasi, kus oli võetud seletused osadelt enampakkumisel osalenud isikutelt, osa isikuid (K. K., V. R.) ei olnud kättesaadavad. Olemasolevad seletused olid vastuolulised (vt vallavalitsuse 23.02.2006 korraldus nr 168, toimiku lk 64) ning vallavalitsus otsustas menetlust pikendada, et võtta seletused samal päeval teise objekti enampakkumisel osalenud isikutelt. Ühe sellise seletuse sai vallavalitsus 09.03.2006, seletus oli üldsõnaline, kuid viitas võimalikele kokkulepetele * talu osas. Ilmselt oleks vallavalitsus pidanud koguma veel seletused isikutelt, kes ei olnud kättesaadavad veebruaris, ning täpsustama 09.03.2006 esitatud seletust. Seetõttu oleks tulnud menetlust jätkata, samas välistas rakendunud seadusesäte võimaluse * talu elamu ostupakkumisele nõustumuse andmiseks. Kaebajal puudub õigus nõuda, et vallavalitsus varasema haldusakti õiguspärasust hindaks. Uuendatud haldusmenetluse eesmärgiks oli kontrollida, kas esinevad faktilised ja õiguslikud alused enampakkumise tulemuste kinnitamiseks või mitte. Kuna vallavalitsus oli teinud kindlaks asjaolu, mis välistas enampakkumise tulemuste kinnitamise osas teistsuguse otsuse tegemise kui korralduses nr 65, oli korralduse kehtetuks tunnistamisest keeldumine kõiki kaebaja väiteid kontrollimata kooskõlas haldusmenetluse efektiivsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine oleks olnud kulukas ning lisaks põhjustanud ebameeldivusi isikutele, keda tuli täiendavalt küsitleda ning poleks olnud kooskõlas menetluse eesmärgiga. Varasema haldusakti õiguspärasusele või õigusvastasusele oleks tulnud hinnang anda juhul, kui vallavalitsus oleks menetluse tulemusena jõudnud arusaamisele, et on võimalik enampakkumise tulemuste kinnitamine. Sellisel juhul oleks vallavalitsus pidanud kontrollima varasema haldusakti kehtetuks tunnistamise lubatavust

§ 64– 67 alusel.

Käesoleval juhul vallavalitsusel selleks vajadus ja kohustus puudus. Korralduses on toodud faktiline alus – elamu kui vallasvara võõrandamine pole enam võimalik ja viide õigusnormile AÕS RakS § 13 lg-le

  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et vallavalitsus on menetluse läbiviimisel põhjendamatult viivitanud. Haldusmenetlus algas taotluse esitamisega 19.01.2006, kirjad seletuste saamiseks saadeti välja 06.02.2006, vastused saadi osaliselt 16.02.2006, menetlustähtaega pikendati 23.02.2006 ning menetlus lõppes 16.03.
  2. Arvestades kaebaja menetluse uuendamise taotluse 5

(6)3-06-728 esitamist 19.01.2006, vajadust võtta seletused paljudelt isikutelt ning lahendamisele kuuluva küsimuse keerukust, olnuks ebareaalne menetlusega lõpule jõudmine enne 02.03.2006, millisest kuupäevast alates AÕS RakS § 13 lg 6 enampakkumise objektiks olnud elamu käsutamise vallasasjana keelas. Enampakkumise asjaolude väljaselgitamata jätmine vallavalitsuse poolt ei välista kahjunõude esitamist enampakkumise tulemuste alusetu kinnitamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude rahuldamise eelduste olemasolu kontrollib kohus. Kahjunõude eduväljavaated olukorras, kus korraldus nr 65 on jõustunud kohtuotsusega hinnatud õiguspäraseks, on kasinad. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust esitatud kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja jätta esitatud kaebus rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustel. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.